Obsah (5)

§ 217§ 223§ 116§ 111§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-19132 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.juuni 2010 kell 16:00 Ken

§ 217lg 1 nõuetele ning hageja müüjana on oluliselt lepingut rikkunud.

12.06.2007 kostja esitas hagejale avalduse müügilepingust taganemiseks. Kostja ei pea tasuma salmonelloosiga nakatunud kauba eest. Nakatunud jõusööda tarnimine tekitas kostjale ulatusliku varalise kahju ja vastav kohtuväline nõue esitati hagejale 28.09.2007 ja 15.05.2008 pretensioonidega. Lisaks kostja märgib, et pooltel puudub viivise kokkulepe. Mingit lepingudokumenti poolte vahel allkirjastatud ei ole. Viivisemäära kokkulepet ei saa tuletada hageja koostatud arvetest, millele hageja on ühepoolselt märkinud viivisemäära 0,5 % päevas. Hagile lisatud arvetel puudub ka kostja esindaja allkiri võimaliku nõustumise kohta kõrgendatud viivisemääraga. Eeltoodu alusel on kostja arvates hagi rahuldamise korral võimalik viivised välja mõista maksimaalselt seadusjärgse viivisemääraga. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale tarninud hagiavalduses näidatud ajal ja koguses sigade jõusööta ning kostja on jätnud selle eest esitatud arved tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alus arvete maksmisest keelduda ning müügilepingust taganeda. Hageja leiab, et kostja lepingust taganemise eeldused on täitmata ning lisaks ei mõjuta taganemine enne taganemist tekkinud kohustusi.
3. Kohus leiab, et Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 28.03.2007 uurimisteatega (I kd lk 29 – 30), Veterinaar- ja Toiduameti Valgamaa Veterinaarkeskuse 29.03.2007 kitsenduste kehtestamise korraldusega (I kd lk 31) on tõendatud kostja sigade nakatumine salmonelloosiga. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 11.04.2007, 12.04 ja 17.04.2007 katseprotokollidest (I kd lk 32 – 34) nähtuvalt on kostja juurest võetud, hageja T jõusööda tehasest saabunud jõusööda erinevates proovides tuvastatud salmonella. Samuti on salmonellaga nakatumine tuvastatud kostja Särevi sigalast riikliku järelevalve käigus Valgamaa Veterinaarkeskuse töötaja poolt 19.04.2007 hageja T tehasest kostjale tarnitud jõusöödast võetud proovides (protokoll I kd lk 35 ja 08.06.2007 seletuskiri I kd lk 36). Asjaolu, et kostja sead nakatusid ja surid salmonelloosi just hageja poolt tarnitud jõusööda tõttu, kinnitab ka 07.05.2010 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Margus Kesa, kes 2007.a. töötas hageja juures müügijuhina. Tunnistaja mäletas, et toimus rida jõusööda müügitehinguid kostjaga, mille tulemusena hakkasid kostjal sead surema. Kontrollimisel tuvastati, et hageja poolt kostjale müüdud jõusööt oli nakatunud salmonelloosiga. Tunnistaja Kesa seletuse kohaselt soovis hageja juhatuse liige R. Pjõusööda eest igal juhul raha kätte saada ning püüdis probleemi varjata. Tunnistaja sõnul on dokumentidega tõendatav, et kogu hageja tehas oli saastatud, tehasest võttis proovid Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus ning tehti kindlaks, et saastunud oli jõusööda komponendiks olnud rapsikook. Saaste leidmisel pandi tehas Lääne-Viru Veterinaarkeskuse ettekirjutuse alusel mõneks ajaks seisma, kui leiti saaste põhjus, siis tehas desinfitseeriti. Seadus näeb ette hageja kohustuse teavitada kõiki kliente saaste avastamisest, kuid tunnistaja Kesa kinnitusel võttis R. P ehk hageja klientide teavitamise enda peale ning teistel töötajatel keelati selle info levitamine. Tunnistaja teada oli hagejal sel ajal sarnaseid probleeme sööda nakatumisega ka teiste klientidega. Tunnistaja Kesa sõnul ei ole võimalik eitada, et hageja sööt oli nakatunud, sest seda tõendab Veterinaarkeskuse dokumentatsioon. Vastav dokumentatsioon on kohtule esitatud (I kd lk 190 – 231). 3 Hageja tehasest võetud sigade ja veiste jõusööda ning söödakomponentide salmonellaga saastumine nähtub samuti hageja suhtes 2007.a. aprillis-mais Taimetoodangu Inspektsiooni Söötade büroo poolt teostatud järelevalve tulemustest (I kd lk 162), mille kohaselt on hagejale 16.04.2007, 04.05.2007 ja 15.05.2007 koostatud inspektori aktid ning vastav sööt on tunnistatud nõuetele mittevastavaks. Tegemist on Taimetoodangu Inspektsiooni ametlikul veebilehel http://www.vet.agri.ee/ avaldatud tabeliga, millesse kantud andmete õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi poolt hageja tehasest 25.04.2007 järelevalve käigus võetud proovidest leiti salmonellat segajõusöödas (katseprotokoll I kd lk 185).Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 05.06.2007 katseprotokollis (I kd lk 186) on samuti fikseeritud 19.04.2007 hageja T tehases toodetud sigade jõusööda erinevates partiide saastumine salmonelloosiga. 2007.a. märtsis-aprillis hageja poolt kostjale salmonelloosiga saastunud jõusööda tarnimise fakti ei lükka ümber hageja esitatud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 07.05.2007 katseprotokoll (I kd lk 86), mille kohaselt hageja poolt uurimiseks esitatud proovidest salmonelloosi ei leitud. Nimetatud sigade jõusööda proovid on võetud 18.
4. ja 21.04.2007, selleks ajaks oli suurem osa vaidlusalusest söödast kostjale tarnitud. Samuti ei ole selle katseprotokolli põhjal võimalik öelda, et tegemist on kostjale tarnitud söödaga samast partiist võetud proovidega.
5. Taimetoodangu Inspektsiooni 20.04.2007 ettekirjutusega nr LV-023-4 ja sellele lisatud tõenditega (I kd lk 190-231) on tõendatud, et hageja oli juba 13.04.2007 teadlik, et tema sööt on nakatunud. Nii nähtub viidatud ettekirjutusest, et 13.04.2007 teavitas Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus Taimetoodangu Inspektsiooni Lääne-Viru bürood sellest, et hageja tehases toodetud sigade jõusöödast kostja sigalast võetud proovides leiti salmonellat, e-posti teel oli vastav info ametnike vahel liikunud juba 12.04.
6. Ettekirjutusega on ka tõendatud, et juba 13.04.2007 hageja võttis enesekontrolliks proovid söödamaterjalidest ning kahest segasöödast: sojašrotist, rapsikoogist, päevalillešrotist, päevalillekoogist, segasöötadest nr 212 ja 106 ning salmonellat leiti rapsikoogist ning mõlemast segasöödast. 20.04.2007 ettekirjutusega on hagejal keelatud turustada ja kasutada sööda tootmisel rapsikoogi partiid, millest leiti salmonellat; hagejat kohustati edastama TTI Lääne-Viru büroo söötade inspektorile andmed rapsikoogi ostmise ja edasimüümise kohta, sh kellele tehti ja edasi müüdi sellest rapsikoogi partiist sööta; samuti kohustati hagejat teavitama ostjaid söödas esinevast salmonellast. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja pidi olema ja oli teadlik, et tema poolt kostjale tarnitav jõusööt ei vasta nõuetele, kuid jätkas nõuetele mittevastava kauba tarnimist. Hageja esitatud arvetel oli tasumiseks määratud 30 päevane tähtaeg. 11.04.2007, kui tehti selgeks, et 16.03.2007 tarnitud söödapartii oli saastunud, ei olnud arvete tasumise nõuded veel sissenõutavaks muutunud.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. On selge, et jõusööt peab ka ilma erikokkuleppeta olema kasutatav loomade söötmiseks. Saastunud jõusööda tõttu kostja sead haigestusid ja surid, seega ei vastanud see

