HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-2985 Otsuse kuupäev 15.juuni 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi K K hagi PP vastu elatise suurendamise n

§ 61

lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulud 5 000 krooni ulatuses kuus tuleb lugeda põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks hageja poolt hagiavalduses näidatud kuludest järgnevalt:

1. Eluasemekulud summas 1
2. Eluaseme kuluks on üür (pangakonto väljavõttel märgitud rent) 1 500 krooni kuus ja kommunaalkulud keskmiselt 1 630 krooni kuus (hageja pangakonto väljavõtted). Kuna korterit kasutab 3 isikut, siis ühe isiku kuluks on 1 043 krooni.
3. Kulutused toidule 1 500 krooni.
4. Kulutused transpordile 110 krooni. Lapse kuukaart maksab 1 100 krooni. Kulutused sõidukile (kütus+liisingumaksed) ei peaks arvestama lapse kulude hulka, kuna sõidukit kasutab põhiliselt hageja oma töökohustuste täitmiseks ning OÜ C palgatõendist nähtuvalt makstakse hagejale sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni 1 800 krooni kuus.
5. Sidekulud 150 krooni.
6. Kulutused tervishoiule 50 krooni. Hageja väitis, et tervishoiukulu 500 krooni on arvestatud aasta kuluna.
7. Kulutused hügieenile 100 krooni.
8. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 300 krooni.
9. Kulutused riietele ja jalatsitele 1 500 krooni.
10. Muudeks kulutusteks jääb 247 krooni.

§ 61

lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist.

§ 61lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps RM P (sünd. XXX), kes osutuks elatise välja mõistmisel summas 2 500 krooni kuus, varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2 Kuigi kohus loeb põhjendatuks kulutusteks lapsele 5 000 krooni kuus ei võimalda kostja varaline seis hetkel anda elatist mõlema poja ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus kahjustamata kostja enese tavalist ülalpidamist. Kostja sissetulekuks oli kuni 11.06.2010 Töötukassast saadav hüvitis 223,81 krooni kalendripäevas, so 6 714,30 krooni kuus ning pärast tulumaksu maha arvamist umbes 5 800 krooni. Kostja enda kuluks on eluasemekulu 2 500 krooni (pangalaen + kommunaalkulu) ja mobiil- ning interneti ühendusele 700 krooni kuus. Internetiteenust peab kostja vajalikuks uue töökoha leidmiseks. Samas on pangakonto väljavõtte kohaselt kostja maksnud elatist MM ülalpidamiseks ka ajal, mil ta oli töötuna arvel (august 2009 – veebruar 2010) suuremas summas, kui 1 300 krooni kuus, ümmardatult 1 600 krooni kuus. Seega saab järeldada, et kostja hetke varanduslik seis võimaldab tal maksta elatist MM ülalpidamiseks 1 600 krooni kuus. Kostja poolt elukindlustusfondi makstavat raha ei saa arvestada elatusraha hulka, kuna seda raha ei ole võimalik igapäevaselt lapse elulisteks vajadusteks kasutada.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, sest kostja on eelnevalt kokkulepitud suuruses elatist maksnud igakuiselt. Elatise suurendamine on põhjendatud vastavalt

§ 70lg 1 alates hagi esitamisest, so 20.jaanuarist 2010. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3