Menetluskulude jaotus ERGO Kindlustuse AS menetluskulud jätta 99% ulatuses Võru linna kanda ja Võru linna menetluskulud jätta 1% ulatuses ERGO Kindlustuse AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt pöördus M. R. 04.06.2007 hageja poole avaldusega kindlustushüvitise saamiseks seoses 31.05.2007 Võru linnas Kreutzwaldi tänaval toimunud kindlustusjuhtumiga. Nimelt sõitis M. R. sõidukiga Toyota Land Cruiser registri- märgiga xxxxxx, mis oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel, avatud ja märgistamata kanalisatsiooni kaevu. Hageja on hüvitanud 22.11.2007 sõidukikindlustuslepingu alusel 189 809,50 krooni (s.o sõiduki remondikuludest 194 809,50 kroonist lahutada kindlustusvõtja kanda jäänud omavastutus 5 000 krooni). Vastavalt seadusele vastutab antud kahju tekkimise eest Võru Linnavalitsus kui teeomanik. Hageja esitas pärast kindlustushüvitise väljamaksmist kostjale pretensiooni nõudega summas 189 809,50 krooni. Kostja ei tunnistanud nõuet ning kokkuleppele nõude tasumise kohta ei jõutud. Kuna käesoleval juhul on tegemist rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt hagejale seaduse alusel üle läinud kahju hüvitamise nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. Käesoleval juhul tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist pretensiooni tähtaja saabumisel. Käesoleval juhul on kogu kohustuse täitmisega viivitamise perioodil intressimääraks 11 % aastas ehk 0,0301370 % päevas (11/365). Hageja palub välja mõista viivise alates 09.10.2008.a kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni 57,20 krooni (s.o 189 809,50x 0,0301370 %) iga võlgnetud päeva eest. Neil asjaoludel ja juhindudes Teeseaduse §-dest 10 lg 3, 37 lg 1 ja 6, Võlaõigusseaduse §-dest 82 lg 7, 94 lg 1 ja 2, 113 lg 1, 492 lg 1, 1043 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 189 809,50 krooni ja viivise 57,20 krooni päevas alates 09.10.2008 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Ekspertiisiaktis märgitut arvestades vähendab hageja oma põhinõuet salongi keemilise puhastuse maksumuse (1779,66 + km 18% = 2100 krooni) ja lisalaterna elemendi maksumuse (663,56 + km 18% = 783 krooni) võrra ning palub lugeda lõplikuks põhinõude suuruseks 186 926,50 krooni ning arvestades põhinõude vähendatud suurust on hageja viivisenõude suuruseks 09.08.2010 seisuga 30 104,26 krooni (tl 184). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei nõustu väidetavalt tee seisundist tulenevalt tekkinud kahju suuruse, tekkimise asukoha ja kahju tekkimise võimaluse osas ning ei ole nõus viivist maksma põhjendusel, et kahju tekkimine ja tee omaniku vastutus ei ole omavahel põhjuslikus seoses. OÜ Tammiste Profiil on volitanud M. R. i, kelle isikukood on märgitud valesti, kasutama volikirja kohaselt temale kuuluvat sõidukit Toyota Land Cruiser xxx xxx. LS § 18 esitatud sõiduki kasutamise volikirjale esitatavad nõuded ei ole täidetud. Seetõttu ei ole hagile lisatud volikiri kehtiv ning sõiduki kasutamist tuleb lugeda sõiduki kasutamiseks volitust omamata. Hagis on nimetatud kolm võimalikku liiklusõnnetuse toimumise paika: Kreutzwaldi tänav, Kreutzwaldi 16 ja Tartu tänav 48. Hagis on liiklusõnnetuse põhjusena nimetatud kanalisatsiooni luuki, mis oli avatud ja märgistamata, kanalisatsioonikaevu luugi avanemist sellest üle sõitmisel ehk avast läbi sõitmist ning vastu avanenud kanalisatsioonikaevu luuki sõitmist. Hagiavalduses esineb kaks erinevat kellaaega sündmuse aset leidmise kohta ning Eesti Liikluskindlustuse Fondis oleva teate kohaselt esineb kolmas kellaaeg. Ajavahe kõigub ühe tunni ulatuses. Väidetav liiklusõnnetus juhtus sõidukiga registrinumbriga xxx xxx. Hageja on kindlustanud sõiduki registrinumbriga xxx xxx, mille kohta väljastati poliis 04.06.2007. Seega oli kindlustatud sõiduk registrinumbriga xxx xxx kuid hageja, tuginedes kindlustuslepingule, hüvitas sõidukile registrinumbriga xxx xxx tekkinud kahju. Hageja on oma vabast tahtest teinud väljamakse sõiduki kahjude osas, mis ei olnud tema poolt kindlustatud. 07.08.2007 on Amserv Auto AS töökotta aadressile Pärnu mnt 232 Tallinn, toimetatud remonti sõiduk registrinumbriga xxx xxx, läbisõiduga 98469 km. Samas on 04.06.2007 Võrus teostatud ülevaatuse akt, kahjusid hinnati sõidukil registrinumbriga xxx xxx, läbisõit ligikaudu 98 000 km. Üle on vaadatud üks ja remonti viidud teine sõiduk. Samuti ei pea kostja võimalikuks põhjusliku seose olemasolul 2
lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Teeseaduse § 10 lg 3 järgi on tee korrashoiu eest vastutavaks isikuks tee omanik. TS § 25 lg 3 kohaselt korraldab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse omandis olevatel teedel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks nendel teedel. TS § 37 lg 1 ja 6 kohustavad tee omanikku jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras ning hüvitama liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Politsei teatise (tl 10) kohaselt toimus 31.05.2007.a. liiklusõnnetus Võru maakonnas Võru linnas Tartu tänav 48, kus M. R. juhtides mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 120 registrimärgiga xxx xxx, sõitis vastu avanenud kanalisatsioonikaevu luuki, mis vigastas sõiduki tagasilda; mootorsõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu