Obsah (6)

§ 94§ 99§ 98§ 90§ 67§ 34

KO HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.02.2009 a., Tallinnas, Kentmanni kohtumaja kohtukantse

§ 94. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 04.03.2005.a.

notariaalse müügilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv OÜ A osa, nimiväärusega 21 000 krooni, mis moodustas 52,5% osaühingu osakapitalist. 11.05.2005.a. sõlmisid pooled hagejale kuuluva OÜ A osa, nimiväärtusega 19 000 kr, mis moodustas 47,5 % osaühingu osakapitalist müügilepingu.

1. Hageja leiab, et ta on teinud vaidlusalused tehingud pettuse mõjul. Hageja tugineb järgmistele asjaoludele: hageja õde L M , soovitas hagejal tööle võtta OÜ-sse A kostja S K. S K veenis hagejat ja tema õde selles, et OÜ A tegevuse juhtimiseks ja kohtuasjade ajamiseks on vajalik tema nimele vormistada OÜ A osa, millise ta hiljem peale kohtuvaidluste lahendamist vormistab hagejale tagasi. Kostja oma lubadusi osade ümbervormistamiseks täitnud ei ole. Hageja petmine seisneb selles, et OÜ A tegevuse juhtimiseks ja organiseerimiseks puudus tegelikkuses vajadus osade ümbervormistamiseks kostja nimele. Tehingu tulemusena sai kostja OÜ A ainuosanikuks ja oma valdusesse kogu osaühingu vara sh Tallinnas XXX,XXXasuva kinnistu. Sellest tulenevalt ületas osa turuväärtus oluliselt nimiväärtuse. Sellistel tingimustel ei oleks hageja tehinguid teinud.
2. Hageja leiab, et osak oli ühisomand ning ilma abikaasa Andrei Müllarineni nõusolekuta ei oleks ta saanud tehingut teha (abiellus XXX , 02.11.2000.a. kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 14.11.2000.a., vara omandati 01.11.2000.a.). Samuti oli hageja hirmul oma õe L M (tapetud XXX .a., kahtusalune on kostja) pärast, milline asjaolu soodustas hageja eksimusse viimist. Ka ei ole hageja saanud OÜ A müügist raha ning müügilepingutes märgitud hageja kinnitus raha saamise kohta ei vasta tegelikkusele.
3. 05.09.2007.a. esitas hageja avalduse

§ 94lg 1 -3, § 98 lg 1 alusel vaidlusaluste tehingute tühistamiseks.

Kostja sai avalduse kätte 07.09.2007.a. Hageja väidab, et ta sai pettusest teada 15.08.2007.a., so siis kui hageja pöördus konsultatsiooni saamiseks juristide poole ning peale konsultatsiooni saamist sai hagejale selgeks, et hagejat on petetud. Pettusest sai hageja teada peale hageja vanemate poolt 22.07.2007.a. kostja vennale G K suvila võtmete üleandmise fakti mõtestamist, hageja õe tapmises kostja süüdistamise fakti mõtestamist ja juristide konsultatsiooni saamist 15.08.2007.a. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud vaid on esitatud õigeaegselt peale pettusest teada saamist. Kostja vastuväited 5. 18.11.2007.a. kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ükski hageja esitatud väidetest ei anna alust vaidlusaluste tehingute tühistamiseks või nende tühisuse tunnustamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sellist kokkulepet, et kostja võõrandab OÜ A osa hagejale tagasi, ei olnud. Kohustust, et tulevikus selline notariaalne leping sõlmitakse, võetud ei ole. Oletades, et olnuks selline kokkulepe, ei viiks ka see hagejat sihile, kuna kohustuste täitmata jätmine ei sisalda pettuse koosseseisu. Hageja pidanuks

§ 94

lg 1 järgi olema eksimuses just tehingu sõlmimise ajal, küll ei saa pettuseks olla ettekujutus asjaolude suhtes, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist siis, kui kostja ei müünud osa tagasi. Kui jagada hageja õiguslikku konstruktsiooni, siis ei oleks hagejal õigus lepingut tühistada vaid õigus nõuda lepingu täitmist.

1. Pettuse mõjul tehtud tehingu saab tühistada üksnes 6 kuu jooksul pettuse teadasaamisest. Kui hageja loeb pettusest teadasaamise hetkeks seda, kui kostja ei müü peale kohtuvaidluste lõppu talle tagas OÜ A osa, siis sellise väidetava (tegelikult olematu) kohustuse täitmise tähtpäeva ei ole saabunud veel. 12.09.2007.a. esitatud tühistamisavaldus on ise tühine, kuna selle esitamiseks seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg on möödunud.
2. Väide, et pettus väljendub müügitehingu madalas hinnas, on ainetu. Äriühingule kuuluv kinnistu on 2004.a. arestitud ja selle käsutamiseks puudub õiguslik võimalus. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks hoidnud hagejat eksimuses osa hinna kohta. Kostja on tasunud hagejale raha, isegi kui eeldada, et ta seda ei teinud, siis ükski mõistlik inimene ei oleks sõlminud 2 kuud hiljem samasisulise lepingu. Hageja on lepingus kinnitanud, et temal oli õigus osa müümiseks, mistõttu kostja selle heausklikult omandas (AÕS § 95 lg 1). Väide, et hageja sõlmis tehingu olles hirmul oma õe saatuse pärast, ei ole aga asjakohane. Kostja palub lugeda hageja poolt esitatud teade tehingu tühistamise kohta tühiseks tehingu tühistamise aluste puudumise tõttu.
3. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist.

