Võlgniku väide, et kohtutäituri 30.11.2009.a. otsus takistas teda esitama hagi
Kohtu seisukoht ja põhjendused
) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri 30.11.2009.a. otsusele täiteasjas nr. 035/2008/2835 (t/l 3-4). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur osaliselt rahuldamata avaldaja 12.11.2009.a. kaebuse (t/l 6-7). 7. Kuivõrd kohtutäitur on oma vastuses kaebusele leidnud, et AS-i C poolt esitatud kaebusega ei ole järgitud
Avalduses on avaldaja märkinud, et on saanud kohtutäituri 30.11.2009.a. otsuse kätte 22.01.2010.a. ning kaebus kohtutäituri otsusele on kohtule esitatud 01.02.2010.a. Kohtutäitur leiab, et 30.11.2009.a. otsuse on avaldaja vastavalt TsMS § 326 lg 1 kätte saanud 14.01.2010.a. Otsus on saadetud tähtväljastusteatega võlgniku seadusliku esindaja aadressile ning tagastatud Eesti Posti poolt seoses „hoiutähtaja möödumisega“. Seejärel on teade edastatud kohtutäituri kulleriga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Täitetoimikust nähtub, et kuller on käinud 06.01.2010.a. ja jätnud teatise. Kuller on helistanud 11.01.2010.a., 12.01.2010.a., 13.01.2010.a. ning postitanud 30.11.2009.a. otsuse 14.01.2010.a. (täitetoimik lk 402). Vastavalt TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine TsMS § 326 lg 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu-ja äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Antud juhul ei nähtu kulleri 2 väljastusteatest, et ta oleks proovinud menetlusdokumenti kätte anda eelpool viidatud muule isikule. Kuivõrd kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks saanud 30.11.2009.a. otsuse kätte varem kui 22.01.2010.a., leiab kohus, et avaldaja on kaebuse kohtutäituri otsusele esitanud tähtaegselt. Seega on AS C saanud 30.11.2009.a. otsuse kätte 22.01.2010.a. ning 10- päevane tähtaeg hakkas kulgema alates 23.01.2010.a. ning seega on kaebus kohtutäituri otsusele esitatud tähtaegselt, s.o 01.02.2010.a. 8. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 12.11.2009.a. kaebusest (t/l 6-7). 9. AS-i C poolt 12.11.2009.a. esitatud kaebuses leiab avaldaja, et: 1) Krediidipanga nõue on esmakordselt täitemenetluses esitatud 30.10.2009.a. ning kohtutäitur ei ole andnud võlgnikule seaduses ettenähtud vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäitur ei ole teinud nimetatud nõude osas otsust täitemenetlusse võtmise kohta; 2) 02.11.2009.a. enampakkumine ei ole avalikult avaldatud; 3) võlgnik sai kohtutäituri enampakkumisest teada kõrvalistelt isikutelt; 4) kohtutäitur teatas enampakkumisel, et on vaja maksta 10% ja tagantjärele seda vormistada; 5) kohtutäituri otsused on kohtus vaidlustatud ning esitatud laenulepingu tuvastushagi. 10. 30.10.2009.a. on AS Eesti Krediidipank esitanud kohtutäiturile avalduse nõude rahuldamiseks tulemist (täitetoimik lk 339-340).
lg 1 kohaselt pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid. Käesoleval juhul ei ole AS Eesti Krediidipank täiteasjas sissenõudjaks, vaid on palunud kommertspandiesemeks oleva vallasvara sundvõõrandamisel rahuldada vara müügist saadud raha arvel eelisjärjekorras AS-i Eesti Krediidipank kui pandipidaja nõue AS-i C vastu kooskõlas
14.04.2009.a. otsusega (täitetoimik lk 59-60) on kohtutäitur lubanud AS-il Eesti Krediidipank, IK’ul ja OK’l osaleda täitemenetluses nr. 035/2008/2835.
lg 6 kohaselt kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Käesoleval juhul ei nähtu täitetoimikust, et võlgnik, s.o AS C oleks vaielnud vastu AS-i Eesti Krediidipank poolt esitatud avaldusele. Avaldaja on kohtutäituri 14.04.2009.a. otsuse saanud kätte 04.05.2009.a. (täitetoimik lk 77) ning avaldaja ei ole täitetoimiku andmete kohaselt nimetatud otsust vaidlustanud. 11. Järgmisena kontrollib kohus avaldaja väidet, et 02.11.2009.a. enampakkumise teadet ei ole avalikult avaldatud.
lg 2 kohaselt enampakkumise ja kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 15 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Kohtule esitatud täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur on avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.09.2009.a. enampakkumisteate (täitetoimik lk 312), mille kohaselt müüakse AS-ile C kuuluv kinnistu registriosa numbriga
lg 1 kohaselt võib kohtutäitur kinnisasja enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma. AS-i M poolt on 30.10.2009.a. kohtutäituri ametikontole tasutud AS-i C vallasvara enampakkumise tagatisraha summas 29 820 krooni ja AS-i C kinnistu enampakkumise tagatisraha summas 870 000 krooni (täitetoimik lk 342 järgnevad).
-ist tuleneb, et enampakkumisel osalemiseks on vaja tasuda tagatisraha enne enampakkumise toimumist või enampakkumise päeval. AS M on tasunud enampakkumisel osalemiseks tagatisraha 30.10.2009.a. Seega on avaldaja väide nagu kohtutäitur oleks nõudnud enampakkumise päeval AS-ilt M tagatisraha põhjendamata. 14. Avaldaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud peatama täiteasja menetluse, kuivõrd kohtusse on esitatud laenulepingu tuvastushagi.
§- is 46 on sätestatud juhud, mil kohtutäitur peatab täitemenetluse. Avaldaja ei ole kohtutäiturile esitanud ühtegi sellist alust, mis annaks võimaluse täitemenetluse peatamiseks. Asjaolu, et kohtule on esitatud laenulepingu tuvastushagi, ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetlust ei ole peatatud ka hagi tagamise korras. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi tagamise korras on peatatud AS-i C vallasvara 02.11.2009.a. sundenampakkumisel müügist saadud tulemi arvelt väljamaksete tegemine (täitetoimik lk 397-398). 15. Avaldaja on palunud kuulutada enampakkumine mittetoimunuks.
lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kui avaldaja leiab, et enampakkumise käigus on müüdud vara isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või kui rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi, tuleb esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Sellest tulenevalt on täiesti põhjendamata ka avaldaja nõue kohustada kohtutäiturit esitama avaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks. 16. Ka on asjakohatud avaldaja väited selle kohta, et ostuhinna allahindamine on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuivõrd
lg 5 kohaselt kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras, kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on eelnevalt küsinud sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta (täitetoimik lk 303, 304). Kohtutäitur on vara alla hinnanud 20%. Seega on kohtutäitur vara alla hinnanud kooskõlas
17.
sätestab täitemenetluse lõpetamise alused.
Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu tuleks täiteasja menetlus lõpetada, kuna nõue on täielikult rahuldatud. Kohtutäituri seisukoha kohaselt on pandipidaja esitanud avalduse nõude eelisjärjekorras rahuldamiseks, millisele võlgnik vaidles vastu. Sellest tulenevalt on kohtule esitatud hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasi nr. 2-0961133 ning täiturile on esitatud hagi tagamise määrus, millega peatati müügist saadud tulemist väljamaksete tegemine (täitetoimik lk 397-398). Seega puuduvad käesoleval juhul alused täitemenetluse lõpetamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.