KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2010, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22958 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus KP’el

§ 54lg.

1 p. 1 ja 3 ja lg. 4 sätestatule. Asjast puudutatud isiku KPele määratud korras esindaja advokaat Tiina Mare Hiobi seisukoht esitatud avalduse suhtes.

1. Juhindudes RÕS § 6 lg. 1 sätestatust määras kohus KP’ele riigi õigusabi korras esindajaks advokaatTiina Mare Hiobi.. KP ei tunnista avaldust ja palub jätta avalduse rahuldamata.
2. KP tunneb oma poja KMP’e järgi suurt igatsust ja soovib oma lapsega kohtuda. KP lõpetas suhtlemise MM’ga, kes on väidetavalt lapse isa, samuti on MM KP’e jaanuaris 2010 sündinud lapse isa. KP on teinud oma järeldused ja kahetseb sügavalt, mis on lapsega juhtunud.
3. KP on lõpetanud sidetöötaja erialal ning töötas kuni 23.09.2009 oma erialal. Alates 24.09.2009 töötab KP AS C saalitöötaja ametikohal. KP’el on mõistlik ellusuhtumine, on rahulik ja näeb asju realistlikult ning teab, et elus tuleb vastu pidada ja raskustega tuleb kohaneda. KP on seisukohal, et väärib võimalust oma last KM kasvatada. KP nõustub, et jättis lapse 07.01.200905.05.2009 järjepidevalt oma poja hooletusse ja järelvalveta, mille eest on K karistatud. KP leiab, et oleks vajanud rohkem abi ja nõustamist eluga toimetulekuks Tallinna linnalt, kuna on olnud lastekodulaps. Asjaolu, et KP keeldus noorte emade perekoolist võiski olla tingitud asjaolust, et K polnud sünnituse järel suuteline olukorda ja selle keerukust õigesti hindama ning vajanuks rohkem suhtlemist ja nõustamist. KPe seisukoht esitatud avalduse suhtes.
4. KP on seisukohal, et avaldaja ei ole piisavalt tõendanud KP’e ohtlikku ja kahjulikku mõju oma pojale KMP’ele. KP armastab oma last ja soovib lapsega kohtuda ja teda ise kasvatada. K P sündis XXX jaanuaris teine laps. Praegu elab ta üürikorteris koos elukaaslase R , kes teda toetab ja aitab. Asjast puudutatud isiku alaealise lapse KMP’e määratud korras esindaja advokaat Helen Tombergi seisukoht esitatud avalduse suhtes.
5. Juhindudes TsMS § 219 lg. 2 p. 3 sätestatust määras kohus KMPele riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Helen Tombergi. 2 Alaealise esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ning põhjendatud on võtta ära vanema õigused KP’elt tema poja KMP’e suhtes.
6. Kriminaalasja materjalide kirjalike tõenditena hindamisel on piisavalt alust järeldamaks, et KP on jätnud oma vanemakohustused süstemaatiliselt kohaselt täitmata alkoholi ja seltskonnalembuse tõttu. Väikelapse jätmine ilma adekvaatse ja kaine täiskasvanu järelevalveta mitte ainult ei seadnud lapse elu ohtu, vaid tõi talle reaalselt kaasa ka raske tervisekahjustuse. Ema poolt lapse valuväljendustele pika aja jooksul reageerimata jätmine kujutab endast lapse julma kohtlemist. Samuti on käesolevas vaidluses lapse julma kohtlemisena kvalifitseeritav ema tähelepanu puudumine lapsel vigastuste märkamisel. Vähe tõenäoline on, et vastutustundlik vanem ei märka 4-kuusel lapsel hematoome. Ükskõiksus lapse valuaistingu suhtes ja lapse arstlik kontrollimata jätmine on lapse julm kohtlemine

§ 54lg 1 p.

