Obsah (4)

§ 26§ 31§ 7§ 92

3-09- 2601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2601 Haldusasi O.B.u kaebus Tall

§ 26lg 1 p 6).

2. Saata otsus menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 09.04.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirjaga nr 766-d karistati vahistatut (käesoleval hetkel süüdimõistetu) O.B.ut vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Nimetatud käskkirja kohaselt pani vahistatu toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et vahistatu, kandes distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamist, hoidis 01.12.2006 kell 13:40 oma jopes temale mittelubatud eset – kahte kilekotti teed (tl 89). 1
2. O.B. esitas 26.01.2007 Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirja nr 766-d peale vaide Justiitsministeeriumile (tl 71). Justiitsministeeriumi 08.03.2007 vaideotsusega nr 4-1-08/48 jäeti O.B.u vaie rahuldamata (tl 72).
3. O.B. esitas 05.08.2009 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude (tl 11-12). O.B. märgib kahju hüvitamise taotluses, et 01.12.2006 sisenesid kartseri kambrisse nr 86 vanglaametnikud, kes viisid O.B.u kambrist välja ja teostasid kambris läbiotsimise. Pärast läbiotsimist viidi O.B. kambrisse nr 86 tagasi. Umbes 30 minuti möödudes viidi O.B. kambrist välja ja teatati, et kambrist leiti tee ja tal tuleb selle kohta selgitusi anda. O.B. selgitas, et ta ei tea teest midagi. Seega karistati teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega seadusvastaselt kellegi tee eest. Eeltoodust tulenevalt leiab O.B., et seoses õigusvastase vabaduse võtmisega on temale tekitatud kahju summas 12 000 krooni. Moraalse kahju tekitamise eest soovib kaebaja saada 12 000 krooni, kuna temal ei võimaldatud saada informatsiooni (raadio, raamatud, televiisor), ei võimaldatud kasutada madratsit ajavahemikul 06.00- 22.00, ei võimaldatud sooritada sisseoste, piirati suhtlemist, ei võimaldatud kokkusaamisi, ei võimaldatud veekeetjat, eirati tema suulisi seletusi ja vastuväiteid.
4. Tallinna Vangla jättis 06.10.2009 vastusega nr 1-13/40299-1 O.B.u kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 13-14).
5. O.B. esitas 04.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirja nr 776-d ja selle alusel kartserisse paigutamise õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kohus jättis kaebuse kahel korral käiguta (tl 18–20; 33–35). 01.03.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras haldusasja 23.03.2010 määrusega kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
6. Kohtule 04.11.2009 esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohustada Tallinna Vanglat üle kandma kaebuse esitaja vangla arvele 24 000 krooni seoses Tallinna Vangla direktori õigusvastase käskkirjaga. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkiri nr 766-d ja selle käskkirja alusel kaebaja kartserisse paigutamine on õigusvastased, kuna kaebajat on karistatud kellegi tee pärast ja võltsitud ettekannete alusel. Kaebuse kohaselt tulid 01.12.2006 töötajad kartseri kambrisse nr 86, kus kaebaja viibis ja teostasid läbiotsimist eelnevalt kaebaja kambrist välja viies. Kambrist 86 väljudes viisid töötajad kaebaja kambrisse tagasi ja läksid teisi kartseri kambreid läbi otsima. Umbes
7. minuti pärast juhatati kaebaja kambrist välja ja paluti seletada, kelle tee oli kambris
8. Kaebaja seletas, et ta ei tea, kelle tee oli kartseri kambris
9. Töötajad võtavad vangla kambrites läbiotsimistel pidevalt midagi ära ja ei kirjuta kunagi raportit, kui kinnipeetavad pole läbiotsimise juures viibinud ja kui ei ole konkreetselt kinnipeetava käest võetud, kuid kaebaja suhtes käituti millegipärast teisiti, kuna oldi teadlikud karistamatusest. Kust kartseris võisid olla keelatud esemed („tee“), kaebaja ei mõista. Tallinna Vangla direktori käskkiri on ebaseaduslik, sest peab olema kaks ettekannet. Erinevates 01.12.2006 ettekannetes on näha ühe inimese S.Reuti kaks perekonnanime: S.Borodavkin ja S.Reut, st üks ettekannetest on alla kirjutatud eksisteerimata perekonnanimega, teine pole üldse allakirjutatud.
