KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-22937 Määruse tegemise aeg ja koht 28.september 2010, Jõhvis Kohus Viru Maakohus /Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A.L.´i avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised Avaldaja A.L. (IK xxx),elukxxx RESOLUTSIOON 1.Rahuldada A. L.´i avaldus.
- Tuvastada, et 25.oktoobril 1934.aastal sündinud A.L. (IK xxx elukoht xxxVirumaa )põlvneb E. S.´est(IK xxx, surnud xxx) 3.Kohtumäärus on teatavaks tehtud 28.septembril 2010 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis .
- Kohtumäärus saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele. 5.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest 1
(3)Asjaolud A.L. esitas Viru Maakohtule avalduse, milles oli taotlus tuvastada enda põlvnemine E. S. ´est. Avalduses märkis avaldaja, et tema ema M.-E. L. ja isa E. S. elasid koos, neil oli peale avaldaja veel kuus last, kuid abielu ei olnud registreeritud. Avaldajal puudub selle tõttu isa kohta kanne sünnitunnistusel ja ta ei saa pärida tema vara. Varaks on muuhulgas IdaVirumaal Mäetaguse vallas Ratva külas asuv puidust saun-elumaja. Isa E. S. on sündinud 20.oktoobril 1904 ja surnud 09.jaanuaril 1987.aastal. Avaldaja palub kohtus üle kuulata tunnistajad, kes võivad tunnistada avalduses toodud asjaolusid. Kohtuistungid , esitatud tõendid Kohtuistungid avalduses toodud asjaolude väljaselgitamiseks toimusid 22.juunil 2010 ja 16.septembril 2010 . 22.juunil kuulas kohus üle avaldaja ja tunnistajad E. K. ja I. L.i, 16.septembril kuulas kohus üle tunnistaja E. N.´i . Kohus võttis asja juurde dokumentaalsed tõendid :A.L.i sünnitunnistuse, E. S. surmatunnistuse, ema M.-E. L.i surmatunnistuse, vallasvara ostu-müügi lepingu E.S. poolt ostetud saun-elumaja ja lauda kohta, Kohtla.Järve elamuvalitsuse tõendi 25.maist 1987 L., M.-E. perekonna koosseisu kohta, Kohtla-Järve Linnavalitsuse tõendi 22.07.2010 M.-E. L.i perekonna kohta tehtud kannetest majaraamatusse. Kohtumääruse põhjendused Tuginedes 01.juulist 2010 kehtima hakanud Perekonnaseaduse § 95-le isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. Perekonnaseaduse § 95–le tuginedes on avaldajal olnud õigus kohtule avaldust esitada ja kohus menetleb seda hagita menetluses. 01.juulist 2010 kehtima hakanud Perekonnaseaduse § 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Avaldaja on esitanud kohtule enda sünnitunnistuse ja E. S. surmatunnistuse. Avaldaja sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta. E. S., keda avaldaja enda isaks nimetab, on surmatunnistuse andmetele tuginedes surnud 09.jaanuaril 1987.aastal. 1975.aastal on E. S. ostnud kodanik Isküll, Johanneselt vara Ratva külas ,Mäetaguse k/n piirkonnas Kohtla-Järve rajoonis, mille kohta kohtule on esitatud ostu-müügi lepingu ärakiri. Avaldaja oma avalduses märgib , et isaduse tuvastamine on vajalik muuhulgas ka nimetatud vara pärimiseks. Kohtule on esitatud venekeelne Kohtla-Järve elamuvalitsuse tõend 25.maist 1978 koos tõlkega. Tõendi kohaselt M.-E. L.il oli mees E. S., kes elas temaga ühel aadressil Outokumpu 17-26 Kohtla-Järve perioodil 30.mai 1976 kuni jaanuarini 1987, kui mees kirjutati välja surma tõttu. Naine oli mehe ülalpeetav kuni mehe surmani. Kohus saab nimetatud tõendit käsitleda kui tõendit perekonna koosseisu kohta, milles 2
(3)avaldaja ema ja isa on nimetatud ühe pere liikmeteks. Kohtule on esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse tõend 22.07.2010 ka varasema perioodi kohta, kus avaldaja ema ja isa on loetud ühe pere liikmeteks enne aastat 1976. Tõendis on loetletud ka teised pereliikmed, sealhulgas A.L.. Seal on märgitud ka asjaolu, et M.-E. L. oli abikaasa E. S. ülalpidamisel. Kohtusse ilmunud tunnistaja E. K. tunnistas 22.juuni 2010 kohtuistungil, et tema on avaldaja õde ning et nende ühine ema ja isa elasid koos, nad ei olnud oma abielu registreerinud. Ema ja isa kohtusid Valjalas, vend(avaldaja) on sündinud Saaremaal, tema Kohtla-Järvel. Tunnistaja I. L., kes on avaldaja vend , tunnistas 22.juuni 2010 kohtuistungil, et nende peres oli 6 last ,ema ja isa elasid vabaabielus. Abielu ei olnud registreeritud kihlveo pärast. Emal ja isal oli vallasvara, isa ostis selle oma nimele kui lapsed juba suured olid. 16.septembri kohtuistungil rääkis tunnistaja E. N. , et tunneb avaldajat ligi 60 aastat, oli tema pere naaber Kohtla- Järvel Kaevuri tn. 7, kus elasid koos avaldaja ema-isa ,lapsed ja vanaema. E. S.el ja avaldajal olid isa-poja suhted. Nad elasid ühes leibkonnas, neil oli üks majapidamine. Kohus leiab , et eelnimetatud asjaoludele tuginedes on võimalik eeldada, et avaldaja põlvneb E.S. ´est. Põlvnemise saab Perekonnaseaduse § 94 lg.2-le tuginedes lugeda tuvastatuks. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 582 lg 4 kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama seadustiku § 172 lg 2 sätestab , et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja ,kannab avaldaja ise menetluskulud. . Marge Tamme Kohtunik 3
(3)