← Eesti

2-10-25701/12

Obsah (7)§ 1§ 31§ 22§ 30§ 29§ 23§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-25701 Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Purpurlend avaldus pankroti väljakuulutamise

§ 1lg 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt

§ 31lg-le 4.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta võimalustest. ja Tagasinõuete esitamise Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et võlgnik tegeles ühiskondliku toitlustusteenuse pakkumisega piiratud juurdepääsuga territooriumidel (Narva Elektrijaamad ja AS Nakro). Nende territooriumidel tegutsenud ettevõtted sattusid majanduskriisi tagajärjel raskustesse, mistõttu toimus nende ettevõtete sulgemised, töötajate hulga vähendamine, palga vähenemine. See omakorda mõjutas võlgniku tegevust – kadus klientuur ja alles jäänute maksevõime väheses. Võlgniku netokäive vähenes

  1. a võrreldes
  2. aastaga ca 40%. Ühiskondliku toitlustusteenuse pakkumisel on püsikulud (kulud ruumidele, töötajate palgad) peamised kulusisendid, mistõttu võlgniku majandustegevus vajus sügavasse miinusesse. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks
  3. aastal. Võlgniku juhatuse liikme väitel ei näinud ta
  4. aasta alguses enam väljapääsu majandustegevuse jätkamiseks, seetõttu lõpetati ka AS Nakro üürileping. Selgeks maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda jaanuar
  5. aasta lõpp, mil Narva Elektrijaamad teatas, et lõpetab ruumide tasuta kasutamise üürilepingu. Säilis küll AS Nakro paiknev tegevuskoht, kuid nimetatud tegevuskohast saadav tulu oli ebapiisav püsikulude katmiseks. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt (nähtub ka 5 pankrotiavaldusest) maksejõuetuse põhjuseks on majanduslikud asjaolud, st

§ 22lg 5 tähenduses muu asjaolu.

Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg 51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega) ja kahjuhüvitise nõuet seoses üürisuhte lõpetamisega AS-ga Nakro, kuid samas peab ebareaalseks saavutada rahas reaalset kahju hüvitamist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi ega tagasinõuete esitamise võimalusi. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõuete esitamiseks, siis kokkuvõtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikule pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 35000 kr, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmisevõi tagastusnõuete esitamiseks. 8. Kohtuistungil võlgniku esindaja selgitas, et äriühing on maksejõuetu, käive vähenes ning firma ei tulnud raskest majanduslikust olukorrast välja. 9. Kohtuistungil palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks ning tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot, deposiidi tasumata jätmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 10.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.

  1. Kohus tegi 13.09.
  2. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 35 000 krooni hiljemalt 27.09.
  3. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 14.09.
  4. a Ametlikes Teadaannetes. 6 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel.

13. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.

  1. Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole.
  2. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.

  1. Alates 01.01.
  2. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1 ja § 29 lg 3).

Ajutise halduri tasu 17. Vastavalt

§ 23lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 17 tundi (tunnitasu 1 000 krooni) ning on kandnud kulutusi 4 500 krooni suuruses summas. 18. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt

§ 23

.

§ 11

sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Ajutine haldur on esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankr § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 23

lg 5 kohaselt, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 29

lg 8 kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja 7 kaetakse vajalikud kulutused. Keegi võlausaldajatest pole deposiiti maksnud ning võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kokku summas 6 200 krooni välja riigi vahenditest. Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.