10. 16.12.2009 kaebuse täpsustuses (tl 27-29) leiab kaebuse esitaja, et vangla kartserisse paigutamine on alusetult vabaduse võtmine. Samuti omavoliline kaebaja alandamine. Kahju tekitati kaebuse esitajale õigusvastase kartserisse paigutamisega. Põhjuslik seos on õigusvastase käskkirjaga on selge. Tuvastamistaotluse põhjendatud huviks peab kaebuse esitaja kahju hüvitamise huvi. 2 Kohtule taotlust käskkirja tühistamiseks kaebuse esitaja esitanud ei ole. Varem kohtusse pöördunud ei ole, kuna käskkirja nr 766-d lõpus on selgitus, et võib kohtusse pöörduda kahe seaduse alusel. Kaebuse esitaja pöörduski seaduse järgi kolme aasta jooksul kohtusse.
11. 09.02.2010 kaebuse täpsustuses (tl 41-42) leiab kaebuse esitaja, et tema õiguste rikkumine seisnes selles, et teda hoiti kellegi teise tee eest 20 ööpäeva kartseris. Kartseris viibimise ajal puudus tal juurdepääs suurele hulgale asjadele, millele tal kambris viibides juurdepääs puudunud ei oleks. Kaebuse esitaja määratleb kahju moraalseks kahjuks ja täpsustab, et kahjusummaks peab 12 000 krooni, s.o 25 krooni iga kartseris oldud tunni eest, 600 krooni iga päeva eest. Kaebuse esitaja märgib põhjenduseks, et sellise arvestuse moodustasid: informatsioonist ilma jätmine (raadio, raamatud, teler); raudbetoonruumis pidamine ilma madratsi ja narita ajavahemikus kell 06.00–22.00; toiduainete poest ostmisest ja nende söömisest ilmajätmine (maiustused, puuviljad, tee jne); kambrikaaslastega suhtlemisest ilmajätmine; suur moraalne kahju, mis on tingitud õigusvastasest kartserisse paigutamisest ning kaebuse esitaja suulise seletuse ja suulise vastuväite eiramisest; kokkusaamistel käimisest ilmajätmine; veekeetja kasutamisest ilmajätmine; määratud 20-ööpäevase kartserikaristuse täideviimine katkematu 87-ööpäevase kartseris kinnipidamise hulgas. Kaebuse esitaja märgib, et kahju tekkis talle kartserisse paigutamise hetkest koheselt ning ta pöördus kohtusse ettenähtud kolme aasta jooksul. Põhjusliku seose osas tekkinud kahju ja vangla õigusvastase tegevuse vahel selgitab kaebuse esitaja, et kui õigusvastast käskkirja poleks olnud, poleks olnud ka kartserisse paigutamist ega kaebuse esitaja õiguste riivet. Kaebuse esitaja leiab, et vabandused talle ei sobi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
13. Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirjaga nr 766-d karistati vahistatut (käesoleval hetkel süüdimõistetu) O.B.ut VangS § 67 punktis 1 ning VSkE §-s 60 sätestatud kohustuste rikkumise eest kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Nimetatud käskkirja kohaselt pani vahistatu toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et 01.12.2006 kell 13.40 kandes kartserikaristust kartserihoones omas vahistatu keelatud eset - teed kaks pakki. Keelatud ese oli avastatud vahistatu jope seest. VangS § 67 p 1 kohaselt (07.11.2006 kehtinud redaktsioon) on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 60 (07.11.