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada 6 kuu jooksul, arvates pettusest teadasaamisest. Kostja loeb seda kohtusse pöördumise tähtaega oma sisult ja olemuselt sarnaseks hagi aegumise tähtajaga. Kui kohus tuvastab, et tehingut ei ole tühistatud 6 kuu jooksul arvates pettusest teadasaamist, siis puudub üldse põhjus hagi sisuliseks menetlemiseks. Seadusandja on näinud õiguskindluse tagamiseks ette väga lühikese aja pettuse teel sõlmitud tehingute tühistamiseks. Hageja arvamus, 2 et 6 kuune tähtaeg hakkab kulgema sellest ajast, mil väidetav petetu suvatseb minna juristi konsultatsioonile, ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Kohtu põhjendused 9. Hageja esitas kohtule 12.07.2007.a. hagi, milles palus tühistada poolte vahel 04.03. ja 11.05.2005.aastal sõlmitud tehingud

§ 94alusel.

Avalduse tehingute tühisuse kohta on hageja kostjale esitanud 05.09.2007.a. Kostja palus kohaldada aegumist. Selleks, et otsustada nõude aegumise üle, tuleb kohtul tuvastada asjaolud mahus, mis on vajalikud nõude aegumise üle otsustamiseks.

1. Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulus hagejale, TM `ile OÜ A 40 000 kroonine osa alates 28.06.2002.a. kuni 04.03.2005.a. ja alates 04.03.2005.a. kuni 11.05.2005.a. 21000 kroonine osa. Hageja oli OÜ A juhatuse liige ajavahemikul 15.11.2000.a.-23.05.2005.a. Alates 23.05.2005.a. on osaühingu juhatuse liige kostja S K. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on 06.04.2004.a. kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kantud 11.05.2004.a. äri- ja toomismaa, asukohaga Tallinna linn XXX,XXX omanik OÜ A.
2. Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud osaühingu A osa müügilepingud. 04.03.2005.a. sõlmitud lepingu, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Marika R poolt, kohaselt müüs hageja kostjale OÜ A 40000 kroonise nimiväärtusega osa jagamise tulemusel eraldatud osa nimiväärtusega 21000 krooni, mis moodustab 52% osaühingu osakapitalist (t lk 10) ja 11.05.2005.a. sõlmitud lepingu, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Ragne T poolt, kohaselt müüs hageja kostjale OÜ A 19000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 47,5% osaühingu osakapitalist (t lk 14). Seega 11.maist 2005.a. kuulub kostjale osaühingu A osa nimiväärtusega 40000 kr. 12.

§ 98lg 1 tuleneb tehingu poolele õigus tehing tühistada.

Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tehing on tühine, kui on täidetud tehingu tühistamise formaalsed ja materiaalsed tingimused. Hageja tehingu poolena on avaldanud 05.09.2007.a. tehingu teisele poolele adresseeritud avalduses tahet osundatud tehingud tühistada (t lk 27). Avalduse on kostja 07.09.2007.a. kätte saanud (t lk 29). Seega on hageja esitanud kooskõlas

§ 98

lg 1 avalduse kostjale tehingute tühistamiseks.

§ 90

lg 1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. 13. Hageja on nõude alusena tuginenud

§ 94

.

94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lg 2 järgi ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõele vastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks, lg 3 järgi tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

§ 67

lg 1 järgi tehing on õigustoiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et tema tehingute tegemise eesmärk oli saada osundatud kinnistu Männiku teel, milline kuulus OÜ-le A, omanikuks ja kokkuleppeid osa tagasimüümiseks ei olnud. Hageja tahe oli aga suunatud tehingu tegemisel sellele, et kostja esindaks OÜ-t A kohtuvaidluses kuna ta oli kõikide asjadega kursis ja peale kohtuvaidluste lõppu kostja tagastaks hagejale OÜ A osa. Tunnistaja JG ütluste kohaselt oli kostja kutsutud OÜ-sse Al probleemide lahendamiseks seoses kohtuasjaga OÜ VA. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja koopteeritud OÜsse A hageja ja tema õe ohutuse tagamiseks 14. Hageja leiab, et tema petmine seisneb kostja väites, et OÜ A tegevuse juhtimiseks ja organiseerimiseks oli vaja osade ümber vormistamine kostja nimele, tegelikkuses selleks puudus aga vajadus. Tunnistaja S I ütluste kohaselt olevat kostja hagejale seletanud, et selleks, et oleks lihtsam tegeleda firma asjadega kohtus, olevat vajalik mingi osa OÜ A osast müüa kostjale. Arvestade eeltoodut ja asjaolu, et hageja müüs esialgu 04.03.2005.a. osa OÜ A osast kostjale, ei ole välistatud, et kostja tegelikkuses, eesmärgil kallutada hagejat tegema vaidlusaluseid tehinguid , väitiski, et selleks, et tema saaks ajada OÜ A asja, on vajalik temale võõrandada OÜ A osa. Kostja pettustahe oli suunatud hageja tahtekujunduse mõjutamisele. Eeldusel, et hageja väide on tõene, on oluline asjaolu, et hageja oli OÜ A osa omanik ja samaaegselt osundatud juriidilise isiku juhatuse 3 liige ja seega

