lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hageja OÜ C(pankrotis) esitas oma endise juhatuse liikme SD vastu hagiavalduse kahju tekitamise nõudes summas 849 800 krooni. 10.03.2009 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti (tsiviilasi nr 2-08-80137). Pankrotimenetluse käigus tuvastati, et AS Hansapanga kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx on COÜ deebetkaardiga ajavahemikus 16.06.2006-05.12.2006 välja võetud sularaha 690 750 krooni ning AS SEB kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja võetud deebetkaartidega nr xxx ja nr xxx sularaha 849 800 krooni ajavahemikus 18.07.2006-05.12.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Hageja OÜ C(pankrotis) esitas oma endise juhatuse liikme SD vastu hagiavalduse kahju tekitamise nõude summas 849 800 krooni, mis oli ajavahemikus 18.07.2006-05.12.2006 AS SEB kontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja võetud. AS SEB panga kontoväljavõttega on tõendatud nimetatud summa sularahas kontolt välja võtmine. AS SEB panga konto kasutamiseks avati 14.06.2006 deebetkaart nr xxx , mida kasutades võeti sularahas välja nimetatud summa, ning 30.08.2006 deebetkaart nr xxx . Allkirjaõiguslik isik ja eelpool nimetatud deebetkaartide käsutaja oli kostja. Antud summas sularaha kasutamise kohta puuduvad kuludokumendid. Vaidlust pole asjaolude üle, et 10.03.2009 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-80137 välja hageja pankroti ning pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et hageja kassas puudub 849 800 krooni. Hageja on õigesti viidanud ÄS §-le 183, mis sätestab juhatuse kohustuse korraldada osaühingu raamatupidamist. Kostjal lasus juhatuse liikmena kohustus kõiki majandustehinguid dokumenteerida ning kirjeldada raamatupidamisregistrites, kuid sularaha 849 800 krooni kasutamise kohta pankrotihalduril andmed puuduvad. Seega on hageja sõnul osaühingule tekitatud kahju 849 800 krooni ulatuses ja kostja on nimetatud vara (raha) käsutanud enda huvides. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-33-10 selgitanud, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest ÄS § 187 lg 2 järgi. Kostja on vaidlustanud enda vastu esitatud kahju hüvitamise nõude, väites, et tema pole antud summas raha saanud ning et ta polnud kahju tekkimise ajal enam hageja juhatuse liige. TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on tõepoolest asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise analüüsimist vaatamata, kas nõude 5 esitamise formaalne eeldus on täidetud, st kas kostja näol oli kahju tekkimise ajal tegemist hageja juhatuse liikmega. Kostja vastuväidete kohaselt polnud ta kahju tekkimise ajal 18.07.2006 – 05.12.2006 hageja juhatuse liikmeks ning tema valduses polnud ka osaühingu deebetkaarte. Äriregistrisse tehtud registrikande kohaselt oli kostja COÜ (registrikood 11254525) juhatuse ainuliige alates 12.06.2006 kuni 21.12.2006.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja esitas 22.09.2009 toimunud korraldaval kohtuistungil kirjalike tõenditena kohtule kostja poolt allkirjastatud hageja ainuosaniku 02.06.2006 otsuse, mille kohaselt ainuosanikuks olev SD otsustab kutsuda tagasi juhatuse liikme SD ning valida uueks juhatuse liikmeks R Ti ning kostja ja kolmanda isiku poolt 02.06.2006 allkirjastatud akti, millega SD annab üle ja R T võtab vastu kõik hageja majandustegevust ja raamatupidamist puudutava dokumentatsiooni. Iseenesest on õige kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-07 (p 13), mille kohaselt seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ning kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte äriregistrisse kantud andmetega. Kohus leiab siiski toimikusse esitatud kirjalikke tõendeid hinnates, et antud juhul pole tõendatud, et kostja kui juhatuse liikme volituste kestus erines äriregistrisse kantust.
