Registrist kustutatud OÜ-l on Hansapangas seniajani avatuna arveldusarve, kus asub 30 000 krooni asutajate poolt osakapitaliks sissemakstud raha. OÜ-l on seega märkimisväärselt olemas jaotamata vara, mida saavad OÜ osanikud seaduse järgi edaspidi käsutada üksnes täiendava likvideerimise käigus, kui see kohtu poolt algatatakse. Kuivõrd OÜ peale asutamist reaalselt tegutsema ei hakanudki, siis tal teadaolevad võlausaldajad puuduvad, mistõttu täiendava likvideerimise abinõud piirduvad vaid pangakonto sulgemise ja sissemakstud osakapitali jaotamisega osanike vahel, peale mida esitab likvideerija kandeavalduse ja 2-10-26461 aruande äriregistrile täiendava likvideerimise lõpuleviimise kohta. Avalduses märgitakse, et avaldaja lepinguline esindaja kinnitab S M nimel, et viimane on teadlik likvideerija õigustest ja kohustustest ning ka vastutusest vastavalt
Avaldaja taotleb OÜ Narva Õppekeskus täiendava likvideerimise algatamist ning S M likvideerijaks määramist. Avaldusele on lisatud esindusvolikiri, äriregistri B kaardi väljavõte, registriosakonna kustutamismäärus, riigilõivu maksekorraldus. Kohus leiab, et avaldus on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses ja rahuldada. Äriregistri andmetel kustutati OÜ Narva Õppekeskus äriregistrist registripidaja algatusel äriseadustiku (
) § 60 lg 2 alusel 12.12.2005.a.
lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole OÜ Narva Õppekeskus likvideerimist läbi viidud. Avalduse kohaselt on registrist kustutatud OÜ-l AS`s Swedbank seniajani avatuna arveldusarve, kus asub 30 000 krooni asutajate poolt osakapitaliks sissemakstud raha. Kohus leiab, et kuna kustutatud äriühingul on jaotamata vara, s.o arveldusarvel olev raha 30 000 krooni, siis on täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avalduses taotletakse likvideerijaks määrata S M. Avalduses on ka kinnitatud, et S M on teadlik likvideerija õigustest ja kohustustest ning ka vastutusest Äriregistri andmetel on S M kustutatud äriühingu üks dokumendihoidjatest. Samuti oli ta äriühingu asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks. Kohtu hinnangul on avaldaja võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks S M. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud
§-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad
§-d 210-220.
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.