§ 34

lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes pidi oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Eelnevat arvestades tuleb eeldada, et hagejal kui osa omanikul ja juhatuse liikmel pidi olema ettekujutus õigusliku tagajärje saabumisest tehes vaidlusalused tehingud kostjaga. Eeltoodu annab alust järelduseks, et kostja ei saanuks hagejat eksimusse viia ega eksimuses hoida st petta kõnealusel viisil. Kohus on seisukohal, et hageja ei saanud endapoolse tahte kujundamisel jätta arvestamata oma teadmisi (teadma pidamisi) osa omanikuna ja juhatuse liikmena. Hageja pidi olema teadlik oma seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest, äriühingu tegevust ja juhtimist reguleerivatest õigusaktidest. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et tehingute näol, millised hageja kostja vahel 04.03.2005.a. ja 11.05.2005.a. sõlmiti, ei ole tegemist hageja eksimusega asjaoludes vaid on tegelikkuses seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus õigusliku tagajärje saabumises. Hageja pidi teadma, et OÜ A asja saaks kostja ajada ka ilma OÜ A osa omanik olemata, näiteks üksnes ühe juhatuse liikmena (juhatuse liikmeid võib olla mitu). Hageja vaidlusaluseid tehinguid tehes oli välja läinud teadlikule riskile ja peab sellest tulenevalt tagajärgi ka kandma.

1. Kostja poolt võimalik ostuhinna tasumata jätmine kui ka osa tagasi võõrandamine hagejale puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust vaidlusaluste lepingute tühisuse hindamisel. Hinnasse puutuvad väited/vastuväited ei saa mõjutada käsutustehingu kehtivust, vaid puudutada üksnes kohustustehingut. Hageja väide, et osa näol on tegemist ühisvaraga on ainetu, sest hageja on vaidlusaluste tehingu tegemise ajal kinnitanud, et osa on tema lahusvara ja see asjaolu leiab kinnitamist ka toimiku materjalidega ja on kooskõlas PKS § 18 lg
2. Et hagejat ajendas tehinguid tegema hirm oma õe saatuse pärast, ei ole antud tsiviilvaidluses asjakohane. Hageja väitega, et tehingu tulemusena sai kostja OÜ A ainuosanikuks ja oma valdusesse kogu osaühingu vara sh Tallinnas XXX,XXXasuva kinnistu, on õige ja seda pidi hageja kui osa omanik ja juhatuse liige teadma lepingu sõlmimisel, kui ka seda, et osa turuväärtus ületas oluliselt osa nimiväärtuse ja mille üle ka vaidlus puudub.
3. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, hageja sellega ei nõustu. Hageja väidab, et ta sai väidetavast pettusest teada 2007.a. septembris, kui selgus, et väidetavalt S K on tapnud tema õe ega tagasta OÜ A osa. Avalduse tehingu tühistamiseks esitas hageja 05.09.2007.a., nõude kohtusse 12.10.2007.a.

§ 99

lg 1 p 2 järgi tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Arvestades asja kohtuliku menetluse käigus tuvastamist leidnud asjaolu, et hageja puhul ei ole tegemist hageja eksimusega asjaoludes vaid on tegelikkuses seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus õigusliku tagajärje saabumises, pidi hageja pettusest

§ 94tähenduses teadma tehingute sõlmimisel.

Kohus on seisukohal, et hageja

§ 94

alusel esitatud nõue tuleb lugeda aegunuks, sest see ei ole esitatud kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja pidanuks olema eksimuses just tehingu tegemise ajal. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et 05.09.2007.a. tühistamisavaldus ja hageja 12.10.2007.a. kohtule esitatud nõue

§ 94alusel on aegunud ega kuulu rahuldamisele.

Hagi tagamise tühistamine

1. Kohus tagas hageja hagi 15.10.2007.a. kohtumäärusega, mille kohaselt keelati kostjal S Kl tehingute ja toimingute tegemine OÜ A osaga. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamine tühistada, arvestades TsMS § 386 lg 4 sätestatut. Menetluskulu
2. Hagimenetluses kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud kogu ulatuses hageja kanda. Ene Tsefels Kohtunik 4