3-10-865/24

3-10-865 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 29.07.2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-865 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus S.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – S.R.. Resolutsioon Pikendada luba S.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.09.2010.a (k.a). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 09.08.2010.a. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 05.04.2010.a kell 15.40 peeti Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo (KMB) ametnike poolt kinni Vene Föderatsiooni (VF) kodanik S.R., kes viibib Eesti Vabariigis (EV) seadusliku aluseta alates
2. aastast. S.R. on 01.01.1996.a korraldusega nr KJ03.96 saanud Eesti Migratsioonifondilt väljarändetoetust summas 2500 krooni lahkumiseks Venemaale. Oma sõnade kohaselt pöördus ta peatselt pärast VF asumist 1996.a-l Eestisse tagasi ning jäi Eestisse püsivalt elama. Siseministri 16.12.2002.a käskkirjaga nr 557 keelduti S.R.ile tähtajalise elamisloa andmisest. Viru Maakohtu 19.06.2009.a otsusega asjas nr 4-09-11231 on S.R. karistatud välismaalaste seaduse (VS) § 166 alusel arestiga 15 päeva. S.R. esitas 02.07.2009.a sooviavalduse tähtajalise elamisloa taotluse erandina Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA, alates 01.01.2010.a ümberkorraldatud Politsei- ja Piirivalveametiks - PPA) esitamiseks. PPA 17.02.2010 otsusega 15.3-7/7967 jäeti S.R.i sooviavaldus rahuldamata. 22.03.2010.a esitas S.R. sooviavalduse rahuldamata jätmise peale vaide. PPA 31.03.2010.a otsusega nr 15.3-06/168 jäeti vaie rahuldamata.
3. S.R.ile on 22.03.2010.a Ida Prefektuuri KMB poolt tehtud ettekirjutus nr 1016978505 Eestist lahkumiseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 28.03.
4. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 29.03.
5. S.R. ettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel EV-st ei lahkunud. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lõikele 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Kehtiva reisidokumendi puudumisel ei olnud väljasaatmist võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu taotles Ida Prefektuuri KMB vastavalt VSS § 23 lg 1 halduskohtu luba paigutada S.R. väljasaatmiskeskusesse (VSK) kuni väljasaatmiseni. 06.04.2010.a andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-10-865 PPA-le loa S.R.i paigutamiseks VSK-sse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.06.2010.a. 20.04.2010.a edastas PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakond (KMO) Välisministeeriumile S.R.i suhtes tehtud tagasivõtutaotluse ning palus pöörduda Vene Föderaalse Migratsiooniteenistuse (VFMT) poole palvega dokumenteerida S.R. VF ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud tagasivõtulepingu artikkel 2 lõike 1 alusel. 02.06.2010.a pikendas Tallinna Halduskohus (THK) luba S.R.i VSK-s kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.08.2010.a. Käesoleva ajani ei ole VFMT-lt vastust saabunud. PPA KMO esitas 27.07.2010.a THK-le taotluse S.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks.
6. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. S.R. vaidles taotlusele vastu. S.R.i väitel on ta Eestis sündinud ja elanud peaaegu 50 aastat ega kavatse Eestist lahkuda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et PPA taotlus S.R.i VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. S.R.il puuduvad jätkuvalt VS 5¹ lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. PPA on S.R.ile teinud 22.03.2010.a ettekirjutuse nr 1016978505 Eestist lahkumiseks. S.R. ei ole ettekirjutust täitnud ega vaidlustanud. Nimetatud ettekirjutus on kehtiv ja S.R. ei ole võimalik seda täiendavalt vaidlustada. Ka juhul kui kohus keelduks loa andmisest väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks, ei annaks see S.R.ile õigust Eestis viibida ning tal oleks jätkuvalt kohustus Eestist lahkuda. S.R. on kohustatud Eestist lahkuma tulenevalt VSS § 7 lõikest 1 ja § 14 lõikest 1 ning jõusolevast lahkumisettekirjutusest.
9. Asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. Kuigi PPA ei ole käesoleva ajani VF ametivõimudelt nõutavat vastust saanud, ei saa S.R.i väljasaatmist pidada perspektiivituks. Vastuse viibimisest ei saa järeldada, et tagasivõtutaotlus jääb VF poolt rahuldamata. Kuigi S. R. kohene EV-st väljasaatmine ei ole reisidokumendi puudumise tõttu võimalik, puuduvad alused tema VSK-st vabastamiseks. VSK-s kinnipidamine alates 05.04.2010.a on halduskohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend väljasaatmise täideviimise tagamiseks.
10. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab luba S.R.i VSK-s kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.09.2010.a (k.a). Indrek Paukštys Kohtunik 2