Obsah (6)

§ 113§ 8§ 76§ 23§ 100§ 102

KOHTUOTSUS (õigeksvõtul põhinev otsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 08.oktoober 2010.a Paide 2-10-22873 Swedbank AS-i hagi Aimar Soo

§ 113g 1 sätestatud määras.

1. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Tagastada AS-le Swedbank 4376.89 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend kuus krooni ja 89 senti) kontole nr 227000000016 AS Swedbank selgitusega „Maksekorraldus nr 55244 13.05.2010“.
3. Kohtuotsus saata punkt 5 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-22873 kannab Aimar Soo täies ulatuses.
5. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 8753.79 krooni riigilõivu.
6. Aimar Soo peab hüvitama AS-ile Swedbank pool hageja menetluskuludest, st 4376.90 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend kuus krooni ja 90 senti) krooni.
7. Välja mõista Aimar Soo’lt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (4376.90 EEK) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele ei saa apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Aimar Soo vastu 49 161.31 krooni poolte vahel 11.02.2008.a sõlmitud laenulepingust nr 08-020627-VL tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte. Kostja vastas hagile. Vastuses teatas kostja, et tunnistab hagi täies ulatuses ja on nõus asja lahendamisega õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Hageja sama seisukohta avaldanud 20.09.2010.a. Mõlemad pooled on kirjalikult avaldanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades, et eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha asjas kostja õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tsiviilasi nr 2-10-22873

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 23

lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.

§ 100

kohaselt kohustuse rikku-mine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 102

kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hageja nõude poolte vahel 11.02.2008.a sõlmitud laenulepingust nr 08-020627-VL tuleneva põhivõla, intressi ja viiviste saamiseks hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses õigeks võtnud, on hageja hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 punkti 3 alusel. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 8753.79 kroonist riigilõivust, millest 1253.79 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 7500 krooni hagiavalduse esitamisel. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne kohtuotsuse avalikkusele teatavaks tegemist. Hageja taotles sel alusel tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Hageja taotlus on põhjendatud. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, st 4376.89 krooni ning seda hageja taotluses märgitud kontole ja selgitusega. Kostja peab hagejale hüvitama teise poole hageja kantud riigilõivust (menetluskuludest), so 4376.90 krooni. Sirje Lahesoo Kohtunik 2