← Eesti

2-09-47961/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. augustil 2010, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4796

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus Jätta hageja, AS SEB Pank poolt kantud menetluskulud kostja, GL´i kanda. AS SEB Pank on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK AS SEB Pank esitas 23.09.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ F ja GLi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. 06.06.2010 kohtumäärusega lõpetati GLi osas maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS SEB Pank poolt 20.07.2010 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses taotletakse GLilt solidaarselt F OÜ-ga 50 000 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja GL 05.09.2010 käenduslepingu , millega käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenesid AS SEB Pank ja OÜ F vahel sõlmitud laenulepingust . Käendaja vastutus on kokku lepitud maksimaalselt 50 000 krooni ulatuses. 1

(2)07.08.2010 kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et tunnistab hageja poolt esitatud nõuet summas 50 000 krooni, mis tuleneb 05.09.2008 käenduslepingust, vastuväiteid ei oma ja võtab hagi õigeks. Vastuhagi kostja esitada ei soovi ning kohtukulud palub jagada vastavalt seadusele. Kostja märgib, et investeerimistegevus ebaõnnestus ja 2008 aasta börsikrahhis kaotas oma vara ning seoses finantsvahendite puudumisega ei näe võimalust asja kompromissiga või kokkuleppega lahendamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on kohtule esitatud avalduses võtnud hageja nõude õigeks. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestatu kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 alusel, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas

§ 444lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1, mille kohaselt on võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise ees. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Pooled on käenduslepingus kokku leppinud, et kostja vastutab käendajana maksimaalselt 50 000 krooni ulatuses.

§ 468

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Viidatud sättest tulenevalt on otsus tagatiseta viivitamatult täidetav. Heiki Kolk Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.