§ 217lg 2 kohaselt lepingutingimustele.

Hageja ei ole täitnud kostja poolt kohtueelselt esitatud pretensioone lepingutingimustele mittevastava kauba tarnimisega tekitatud kahju hüvitamiseks, ka kohtumenetluse käigus hageja püüdnud ümber lükata fakti, et tarnis puudustega kaupa, saastunud jõusööta. Sellest võib järeldada, et hageja on õigustamatult keeldunud puudustega kaupa asendamast ega ole teinud seda mõistliku aja jooksul talle kauba lepingutingimustele mittevastavausest teatamisest. Tulenevalt

§ 223

lg –st 1 loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks.

§ 116lg 1 alusel oli seega kostjal õigus lepingust taganeda.

Vaidlust ei ole, et hageja on kostja 12.06.2007 taganemisavalduse kätte saanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et hageja ostu-müügilepingust taganemise avalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning taganemine on kehtiv. 5. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (

4 § 188 lg 2). Kohus leiab, et kuni taganemisavalduse esitamiseni oli kostjal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus otsuses eespool tuvastas, et hageja rikkus kohustust anda kostjale üle lepingutingimustele vastav asi. Kuni 12.06.2007 taganemisavalduse esitamiseni hageja ei täitnud müüja kohustusi ning ei asendanud riknenud kaupa nõuetele vastava jõusöödaga. Seega on kostja keeldumine jõusööda ostuhinna tasumisest õiguspärane.

1. Kuna hageja tarnitud jõusööda ebakvaliteetsus selgus enne kostja kohustuse sissenõutavaks muutumist ning kostja õigustatult keeldus oma kohustuste täitmisest, ei saa lugeda kostjat kohustuse täitmisega viivitanuks. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
2. Õige on hageja väide, et lepingust taganemise järel tuleb lepingu alusel saadu tagastada või hüvitada selle väärtus. Hageja ei ole aga sellist nõuet esitanud, vaid on esitanud lepingu täitmise ja ostuhinna tasumise nõude. Lisaks võib käesoleva vaidluse asjaolude põhjal eeldada, et lepingu alusel saadu tagastamise nõude esitamise korral oleks selle nõude rahuldamine vastavalt

§ 190lg –s 1 sätestatule ebatõenäoline. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 5