2-10-21630/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 13.07.2010.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-10-21630 Kohtuasi M K avaldus lapse elukoha määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg 29.06.2010 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M K Isikukood XXX Elukoht: XXX Esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isikud: OH Isikukood XXX Elukoht: XXX KH Isikukood XXX Tallinna XXX Määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob AB T.M.Hiob OÜ Tondi 1-306, Tallinn Eestkosteorgan: Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond Esindaja: Kadi L Resolutsioon Määrata alaealise lapse KH, ik XXX, elukohaks ema M K, ik XXX, elukoht. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud Avaldaja ja OH kooselust on sündinud poeg KH. Poolte kooselu lõppes kevadel 2002.a. Harju Maakohtu 20.09.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/1-865/04/05 määrati K elukoht OH juurde. K käitumine halvenes järsult 2006.a., tekkisid probleemid koolikohustuse täitmisega, raskused keskendumisega, käitumine oli üleolev. Avaldaja pöördus kooli tugigrupi poole, et olukorrale lahendust leida, paraku ei olnud neist kohtumistest ja vestlustest abi. Tugigrupp korraldas aastatel 2006-2008 korduvalt kohtumisi ja arutelusid, milles osalesid ka mõlemad vanemad. Kutsutud oli ka O.H elukaaslane IM kui perekonnaliige, kes paraku kohale ei ilmunud. Arutelude käigus selgus, et isa juures puuduvad lapsel reeglid ning järelevalve. OH perre sündis mais 2007.a. tütar, tähelepanu K ja tema probleemidele vähenes veelgi. Suhted isaga olid K närvilised. 2007.a. kevad-suvel leppisid avaldaja ja OH kokku, et K asub elama avaldaja juurde. Kahjuks ei olnud koolides 5-dates klassides kohta ning K jätkas õpinguid koolis. K käitumine oli endiselt väga vastuoluline, laps avaldas koguni suitsiidimõtteid. Avaldaja pöördus lapsega psühholoogi poole. Psühholoog pidas vajalikuks suhelda ka OH , kes kahetsusväärselt ei leidnud aega kohtumisele tulla. Haridusameti abiga õnnestus K jaanuaris 2008 saada koht Põhikooli ja K asus elama ema juurde. Suvevaheajal soovis K olla rohkem isa juures ja isapoolse vanaema juures, kus kontroll oli taas puudulik.2008/2009 oli olukord taas muutunud väga probleemseks ning avaldaja pöördus LOV lastekaitsetöötajate poole, jätkas psühholoogi juures nõustamisi ning suhtles alaealiste asjade komisjoni sekretäri pr P . K suunati osalema Tallinna Turvakeskuse programmis, eelnevalt läbis poiss uuringud Tallinna Lastehaiglas sõltuvusraviosakonnas ja psühhiaatriaosakonnas. K elukorralduse suhtes korraldatud ümarlaual OH ei osalenud. K ei suutnud end vaatamata korduvatele lubadustele kokku võtta. Tema käitumine on halvenenud, esines kodust ärajooksmisi, koolitundidest põhjuseta puudumisi, tubaka- ja alkoholiprobleeme. Vanemate vahel puudub koostöö, sest OH ei tegele K probleemidega. Selle asemel, et suhelda avaldajaga eelistas OH suhelda lapsega otse ning motiveerida teda rahaga. K käitumise üle järelevalve ja jälgimise vajadust ei võta OH tõsiselt. 17.06.2009 toimunud alaealiste asjade komisjoni otsusega paigutati KH üheks õppeaastaks Tallinna Laste Turvakeskusesse kuni käesoleva õppeaasta lõpuni. K ise on avaldanud soovi elada edaspidi ema juures. Poiss vajab pidevat järelevalvet, usalduslikke lähisuhteid ning stabiilset, hoolivat ja turvalist elukeskkonda. Avaldaja on ise väikese lapsega kodune ja saaks seda kõike K võimaldada. Avaldaja abikaasa saab K hästi läbi. K suhtub oma väikesesse venda hoolivalt. K on ema juures oma tuba, mis on sisustatud kõige vajalikuga. K saab uuest õppeaastast õpinguid jätkata kodulähedases Põhikoolis. Kõike eeltoodut arvestades palub M K määrata KH elukohaks avaldaja elukoht. Puudutatud isiku OH seisukoht OH arvates ei ole poeg probleemne, tal olid probleemid, kuid ta pole enam selline. 