lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 14.02.2010 kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et käenduslepingut ei ole tema allkirjastanud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu ning ümber lükatud kohtule esitatud tõendite ja kostja enda käitumisega. Hageja esitas enne Harju Maakohtusse hagiga pöördumist nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu menetluses on kostja märkinud, et tunnistab makseettepanekut osaliselt mõlema lepingu järgi kokku summas 30 216,84 krooni. Maksekäsu määrus nimetatud summa sissenõudmiseks on jõustunud. 14.02.2010 kostja kirjalikus vastuses märkis, et esimese võla teate sai ta 20.02.2009 ning koheselt püüdis ta asja lahendada kohtuvälisel viisil, esitades hagejale taotluse võla tasumise ajatamiseks. Seega tunnistas kostja käenduslepingutest tulenevat kohustust. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt on põhinõue valesti arvestatud. Hagiavalduses on arvestatud põhivõlg seisuga 06.01.2010 laenulepingu järgi 17 686,78 krooni ja laenulepingu järgi 60 237,43 krooni (t. lk 58-63). Samas suuruses on võlg näidatud ka kostja poolt 03.06.2010 esitatud lisades. Hageja on arvestanud põhivõla suuruse kajastamisel kostjalt 01.10.2008 kinnipeetud 6 259,63 krooni, mistõttu täiendavalt nimetatud summa põhinõudest mahaarvamine ei ole põhjendatud. Enne 6 259,63 krooni maha arvamist oli laenu jääk 66 497,06 krooni. Kohus leiab, et hagejal oli õigus tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingute p 5, kostja arveldusarvelt maha võtta laenusaaja tähtaegselt tasumata maksed. Nimetatud punktis on pooled kokku leppinud, et käenduslepingu allakirjutamisega annab käendaja pangale nõusoleku ja õiguse võtta käendaja arvelduskontolt pangas maha laenusaaja poolt tähtaegselt tasumata käendatava kohustuse maksed. Vastavalt
lg 1 läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu, st kostjal on õigus esitada temalt laenulepingute täitmiseks kinnipeetud summa suuruses rahaline nõue laenusaaja vastu.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. 3 Laenulepingute sõlmimisel on lepingu pooled kokku leppinud viivise määras 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud viiviseid 06.01.2010 seisuga kokku mõlemalt kohustuselt summas 32 880,03 krooni. Kostja vastuväide viiviste arvestusele tulenes põhivõla väidetavast ebaõigest suurusest. Kuna eelnevalt kohus leidis, et hageja poolt nõutav põhivõlg on arvestatud õigesti, loeb kohus õigeks ka intressi ja viiviste nõude. Kostja leidis, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur ja palus seda vähendada.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt
lg 1 tuleb viivise vähendamisel arvesse võtta kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Viivis moodustab umbes poole põhivõlast. Samas on lepingutest tulenev kohustus täitmata alates 2008.a. oktoobrist. Hageja on nii laenusaajat kui käendajat teavitanud kohustuste täitmata jätmisest ning andnud neile mitmel korral aega jooksva võlgnevuse likvideerimiseks. Võlg ei ole likvideeritud. Kostja ei ole oma käenduskohustust ka mitte täitma asunud. Käenduslepingutes on kokku lepitud käendaja vastutus: lepingu järgi 68 400 krooni ja lepingu järgi 95 800 krooni. Seega olles kokku leppinud kummagi lepingu puhul oma vastutuse maksimumsumma, pidi kostja arvestama, millises suuruses võib tal tekkida kohustus täita. Kostja viide
Asjaolu, et kostja arvates oli hageja arvestanud viivised valesti, ei andnud kostjale õigust keelduda põhivõla tasumisest. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahe lepingu järgi kokku 84 591,38 krooni, millest põhivõlg on 77 924,21 krooni (17 686,78 + 60 237,43), intress 4 003,98 krooni (798,77 + 3 205,21) ja viivis 32 880,03 krooni (6 158,69 + 26 721,34). Kohus loeb põhjendatuks ka viiviste väljamõistmise kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.