lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ringkonnakohus
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. 12.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude tuvastamist vajalikuks. Kohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud nii õiguslikust kui tõenduslikust aspektist küsimust lapsele tehtavate kulutuste vajalikkuse üle. Otsust ei muuda ebaõigeks asjaolu, et kohus ei arvestanud M. S. XXXXX X-XXX, Tallinnas esitatud kommunaalkulude arvega (tl 48). XXXXX X-XXX korteri kohta esitatud arvelt nähtub, et jaanuari kuu 2010.a kommunaalkulud on olnud 2 152,50 kr. Hageja väidete kohaselt on korteritel XX ja XXX ühine sissepääs, hageja oma lapsega kasutab sellest 1 tuba, kokku elavad XXXXX X korterites hageja, tema laps, tema vanemad ja vend ning et kommunaalmaksete suurus kahe korteri peale kokku on 3 179 krooni. Sel juhul on makse suurus 635,8 kr inimese kohta. Hageja esitas kommunaalmakse suuruse tõendamiseks jaanuari kuu arve, mille suurus ilma eelmise kuu võlgnevuseta on 2 152,50 krooni ja kütte osa moodustab arvest 1 033 krooni. Arvestades küttevaba perioodi ei ole seetõttu kohtu hinnang, et keskmiselt on lapse ligikaudne osa kommunaalkuludes 300 krooni sellisel juhul vale. 14. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et karate trenniga kaasnevad kulud riietele on üldtuntud asjaolu, mida hageja ei pidanud tõendama. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (
Faktilisi asjaolusid nagu karate trennis vajalike riiete ostmise kohustus, sagedus ja hind tulnuks hagejal esile tuua ja vaidluse korral ka tõendada. 15. Kostja ei ole väitnud, et poeg A. tehtavad kulutused on 5 200 krooni kuus. Kostja on esitanud endale ja pojale tehtavate kulude ümardatud nimekirja (tl 37), mille kohaselt kulub kostjale ja pojale kokku toidule 1000 krooni, riietusele ja jalanõudele 400 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, A. sõidupiletile XXXXXXX-XXXXXXX 520 krooni, matemaatika lisatundidele 800 krooni ja kommunaalmaksetele 2 400 krooni. Seega moodustavad A. vajalikud kulutused 500 + 200 + 50 + 520 + 800 + 1 200 = 3 270 krooni. Arvestades hageja poolt eelkooliealisele lapsele vajalikeks peetavate kulutustega 5 246 krooni, on kostja poolt esile toodud kulutused 17-aastasele lapsele 3 270 krooni väiksemad ja ringkonnakohtu hinnangul vajalikud. Kostja ei pidanud tõendama nende kulutuste suurust, vaid oma võimaluste puudumist tasuda hageja poolt nõutud ulatuses elatist. 4
Maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise maakohtule. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.