) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD E E ja L M ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. E E ja L M võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Pank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostjad ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostja L M kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu ja E E avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostjate vahel 27.09.2007.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille alusel väljastati kostjatele laen summas 150000 krooni, intressiga 14% aastas tagastamata osalt lõpptähtajaga 15.09.2011.a. Kostjad kohustusid tagastama hagejale laenu ja intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kuu hageja poolt Lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades. Hageja ja kostjad sõlmisid 6.12.2007 laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt hageja võimaldas kostjatele lepingujärgse laenusumma tagastamise maksepuhkust. Samuti muudeti laenutähtpäeva ja määrati uueks laenutähtpäevaks 15.03.2012.a. Kostjad kokku lepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi hagi asjaolude kohaselt ei täitnud alates 15.07.2008.a.vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja hoiatas kostjaid 2.02.2010.a kirjalikult lepingu ülesütlemisest, kui kostjad ei tasu võlgnevust hiljemalt 18.02.2010.a. Kostjad oma täitmata lepingulisi rahalisi kohustusi hageja antud tähtajaks ei täitnud ega nende tasumiseks kokkulepet ei sõlminud. 19.02.2010.a ütles hageja Lepingu üles ning nõudis kostjatelt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intresside ja viivise tasumist. Kostjad hageja nõuet ei rahuldanud.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostjate poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad vaatamata hageja nõudele, raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma nendelt kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjatelt tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi hagis nõutud ulatuses on asjaoludega VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja lg 2, 108 lg 1, 65 lg 1 kohaselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3. Kostjad ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitasid nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 10374.48 krooni. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast. Hageja nõuab viivist hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 14% põhivõlgnevuselt aastas, s.o alates 31.05.2010.a. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. 5.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 15000 krooni ja hagiavalduse kostjale avalduse kättetoimetamise eest tasutud riigilõivust 100 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses ja solidaarselt. 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.