) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK COÜ esitas 28.04.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IP suhtes 21 968,42 krooni sissenõudmiseks. IP esitas nõudele vastuväite, milles tunnistas võlausaldaja nõuet üksnes osaliselt. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 16.10.2009.a maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja materjalid Harju Maakohtule nõude menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 21.10.2009.a määrusega jätkas Harju Maakohus nõude menetlemist hagimenetluses. 22.04.2010.a on pooled esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, milles ühtlasi taotlevad tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja palub tagastada kohtul pool menetluses tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3 Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on COÜ tasunud 28.04.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is riigilõivu 750 krooni (viitenumber 2900072369; selgitus: "Riigilõiv COÜ avalduse eest IP vastu"). Hagimenetluses on COÜ tasunud Rahandusministeeriumi ülalnimetatud arveldusarvele 22.10.2009.a täiendavalt riigilõivu summas 250 krooni (viitenumber 2900072123; selgitus: "tsiviilasja number 2-09-18890, riigilõiv IP hagi"). Kokku on hageja seega tasunud riigilõivu 1000 krooni, millest
Vastavalt hageja esindaja 27.04.2010.a taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Ülejäänud osas jätab kohus poolte menetluskulud vastavalt
Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.