3 tähenduses. Arvestades KP’e vähemalt kuritegeliku ükskõiksuse tagajärjel KMtekkinud erivajadusi ei ole KP võimeline selle lapse eest kohast hoolt kandma. Puuduvad andmed selle kohta, et KP oleks vahepealset aega kasutanud oma vanemlike oskuste tõstmiseks. KM erivajadusi arvestades oleks teda ohtlik jätta kasvatada KP’ele. Seetõttu olen seisukohal, et isegi kui puuduksid alused KP’elt vanemaõiguste äravõtmiseks, oleks igatahes alus KM äravõtmiseks KP’e kasvatuselt. Samas leiab esindaja, et on tõendatud alused võtta vanema õigused ära. Kohtumääruse põhjendused. 11. Kohus uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus perekonnaseadus (

) § 50 lg-te 1 ja 4, mille kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.

§ 54

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kohtleb last julmalt. Sünniakt tõendab, et KMP’e ema on KP ja isa kohta andmed puuduvad (tlk. 7). Käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et KMPhospitaliseeriti 05.05.2009 kiirabiga SA Tallinna Lastehaiglasse, kus lapsel tuvastati raputatud lapse sündroom – petehhiaalsed verevalumid näos, rindkerel, jäsemetel, eri vanustega hulgiroiete murrud, silma limaskestal verevalumid (tlk. 10), mille eest peeti kahtlustatavana kinni KP ja MM ning alustati kriminaalmenetlus KarS § 118 p 1 ja 2 alusel. Kumbki ennast süüdi ei tunnistanud, kuid selgus, et 04.05.2009 öösel olid mõlemad alkoholijoobes ning KP kutsus lapsele kiirabi, kuna laps nuttis ja ei rahunenud. Samuti kuulis KP lapse sees kraginat, mis ehmatas K . Lapse kehal olevaid verevalumeid, täppverevalumeid silmalaugudel ja limaskestadel, hulgi roidemurde ei osanud kumbki seletada. Samas märkis MM, et KP jättis last tihti mitmeks päevaks sõprade ja MM järelevalve alla, kuna tahtis käia pidudel ja tarvitada alkoholi. Samuti tuli politseile kaebus KP kohta sotsiaalmaja naabrilt, kes kuulis viimasel ajal öösiti lapse meeleheitlike karjumisi (tlk. 11). Kriminaalmenetluses nr 09230107093 teostatud ekspertiisiaktis nr 2 on tuvastatud, et lapsele on tekitatud vigastusi juba üks kuu enne lapse hospitaliseerimist SA Tallinna Lastehaiglasse. Samuti on kriminaalmenetluses kogutud tunnistajate ütlustega tõendatud, et KP tarvitas tihti alkoholi ja seda ka lapsega koos olles, ning pidutses palju, mistõttu jättis lapse tihti sõprade ja tuttavate juurde mitmeks päevaks. Seega on tõendatud, et KP jättis oma lapse vanemliku hoolitsuseta ning ei märganud lapsel vigastusi peaaegu kuu aja jooksul. Kohus on seisukohal, et kuigi ei ole 3 leidnud tõendamist, et KP oleks last väär kohelnud on KP jätnud lapsevanemana täitmata kohustuse kaitsta lapse huve ja õigus, seades sellega ohtu lapse elu. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr 70, 10.06.2010 (tlk. 110-114) on tuvastatud, et KMesineb vähene liigutuste koordineerimatus ning kõnelise arengu mahajäämus, mistõttu vajaks laps enam individualiseeritud lähenemist, mida KP, kohtu hinnangul, ei ole võimelina lapsele andma ja veel enam nüüd, kui KP’el on uus laps. KMon aga füüsiliseks ning psüühiliseks arenemiseks vaja individuaalset lähenemist ja süstematiseeritud ja sihipärast tegelemist. Kohus on seisukohal, et kuna K on alkoholi ja seltskonnalembus, ei ole ta võimeline tegelema lapsega sellisel määral nagu see oleks KMPe arenguks ja kasvamiseks vajalik. KP külastas poega KM lastekodus viimati 17. novembril 2009.a. Hilisemate külastuste kohta kohtul andmed puuduvad. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et KP’elt tuleb ära võtta vanema õigused tema alaealise lapse KMP’e (sündinud XXX.a.) suhtes

§ 54lg 1 p 1 ja 3 alusel.

13. Kohus märgib, et

§ 55

lg-tele 1-3 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

§ 56

lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. 14.

§ 54

lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Menetluskulude jaotamine. 15. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4