aeda. Tunnistaja M. R. annab ütlusi (tl 186), et ta sõitis mööda Tartu tänavat suunaga ranna suunas; sadas kõvasti vihma; ristudes Kreutzwaldi tänavaga võttis ta hoogu maha, sõitis vana spordikooli juurest ja seal oli küngas; tee oli nagu ikka tavaline, midagi tavapäratut ta ei märganud; kui ta kaevukaane kohale jõudis, siis viskus auto õhku ja kiskus posti suunas; kui ta autost välja tuli, siis nägi, et kaevukaas oli oma kohast paar meetrit eemale lennanud; kaevuluuk oli paar meetrit autost ülespoole lennanud fotol oleva valge mikrobussi ette; autol oli saanud esiots vigastada ja kõrvalistuja pool; tema teada autol enne vigastusi ei olnud; siis kogunesid inimesed ja keegi oli kutsunud politsei; inimesed rääkisid, et see kaevukaas on terve päev vee pärast üles-alla liikunud. Tunnistaja J. P. annab ütlusi (tl 125), et 31.mail 2007.a. oli ta politseis tööl koos M. U. ja neile teatati liiklusõnnetusest ning nad läksid vaatama, teine patrull käis ka seal kohapeal vaatamas; maastur oli vastu spordikooli aeda; kohapeal tehti mõõtmine, skeemi visand valgele paberile ja pildistati; kaks-kolm sammu autost eemal oli kanalisatsiooniluuk; juht ei rääkinud midagi, oli šokis; A. K. kirjeldas, et auto sõitis, pauk oli käinud ja luuk hakanud tiirutama auto all ja siis sõitnud auto vastu aeda, et sõidu ajal tuli kaas pealt ära; ei tekitanud küsimusi, 3
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse 5
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea
tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kostja on kohtuistungil esitanud väite, et esines vääramatu jõud, mis polnud Võru linna kontrolli all. Hageja leiab, et vääramatut jõudu ei esinenud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 20.juuni 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06 jäänud seisukohale, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Selleks, et mingit asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, peab vääramatule jõule (vabandatavusele) tuginev isik tõendama, et asjaolu vastab järgmistele tunnustele: asjaolu asub väljaspool võlgniku mõjusfääri; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Tunnistajate M. R. i ja J. P. ütlustest nähtuvalt sadas kahju tekkimise ajal vihma. Kostja on ise kohtuistungil kinnitanud, et sademete hulk oli alla keskmise (tl 188). Seega puuduvad tõendid, et vihmasadu oleks kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Vihmasadu on ka selline asjaolu, mille toimumist kevadel oli kostjal võimalik ette näha. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et keegi võis kaevuluuki pahatahtlikult nihutada, mis võis esile kutsuda nimetatud avarii. Tunnistaja M. R. i ütlustest nähtub, et teel ta midagi tavapäratut ei märganud. Kostjal Võru linnal on tulenevalt TS § 37 lg 1 kohustus tee omanikuna jälgida tee seisundit ja hoida tee korras ning hüvitada liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et kostja on täitnud kõik teeseadusest tulenevad nõuded ja Tartu tänav on ohutu liiklemiseks ja vastab teeseaduse nõuetele. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu tänaval asunud kanalisatsioonikaevu luuk sõiduki ülesõitmisel avanenud ja kaevukaas tekitanud sõidukile vigastused. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus selgitas pooltele korduvalt (tl 70, 127) TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt 6
lg 1 mõttega.
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kindlustusvõtjale hüvitatud sõidukikahju 186 926,50 krooni suuruses. Vastavalt
lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt
lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 9.oktoobrist 2008.a., s.o. alates hagi postitamisest Eesti Vabariigi vastu (tl 2). Asja materjalidest nähtuvalt on hagimaterjalid nõudes Võru linna vastu kostja kätte saanud 13.novembril 2008.a. (tl 49). Seetõttu loeb kohus põhjendatuks viivise väljamõistmise, juhindudes
lg 2, alates 14.novembrist 2008.a.
lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt
lg 2 korraldab
lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt 01.07.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0%; alates 1.jaanuarist 2009-30.juunini 2009 2,5%; 1.juulist 2009-käesoleva ajani 1,0%. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 14.novembrist- 31.detsembrini 2008 2 704,03 krooni ja vastavalt hageja taotlusele alates 1.jaanuarist 2009.a. kuni 30.juunini 2009 8 796,76 krooni ning 1.juulist 2009- 9.augustini 2010.a. 16 579,45 krooni, s.o. kokku 28 080,24 krooni. Kuna Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on muutuv suurus, mis määratakse kaks korda aastas, ei ole põhjendatud tulenevalt TsMS § 367 viivise väljamõistmine kostja poolt kohustuste kohase täitmiseni suuruses 57,20 krooni päevas, vaid kuni põhinõude 186 926,50 krooni täitmiseni
Neil asjaoludel tuleb ERGO Kindlustuse AS hagi Võru linna vastu sõidukikahju hüvitamise ja viivise maksmise nõudes osaliselt rahuldada ning välja mõista Võru linnalt kahju hüvitis 7
MS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: ERGO Kindlustuse AS menetluskulud jätta 99% ulatuses Võru linna kanda ja Võru linna menetluskulud jätta 1% ulatuses ERGO Kindlustuse AS kanda. Kohtunik: 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.