2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on maksejõuetu ja tunnistab seda. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on olemas
1 sätestatud eeldused pankroti väljakuulutamiseks. 3 Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid, kuid leiab, et pole välistatud kuriteole viitavate asjaolude ilmnemine pankrotimenetluse käigus. Haldur ei ole tuvastanud ka, et juhatuse liikmed tahtlikult oleksid maksejõuetuse põhjustanud või varjanud pankrotivara. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasinõuete võimalusi ega raskeid juhtimisvigu, kuid võlgnik pole selle otsustamiseks esitanud ka kõiki nõutud andmeid. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata pankrotihaldur ja kinnitab oma valmidust asuda täitma halduri ülesandeid, ning palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis vastavalt lisale. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused
2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt
§-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu püsivat maksejõuetust ja toetab pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul kohustuste täitmiseks vara puudub. Kohustused on ka Maksu- ja tolliameti ees. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, väga selged ja tulemuslikud tagasinõuete esitamise võimalused puuduvad. Võlgniku olemasolev vara katab pankrotimenetluse kulusid.
5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui pankrotiavalduse tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus ei otsusta teisiti. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman.
1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri.
1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, võlgnik ega võlausaldaja taotletavat summat ei vaidlusta, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata 4 halduri tasuks 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 4 500 krooni. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas
§-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 16. oktoobril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.