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt võivad kinnipeetaval olla kartseris kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi Põhiseadus, „Vangistusseadus“, „Vangla sisekorraeeskiri“ ja „Vangla kodukord“), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Erandkorras võib vangla direktor või tema määratud isik lubada kartseris kanda isiklikke riideid. O.B. kandis Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 766-d alusel määratud distsiplinaarkaristust ajavahemikul 15.01.2007 - 04.02.2007.Kaebaja on asunud seisukohale, et Tallinna Vangla poolne toiming (kartserisse paigutamine) oli õigusvastane. Tallinna Vangla nimetatud väitega ei nõustu. Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirjast nr 766-d nähtub, et 01.12.2006 omas O.B. kartseris keelatud eset. Vastava rikkumise kohta on koostatud ettekanne ning distsiplinaarmenetluse käigus on leidnud tõendamist kaebaja süü. Seega on distsiplinaarkaristus määratud õiguspäraselt, käskkirja on teinud pädev isik, temale antud kaalutlusõiguse alusel. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mistõttu Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 766-d on antud õiguspäraselt. 3
14. Kaebaja viide vabaduse võtmise kohta Tallinna Vangla poolt on ilmselgelt asjakohatu, kuna kaebajalt on vabadus võetud süüdimõistva kohtuotsusega, mitte aga Tallinna Vangla poolsete toimingutega. Kuna kaebaja distsipliinirikkumine leidis tõendamist, määrati isikule ka distsiplinaarkaristus. Seega oli ka kartserikambrisse paigutamisega kaasnevate piirangute kohaldamine õiguspärane.
15. Tallinna Vangla peab vajalikuks selgitada, et aastal 2006 oli enne kartserisse paigutamist teostavate toimingute protsess järgnev: kartserisse määratud isikutele anti korraldus oma isiklike asjade kokku panemiseks elukambris, peale mida toimetati isikud vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas anti kinni peetavatele isikutele korraldus eraldada (kilekottidesse) kartseris lubatud ja keelatud esemed. Peale asjade eraldamist viidi isikud kartserihoonesse, kus samuti teostati läbiotsimine. Kartserihoonesse saabus isik juba kartserikambris lubatud esemetega ning elukambrist kaasavõetud madratsiga (sh voodipesu). Teistkordse läbiotsimise teostamise eesmärgiks on vähendada võimalust, et kinni peetavad isikud toimetavad kartserisse lubatud esemete sees keelatud esemeid.
16. Kaebuse esitaja viited, nagu oleks vanglaametnikud kaebajale kambrisse asetanud teadlikult keelatud eseme ning sellega alusetult kaebajat karistanud, on põhjendamatud, alusetud ning otsitud. Tallinna Vangla ametnikud täidavad oma teenistuskohustusi ning usutavaks ei saa pidada, et vanglaametnikud otsitult ning alusetult karistavad O.B.ut ning lavastavad teda erinevates distsipliinirikkumistes süüdi. Ühtlasi ei ole kaebaja esitanud vastupidist tõendavaid andmeid. Keelatud ese avastati isiku enda jope seest. Kaebajat on korduvalt karistatud keelatud esemete omamise eest. Ühtlasi ei ole välistatud olukord, et kaebaja omandas selle eseme keelatud viisil
17. Kartserihoones teostatava kontrolli käigus avastatud keelatud eseme omamisel on kinni peetava isiku poolt toime pandud käitumine süüline. Kinni peetavat isikut teavitatakse asjade eraldamise kohustusest juba vastuvõtuosakonnas ning ühtlasi on vastav kord tulenev õigusaktidest, millega kinni peetavat isikut tutvustatakse vanglasse saabumisel. Samuti on kinni peetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata.
