Obsah (12)

§ 210§ 82§ 84§ 94§ 87§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101§ 70§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-40585 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 07. septe

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. 8.

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84

lg 1 p 2 ja 3 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud ning loetakse et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus isaduse (põlvnemise isast) asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 9. Ekspertiisiakti (tl 85-86) kohaselt on tõenäosus DNA analüüside põhjal, et kostja saab olla lapse bioloogiline isa 99,9999989%. Lisaks sellele võttis kostja kohtuistungil isaduse omaks (

§ 87, Ts

MS § 231 lg 2). 10. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja 3 mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär

1. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.
2. Pooled ei vaidle elatise suuruse osas. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas (käesoleval ajal 2 175 krooni).
3. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise algusaja üle (vt kohtuotsuse p 5 ja 6).
4. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest ning kostja seisukoht, et elatist tuleb maksta alates kohtuotsusest, millega põlvnemine tuvastatakse, pole õige. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab

§ 70lg 1 järgi (kuni 01.07.2010.

a kehtinud redaktsioon) kohus esitatud elatisenõude rahuldada alates hagi esitamisest, Riigikohus märkis: „

§ 38

lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine /.../ See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest“ (kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222510177 ).
3. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi, tuvastab lapse põlvnemise kostjast ja mõistab lapsele elatise alates elatisehagi kohtusse esitamisest. Menetluskulud
4. Kohus on rahuldanud hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (kohtu 26.10.
5. a määrus). Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg
6. Menetluskulu on riigilõiv 5 000 krooni.
7. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4
8. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber
10. Hageja ja kostja on kumbki tasunud tagatiste kontole tasu DNA ekspertiisi tegemise eest 1 800 krooni (tl 68, 72). Ekspertiisi maksumus kokku oli 2 700 krooni (tl 87). TsMS § 150 lg 7 kohaselt menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam makstud ulatuses. Seega tuleb nii hagejale kui kostjale tagastada enammakstud ekspertiisitasu 450 krooni.
11. Menetlusosaliste menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda Kohtunik 5