alusel kostjalt viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 15.09.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus kätte toimetatud 10.oktoobril 2009 (tl 25). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega
lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Osundatud sätte kohaselt loetakse hagile vastamata 2
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad.
lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. AS-i S. E. B. P. on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavate dokumentaalsete tõenditena poolte poolt 28.09.2007 allkirjastatud laenulepingu (tl 9-14), laenu maksete aruande (tl 15-16), millest nähtub laenu põhivõlgnevuse summa 92789,64 krooni ning laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate koos kirja väljastusteatega (tl 17-18, 19). Kuna kostja ei ole hagile vastanud, tuleb hagis esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. 15.juulil 2008.a. jõustunud
muudatuste kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi koostamise ajaks 15.09.2009.a. - on hageja arvestanud viivist 18371,44 krooni, võttes aluseks lepingus kokkulepitud viivise määra 16% aastas. Viivise arvestus on esitatud nii hagiavalduses kui ka sellele lisatuna ( tl 20). Kohtuotsuse tegemise ajaks on lisandunud viivis 373 viivitatud päeva eest (15.09.200923.09.2010) , s.o. 15 382.52 (373 x 41,24) krooni . Seega kokku moodustab viivis kuni 23.septembrini 2010 33 753,96 krooni. 3
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks E. P. hüvitatavad AS S. E. B. P. . Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 10000 krooni (maksekorraldus tl.21), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.