ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas kohtule hagi V M vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Hageja peab perekondlike suhete taastamist võimatuks ning palub abielu lahutada. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles võtab hagi õigeks ja palub abielu lahutada. Kostja palub asja arutada ilma tema kohalolekuta, kuivõrd pika vahemaa tõttu pole tal võimalik tulla kohtuistungile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Kohus, ära kuulanud hageja seletuse, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled sõlmisid abielu xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis, nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr XXX. Arvestades asjaolusid, et nii hageja väidete kui ka kostja kirjaliku seisukoha kohaselt on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad eraldi, mõlemad abikaasad ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks, hageja soovib abielu lahutada ning kostja nõustus oma kirjalikus seisukohas abielu lahutamisega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.
lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hus kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevas asjas andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja 30.11.2009 määrusega riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest. Kuivõrd kohus hagi rahuldas tuleb riigilõiv summas 5 000 krooni kostjalt riigituludesse välja mõista. Muud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hus tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.