lg 5 teise lause kohaselt võib kohus tõendi jätta selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Äriregistri kande kohaselt algasid kostja kui juhatuse liikme volitused alates 12.06.2006, kuid kostja poolt esitatud tõendite kohaselt lõppesid tema kui juhatuse liikme volitused juba 02.06.2006, st enne, kui kostja kui juhatuse liikme kohta äriregistris üldse kanne tehti. ÄS § 168 lg 1 p 4 kohaselt on osaühingu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine osanike pädevuses juhul, kui osaühingul pole nõukogu. Äriregistrisse kantud andmete kohaselt oli kostja hageja ainuosanikuks 02.06.2006 kuni 13.12.2006. Järelikult sai ainult kostja kui osaühingu ainuosanik teha osanike otsuse, millega ta ise kanti hageja juhatuse liikmena äriregistrisse alates 12.06.2006, kusjuures antud kande aluseks olev avaldus pidi ÄS § 33 lg-st 2 tulenevalt olema notariaalselt kinnitatud. Seega hindab kohus
lg 5 alusel kostja poolt esitatud tõendid asjaolu kohta, et kostja polnud alates 02.06.2006 hageja juhatuse liige, ebausaldusväärseks ning jätab need arvestamata. Kostja vastuväide pole järelikult tõendatud ning kohus tugineb äriregistri kandele, mille kohaselt oli kostja osaühingule kahju tekkimise perioodil hageja juhatuse ainuliige. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et hageja kassast on AS SEB Panga kontolt sularahas väljavõetud summa puudu ning seega on tõendatud hagejale tekkinud kahju suuruses 849 800 krooni. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Teise lõike järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata 6 jäänud tulu ning lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal puudu olev vara on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 mõttes ning on pankrotimenetluse käigus tõendatud. Kohus nõustub, et iseenesest pole majandustegevuse käigus pangakontodelt sularaha väljavõtmine automaatselt tõlgendatav kahju tekitamisena osaühingule. Kahju tekkis kostja tegevusest osaühingu juhtimisel, st sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega. Kolmas isik on oma vande all antud ütlustes selgitanud, et pankakontolt võetud sularaha kasutati alltöövõtjatele ning allhankijatele hagejale tehtud tööde eest tasumiseks, st osaühingu huvides, kuid oma väidete kinnituseks pole ühtegi tõendit esitatud. Kohus selgitab, et antud juhul ei lasu tõendamiskoormis hagejal, et pangakontolt sularahas välja võetud summadega ei täidetud hageja kohustusi teiste isikute eest, vaid kostjal, kellel oli sularahatehingute dokumenteerimise kohustus. Seega ei saa iseenesest käesoleva hagi lahendamisel tähtsust omada, kas raha võttis välja R T või kostja isiklikult. Kahju hüvitamise teiseks eelduseks on juhatuse liikme kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine. Kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma ÄS §-st 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Tehingute dokumenteerimata jätmisega on võimaldatud tekkida olukorral, kus suures summas osaühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole võimalik kontrollida. Kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine seisneb ühingu vara enda huvides omastamises, mis on pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga ning õigusvastane tegu. Pangadokumentidega on tuvastatud hageja AS SEB Panga kontolt välja võetud sularaha summa suurus ning isik, kelle nimel oli deebetkaartide kasutamise õigus. Juhatuse liige oli allkirjaõiguslik isik hageja rahaliste vahendite käsutamisel pangakontodel ja hageja kassas. Kostja pole tõendanud deebetkaardi üleandmist kolmandale isikule ning on eelduslikult tehingute tegija. Kolmas isik on oma vande all antud ütlustes küll kinnitanud omapoolset deebetkaartide kasutamist, kuid kuna hageja juhatuse liige sularahaga seotud tehingute perioodil oli kostja, vastutab tema ÄS § 180 lg-st 1 tulenevalt osaühingu juhtimise eest. Kohus jätab tõendina
lg 5 alusel arvestamata kolmanda isiku poolt Maksu- ja Tolliametile antud suulised seletused, kuna need on vastuolus kolmanda isiku vande all antud ütlustega. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus leiab, et põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel seisneb sellest, et kostja on oma kohustuste täitmata jätmise tagajärjel põhjustanud olukorra, kus hageja vara kasutamist hageja huvides pole võimalik kontrollida. Hageja juhatus on ilmutanud üleüldist hooletust hageja töö korraldamise ning järelevalve teostamise käigus, mille tulemusena põhjustati hageja maksejõuetus ning pankrot. Kostja vande all antud ütluste kohaselt polnud tema hagejaks oleva osaühingu juhtimisega seotud, firma lihtsalt vormistati tema nimele. Kohtu hinnangul näitavad hageja esitatud tõendid kostjapoolsest korduvast käibedeklaratsioonide allkirjastamisest, et kostja siiski osaleb hageja majandustegevuses. ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta näitab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul pole kostja tõendanud, et ta pole hoolsuskohustust rikkunud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud ning kostja vastutab hageja ees kahju tekkimise eest summas 849 800 krooni. 7 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isikud (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju hüvitamist osaühingule võib pankroti väljakuulutamise korral osaühingu nimel nõuda pankrotihaldur tulenevalt ÄS § 187 lg 4 ja 5. Kolmanda isiku vande all antud ütluste kohaselt võttis ka tema hageja pangakontolt sularaha välja summas umbes pool miljonit krooni. Seega on kostjal võimalik esitada VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 alusel regressinõue kolmandaks isikuks oleva R Ti vastu. Tsiviilasja menetluskulud ja hagihind
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.