18. Kaebaja viited, et distsiplinaarsüüteo kohta peab olema koostatud kaks ettekannet ning et üks neist on esitatud eksisteerimata isiku perekonnanimega, on otsitud ning alusetud. Distsipliinirikkumise kohta koostatakse üks registreeritud ettekanne. O.B.u distsipliinirikkumise kohta on koostatud ettekanne nr
19. Nimetatud dokumendi koostaja on peaspetsialist-korrapidaja V.Ventmann ning tunnistajana on allkirja andnud julgeolekuosakonna spetsialist S.Borodavkin. 01.12.2006 koostatud aktis kajastub nimi S.Reut. S.Borodavkini ja S.Reuti näol on tegemist ühe ja sama isikuga (seda kinnitavad ka allkirjad dokumentidel). Erinevuse kirjapildis tingis asjaolu, et S.Borodavkin omandas abielludes uue perekonnanime (Reut). Seega on kaebaja väide eksisteerimata isiku perekonnanimega dokumentide allkirjastamise kohta põhjendamatu.
20. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 17 lg-st 3 tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla toiminguga, mis on sooritatud aastal
21. Kaebusest ei nähtu, missugustel põhjustel on O.B. viivitanud vajalike esialgsete õiguskaitsevahendite sooritamisega oma õiguste kaitseks. Kaebuse esitaja pöördus kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole neli kuud enne kolme aasta täitumist distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja väljaandmisest. Riigikohtu 11.10.2006 lahendis 3-3-1-71-06 on märgitud, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS §11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. Seega, kui kaebuse esitaja leidis, et Tallinna Vangla poolne toiming (kartserisse paigutamine) oli õigusvastane, oli kaebuse esitajal võimalik seda vaidlustada koheselt peale Justiitsministeeriumi vaideotsuse kättesaamist. Kaebuse esitaja ei kasutanud võimalust esitada koheselt tühistamiskaebus või tuvastamiskaebus, vaid otsustas oodata ning alles kolme aasta möödudes esitada kahju hüvitamise nõue. 4
22. Tallinna Vangla leiab, et kaebaja poolne tegevus (kahju hüvitamise nõude esitamine 3 aastat hiljem) on põhjendamatu ja väidetav kahju otsitud. Kaebaja poolses tegevuses ei saa näha heauskset käitumist oma õiguste kaitseks. Kahtluse all on kaebuse esitaja kaebuse esitamise eesmärk, kuna kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, püüab ta oma õigusi taastada võimalikult kiiresti. Kaebuse esitaja on aga oodanud kolm aastat ja siis põhjendamatult mingisugusel (vastustajale teadmata) ajahetkel leidnud, et temale on tekkinud kahju. Kaebuse esitajal oleks olnud võimalik vaidemenetluse järgselt koheselt oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse tühistamiskaebusega. Kaebuse esitaja ei rakendanud oma õiguste kaitseks võimalikke ja kohaseid õiguskaitsevahendeid, vaid on põhjendamatult asunud seisukohale, et vaid rahaline hüvitis on kõikide vaidlustatavate kaebuste puhul ainuõige lahendus. Vastustaja arvates on kahjunõue esitatud vastustaja karistamiseks.
23. O.B.u süstemaatilist esialgsete õiguskaitsevahendite mittekasutamist ilmestavad ka kaebus haldusasjas nr 3-09-2496, milles kaebaja on samuti vanglale esitanud kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla direktori 22.11.2006 käskkirja nr 647-d alusel tekitatud kahju eest, samuti kaebus haldusasjas nr 309-2629, milles kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 08.12.2006 käskkirja nr 713-d ning taotlenud kahju hüvitamist ning kaebus haldusasjas nr 3-09-2602, milles kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 05.12.2006 käskkirja nr 702-d ning taotlenud kahju hüvitamist. Kõigi nelja (k.a käesoleva kaebuse) haldusasja dokumentidest nähtub, et O.B. on kahju hüvitamise nõuded esitanud vanglale samal kuupäeval, so 05.08.
25. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on niisiis kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seadusega. Lähtuda tuleb Põhiseaduse §-i 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Põhiseaduse §-i 25 eesmärk ei ole kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega näiteks kohtulahend või vaideotsus.
26. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik (ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamis- ja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Käesoleval juhul ei ole kaebaja pidanud vajalikuks pöörduda kohtu poole tühistamiskaebusega, vaid ootas ning leidis, et vaid rahaline hüvitis on kohane. Tallinna Vangla ei saa nimetatud käitumisega nõustuda ning leiab, et kaebaja ei ole püüdnud oma väidetavate õiguste rikkumise taastamiseks kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid. Väidetava rikkumise juures tuleb ka arvestada, kuidas oleks kaebajal olnud võimalik koheselt ning efektiivselt oma rikutud õigusi taastada. Kaebaja poolsest pikaaegsest mittetegutsemisest järeldub, et isikul ei olnud haldusorganile etteheiteid ning ta ei tundnud enda õigusi olevat rikutud. Esialgsete õiguskaitsevahendite läbimine tähendab, et kannatanu peab õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava haldusakti või toimingu. Vastava juhise andis Riigikohtu halduskolleegium 20.06.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-03 p-s 12, kus sedastas, et RVastS § 7 Ig-st 1 tuleneb põhimõte, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. 11.
27. 2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 p-s 10 märkis halduskolleegium veel, et RVastS § 7 lg 1 võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. 5 Distsiplinaarkaristuse määramisest sai O.B. teada 28.12.2006 ning kahju hüvitamise nõue on vanglale esitatud alles aastal
28. Tallinna Vangla leiab, et O.B.u poolt ei ole rakendatud kõiki vajalikke esialgseid õiguskaitsevahendeid võimaliku tekkinud kahju ära hoidmiseks.
29. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatust, tervist ning isikuvabadust. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Riigikohtu halduskolleegiumi 6.06.2002 otsuse nr 3-3-1-27-02 punktis 14 on märgitud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Loetelu on ammendav ja muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Kahju hüvitatakse proportsionaalselt rikkumise raskusega. Mittevaralise kahju hüvitamise viise on mitmeid: lisaks rahalisele nõudele võib leiduda veel teisigi hüvitusvõimlusi: PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Tallinna Vangla ei ole süüliselt alandanud O.B.u väärikust, kahjustanud tervist, võtnud vabadust, rikkunud kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladust, teotanud au või head nime. Ka ei ole kaebaja esitanud vastupidist tõendavaid andmeid.
30. O.B. kandis kartserikaristust kehtiva ning õiguspärase käskkirja alusel. Arvestades eeltoodut leiab Tallinna Vangla, et kuna kahju hüvitamise nõude kahe eelduse (kahju ja õigusvastasuse) olemasolu ei ole leidnud tõendamist, ei ole võimalik ka kolmanda eelduse esinemine (põhjusliku seose), seega puudub ka alus O.B.u poolt nimetatud kahju hüvitamise nõue rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
31. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 24.

§ 7lg 1 2.

lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on 16.12.2009 kaebuse täpsustuses (tl 27-29) märkinud tuvastamistaotluse põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõue. Seega tuleb Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirja nr 776-d ja selle alusel O.B.u kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamise nõue lugeda hõlmatuks kahju hüvitamise nõudega.

