) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
§-ga 31 lg 6 Ingrid P . Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud.
lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 80 329,39 krooni ning kohustusi 889 508,32 krooni. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur vajab täiendavat aega, et võtta seisukoht maksejõuetuse põhjuste, vara tagasivõitmise võimaluste ja juhatuse liikme(te) vastu nõude esitamise võimaluste kohta. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et osaühingu A pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna osaühingu A kohustused ületavad vara reaalse väärtuse enam kui kümme korda, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine ning raamatupidamise mittenõuetekohane pidamine on käsitletav juhatuse liikmete raske juhtimisveana.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Vastavalt
lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
§-dega 90 ja 19 lg 1, 3 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige SS (isikukood XXX) ja endine juhatuse liige VK (isikukood XXX). Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus nimetatud korralduste täitmata jätmisel SS ja VK trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 3
lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Vastavalt
lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Seega on võlgniku juhatuse liige SS(isikukood XXX) ja endine juhatuse liige VK (isikukood XXX) kohustatud hiljemalt 17.09.2010 esitama haldurile kogu osaühingu Ategevust puudutava teabe ning dokumendid. Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus nimetatud korralduste täitmata jätmisel SS ja VK trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lõike 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 950 krooni, kokku summas 19 950 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Samuti palub ajutine haldur Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 260 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu kogusummas 19 950 krooni ja tehtud kulutused summas 1 260 krooni on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 19 950 krooni ja kulutuste hüvitis 1 260 krooni välja mõista võlgnikult, osaühingult A. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.