) § 445 lg 1 sätetest, ent kuna kohus saab otsuse täitmise korda kindlaks määrata vaid poole taotlusel ning puudub õiguslik alus määrata hageja poolt tehtavate võimalike parandustööde tegemist enne rahuldatud hagi osas summa tasumist, ei saa taotlust rahuldada. Hagi on 316 744 krooni 60 sendi osas põhjendatud ja summa tasumise tähtpäev saabunud rohkem kui kaks aastat tagasi, siis ei saa selle tasumist edasi lükata. Eelnev ei välista kostja õigust nõuda tööde parandamist ka pärast käesolevat menetlust.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas põhihagi pea täielikult, on õiglane selles osas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 316 744,60 / 329 819 x 100 = 96,04% menetluskuludest kannab kostja ja 100 – 96,04 = 3,93% ulatuses hageja. Vastuhagi menetluskulud jäävad
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine jääb
Apellatsioonkaebuse põhjendused 7. Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2009 otsus osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagi 383 518 krooni 10 sendi ulatuses ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 383 518 krooni 10 senti. Kui kohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vastavalt
lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt
Kohus ei arvestanud eksperthinnangut lisa 3 p 27 osas, mille kohaselt hageja poolt tegemata tööks on II korruse rõdu telgede D-E vahel koos piirdega 10,2 m2 (maksumus 25 000 krooni ilma käibemaksuta). Kohus esitas põhjenduse, et tööd ei kajastu müügihinda sisustavates aktides ning ei ole seega hageja kohustuseks. See põhjendus ei ole aga piisav. Eriteadmistega isik, ekspert, on hinnanud ehitamisega seonduvat kogu dokumentatsiooni ning sellest tuvastanud, et töö on tegemata. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid ja väiteid, mis usutavalt lükkaks eksperdi seisukoha ümber. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et hageja tegemata tööks on II korruse rõdu telgede D-E vahel koos piirdega 10,2 m
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
lg 1 küsib kohus menetlusosaliste taotlusel eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seega pidi ekspert hindama, kas töö on tehtud vastavuses lepingu tingimustele või mitte, ehk kas see vastas lepingus kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Asjaolu, kas töö (II korruse rõdu telgede D-E vahel koos piirdega 10,2 m2) kuulus töövõtu eseme hulka või mitte, tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust ning tegemist on õigusküsimusega, mida ekspert hinnata ei saa. Maakohus on õigesti tuvastanud, et eksperthinnangu lisas 3 p. 27 all märgitud tegemata töö ei kajastu müügihinda sisustavates aktides, mistõttu ei olnud nimetatud töö puhul tegemist hageja kohustustega. Seega ei ole õige apellatsioonikaebuse põhjendus, et kohus on selles osas põhjendatult jätnud eksperdi arvamuse arvestamata. Kostja nõudis vastuhagis kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 3 alusel. VÕS § 115 lg 2 9 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kui pool tugineb oma nõudes väidetavalt ehitises olemas olnud puudustele, siis tuleb tal ka tõendada, et ta on seaduses ettenähtud korda järgides nende puuduste kõrvaldamist ka vastaspoolelt nõudnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagejalt kohustuse täitmist nõudnud ega selleks ka tähtaega andnud. Õiguskaitsevahendi kui kujundusõiguse kasutamise vältimatu eeldusena tuleb oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada kohustust rikkunud võlgnikule teatavaks teha, st edastada teisele poolele vastav tahteavaldus. Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa omandada üldjuhul kujundusõiguse (õigustmuutvat) jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge ja mõlemale poolele täielikult aru saadav. Kui maakohus tuvastas, et tunnistaja A. M. rääkis ehitusobjektil tööd teinud isikutega katlamaja õhutusest ja liistudest, kuid kostja oma vastuhagis tugineb laiaulatuslikele puudustele ehitises kogumaksumusega 410 630,40 krooni, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul tunnistaja jutuajamist ehitustöölistega pidada asjakohaseks nõudeks VÕS § 114 tähenduses. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et ehitisel on ilmnenud peale selle vastuvõtmist teatud puudused, mistõttu ei saa antud juhul kohaldada VÕS § 115 lg 2 ja 3. Kohaldamisele kuulub VÕS § 115 lg 4, mille järgi võib juhul, kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kui kohustus on osaliselt täidetud võib võlausaldaja kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud. Käesoleval juhul on hageja puuduste parandamist pakkunud ja kostja on sellest pakkumisest keeldunud, ei ole kahju hüvitamise nõue antud juhul kohane õiguskaitsevahend ja kostja nõue tuleb ka sel alusel jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et vastuhagis nimetatud summad moodustavad kokku ligemale 15% kogu tehingu väärtusest ning nende summade osakaal lepingu mahtu arvestades on tagasihoidlik. Hageja tegevust ei saa käsitleda raske hooletusena või lepingu tahtliku rikkumisena. Kohus on põhjendatult märkinud, et ekspertiisiaktis märgitud puudused on peaasjalikult viimistlustööd ning poole puuduste maksumusest (140 569 krooni) moodustavad vaidlusalused rõdutööd. Tuvastatud asjaoludel ei ole hageja poolt esiletoodud ja ekspertiisiaktis märgitud puudused takistuseks maja kasutamisel. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet projektimuudatuste puudumisest, et hageja on nende tegemata rõdutööde eest hinda juba alandatud (pole nende eest tasu nõudnud) ning kostja poolt sellele tuginemine ei ole põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes
10 Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. U.Loonurm E.Liiv R.Allikvere 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.