2005.a. otsusega määrati laps tema juurde. Nüüd tuleb hinnata, kas asjaolud on muutunud. Puudub kindlus ema võimekuse suhtes last kasvatada. Eestkosteasutuse seisukoht Lastekaitsetöötaja hinnangul on M K ja OH hoolivad lapsevanemad ning mõlemad on huvitatud poja kasvatamisest ja tema elus aktiivselt osalemisest. Lapse jaoks on tähtis turvatunne ja stabiilsus, mille annab talle kindel elukoht. Lähtudes vestlusest K , tema vanematega ning teostatud kodukülastustest, on Linnaosa Valitsus arvamusel, et K elukoha määramine ema juurde on kooskõlas lapse huvidega. K isa on lastekaitsetöötaja vastuvõtul öelnud, et temal ei ole midagi selle vastu, et K elukoht ema juurde määratakse. Eeltoodust tulenevalt on Linnaosa Valitsuse hinnangul põhjendatud K elukoha määramine tema ema M Kaselaiu juurde. Puudutatud isiku KH määratud esindaja seisukohad K määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob on seisukohal, et kuivõrd vanema ei saa omavahel lapse elukohas kokku leppida, peab laps elukoha määrama kohus, lähtudes ainult ja eelkõige K huvide kaitsest. Võttes arvesse K elus peale 20.09.2005 kohtuotsusega lahendatud lapse elukoha määramist asetleidnud negatiivses suunas toimunud arenguid ja lapse tegelikke vajadusi, on määratud esindaja arvamusel, et K arengule ei ole elamine isaga kasuks tulnud. Pigem vastupidi, poiss on jäetud temaga kooselava täiskasvanu poolt järelevalveta, isa ei tegele lapse toimetuleku- ja käitumisprobleemidega, motiveerib last valesti, tegeliku olukorra tõsidust ei tunneta. M K on tegelnud K probleemidega vastutustundlikult, on pöördunud spetsialistide poole ja teinud kõik endast oleneva, et K toimetuleku- ja käitumisprobleeme lahendada. Lapse määratud esindaja toetab KH elukoha määramist avaldaja juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja , avaldaja esindaja ja OH seletused, puudutatud isiku KH määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja arvamused, võtnud arvesse KH kohtule avaldatud soovi, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lõikes 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PkS) § 51 kohaselt lahendab vanemate lahuselu korral lapse elukoha vaidluse kumma vanema juures laps elab. , vanema nõudel kohus. PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Harju Maakohtu 20.septembri 2005.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/1-865/04/05 määrati KH elukohaks isa OH elukoht. Kohus lähtus lapse elukoha kindlaksmääramisel kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi läbi viinud ekspertide arvamusest, mille kohaselt M Vaikmaa ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema sotsiaalsetest suhetest, s.h. ka oma pojale turvalise ja arengut toetava keskkonna kujundamise ja säilitamisega. Kohus leidis, et tagada KHle turvaline, ohutu ja arengut toetav keskkond, tuleb poolte ühise poja K elukoht määrata isa OH juurde. M Kaselaiu hinnangul põhjustas tema psüühilise ebastabiilsuse väga raske eluperiood, mis nüüdseks on möödunud. M K on eluga edasi läinud, uuesti abiellunud ning kasvatab väikest poega. K käitumine halvenes 2006.a. ning tal tekkisid probleemid koolikohustuse täitmisega. K küsimust arutati korduvalt Linnaosa Valitsuse alaealiste komisjonis – põhjuseks alkoholi tarbimine, koolikohustuse mittetäitmine ja varastamine. 17.06.2009 alaealiste komisjoni otsusega suunati K 2009/2010. õppeaastaks Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi. Isal ei ole piisavalt aega ja kannatust olnud K probleeme lahendada. Samas M K on tegelnud K probleemidega vastutustundlikult, on pöördunud spetsialistide poole, teinud koostööd lastekaitsetöötajatega, pedagoogide ja erialaspetsialistidega ja teinud kõik endast oleneva, et K käitumisprobleeme lahendada. Lapse elukoha määramisel on tähtis ka lapse enda arvamus. Kohus, vestelnud K , selgitas välja, et K soov on elada edaspidi ema juures, samas suhelda tihti ka isaga. K sõnul tekkisid tal s sõbrad, kes ta halvale teele viisid ja seetõttu soovib ta edaspidi õppida põhikoolis. Kohtuistungil on leidnud kinnitust, et mõlemad vanemad hoolivad oma lapsest , aga lapse elukoha määramisel tuleb lähtuda K huvidest. On väga tähtis, et K ei jooks ega suitsetaks , ei varastaks enam ega ropendaks koolitundides ja kui neist pahedest on kergem võõrduda õppides põhikoolis ja elades ema juures, siis tuleb see võimalus K anda. Kui peaksid M K ilmnema taas probleeme tervisega, tuleb K elukoha määramine uuesti läbi vaadata. Maie Seppo kohtunik