1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirjas nr 766-d märgitud järgmiste asjaolude üle: kaebuse esitaja oli vahistatu, kes 01.12.2006 kandis distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamist. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kartseri kambris nr 86, kus kaebuse esitaja distsiplinaarkaristust kandis, leiti 01.12.2006 läbiotsimisel kaebuse esitaja jope seest kaks kilekotti teed. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka vanglaametnike poolt koostatud dokumendid: 20.12.2006 distsiplinaarmenetluse protokoll, korrapidaja V.Ventmanni 01.12.2006 ettekanne nr 1238, mille on allkirjastanud ka spetsialist S.Borodavkin ja korrapidaja V.Ventmanni ja spetsialisti S.Reuti 01.12.2006 läbiotsimise akt leitud esemete kohta (tl 67-69). Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumentidele on üks inimene alla kirjutanud kahe erineva perekonnanimega - S.Borodavkin ja S.Reut. Seega ei ole vaidlust selles, et tegemist on ühe isikuga. Perekonnanime Borodavkin muutmine perekonnanimeks Reut nähtub ka kohtule esitatud andmebaasi „Persona“ väljavõttest (tl 72 pöördel). Asjaolu, et korrapidaja V.Ventmanni koostatud 01.12.2006 ettekandes nr 1238 on märgitud kaasallkirja andnud vanglaametniku eelmine perekonnanimi, ei muuda olematuks selles ettekandes märgitud sündmust, et kambris nr 86, kus kaebuse 6 esitaja distsiplinaarkaristust kandis, leiti 01.12.2006 läbiotsimisel kaebuse esitaja jope seest kaks kilekotti teed, mille üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr. 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 60 lg 1 (01.12.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas: „Kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus“, „Vangistusseadus“, „Vangla sisekorraeeskiri“ ja „Vangla kodukord“), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja –määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.“ Sama paragrahvi lõige 2 sätestas:„Erandkorras võib vangla direktor või tema määratud isik lubada kartseris kanda isiklikke riideid.“ Seega ei olnud tee näol tegemist kartseris lubatud esemega.
2. Paljasõnaline ja kohtule esitatud tõenditega vastuolus on kaebuse väide, et kaebuse esitajat karistati kellegi teise tee pärast. Korrapidaja V.Ventmanni 01.12.2006 ettekandest nr 1238 nähtuvalt viibis O.B. kambris nr 86 üksinda. O.B. ei ole kohtule esitatud kaebuses ega distsiplinaarmenetluse käigus, samuti vaidemenetluses väitnud, et kambris nr 86 oleks peale tema veel kedagi viibinud. Inspektor-kontaktisiku N.Puškarjovi ja julgeolekuosakonna spetsialisti S.Reuti 01.12.2006 aktist nähtuvalt on vahistatu O.B. keeldunud seletuste andmisest tema juures kartseris leitud mittelubatud esemete kohta (tl 69 pöördel). Samuti on paljasõnaline ja ebausutav kaebuses väljendatud kahtlustus, et tee võidi kambrisse nr 86 panna kambrit läbi otsinud vanglaametnike poolt. Asjaolu, et läbiotsimisel keelatud eseme leidmise kohta koostati ettekanne ja läbiotsimise akt, ei kinnita kuidagi kaebuse esitaja kahtlustusi. Seega on tõendatud kaebuse esitaja poolt Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirjas nr 766-d talle süüks pandud tegu - VSkE § 60 „Kartseris lubatud asjad“ rikkumine.
3. VangS § 100 lg 1 (27.12.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas: „Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:1) noomitus; 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 30 päevaks. 27.1 VangS § 101 lg 1 kohaselt kohaldatakse vahistatu distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele VangS § 64 sätteid. Asja materjalidest nähtuvalt on läbi viidud VangS §-s 64 (distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatud distsiplinaarmenetlus. Vastavalt VangS § 64 lg-s 2 nõutule on inspektor-kontaktisiku N.Puškarjovi ja julgeolekuosakonna spetsialisti S.Reuti 01.12.2006 aktist nähtuvalt vahistatut O.B.ut informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Vastavalt VangS § 64 lg-s 3 nõutule on distsiplinaarmenetluse käik protokollitud, protokoll sisaldab VSkE §-s 97 (distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatud andmeid, sealhulgas andmeid distsipliinirikkumise aja ja koha kohta, distsipliinirikkumise kirjeldust ja viidet õigusakti sättele, mida on rikutud, samuti märget, et vahistatu O.B. keeldus seletuse andmisest. Protokollile on alla kirjutanud distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik N.Puškarjov. Protokollis on tunnistaja allkirjaga kinnitatud, et 20.12.2006 on O.B. keeldunud protokolliga tutvumise kohta allkirja andmast (tl 67 pöördel-68). Vastavalt VangS § 64 lg-s 4 sätestatule on distsiplinaarmenetluse protokollis distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik teinud ettepaneku O.B.u karistamiseks ja määrata talle 20 ööpäeva kartserit. Protokollile on lisatud VSkE §-s 98 sätestatud lisad: distsipliinirikkumise avastanud ametniku korrapidaja V.Ventmanni 01.12.2006 ettekanne nr 1238, mis on allkirjastatud ettekandes märgitu kohaselt ka spetsialisti S.Borodavkini (kelle perekonnanimi sel ajal oli Reut) poolt, 01.12.2006 läbiotsimise akt leitud esemete kohta, inspektor-kontaktisiku N.Puškarjovi ja julgeolekuosakonna spetsialisti S.Reuti 01.12.2006 akt selle kohta, et O.B. on keeldunud seletuste andmisest tema juures kartseris leitud mittelubatud esemete kohta, väljavõte vangiregistri infosüsteemist O.B.u kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja õiend kartserisse paigutamise kohta (tl 68 pöördel – 70 pöördel). Distsiplinaarkaristuse määramine on vormistatud Tallinna Vangla direktori käskkirjana ja distsiplinaarkaristuse määramist on käskkirjas põhjendatud. Käskkirjast nähtuvalt on distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud ka raskendavat asjaolu, et O.B. omas rikkumise toimepanemise hetkel 11 kehtivat distsiplinaarkaristust ja distsipliinirikkumine oli toime pandud distsiplinaarkaristuse kandmise ajal. 7 Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on O.B.ule 28.12.2006 teatavaks tehtud. O.B. on keeldunud andmast allkirja temale käskkirja teatavaks tegemise kohta, mida on kinnitanud 28.12.2006 kirjalikult vanglaametnikud (tl 9). Seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavuses õigusnormidega. 27.2 Kohus leiab, et vastustaja on määranud kaebuse esitajale karistuse vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja nõuete süülise rikkumise eest vastavuses õigusnormidega ning arvestades kaebaja poolt toimepandud süüteo asjaolusid ja raskust, on tema karistamine 20 ööpäevase kartserisse paigutamisega seaduslik ja proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane ning selles ei esine kaalutlus- ega vormivigu.
4. Eeltoodut arvestades oli õiguspärane ka Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirja nr 776-d alusel O.B.u kartserisse paigutamine ja kartserisse paigutamisega kaasnevate piirangute kohaldamine.
5. RVastS § 7 lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on RVastS § 7 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eeltingimuseks kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus. Käesoleval juhul on täitmata mittevaralise kahju hüvitamise nõude vältimatu eeldus – avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, mistõttu puudub alus kahju hüvitamiseks.
6. 16.12.2009 kaebuse täpsustuses (tl 27-29) leiab kaebuse esitaja, et vangla kartserisse paigutamine on alusetult vabaduse võtmine. Samuti omavoliline kaebaja alandamine. 30.1 RVastS § 9 lg-s 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-93-09 on punktis 12 leitud, et kartserisse paigutamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja paigutatud õiguspärase Tallinna Vangla direktori 27.12.2006 käskkirja nr 776-d alusel kartserisse õiguspäraselt, mistõttu puudub tal õigus nõuda kartserisse paigutamisega ja seal hoidmisega seoses mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. 30.2 . Eelviidatud Riigikohtu kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-93-09 on punktis 11 leitud: „VangS § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama kinnipeetava kambrile kehtestatud tingimustele. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks.“ Käesoleval juhul ei ole tegemist õigusvastase kartserisse paigutamisega, mistõttu kaebuse esitaja kartserisse paigutamist ja kartseris hoidmist ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Riigikohtu halduskolleegium on 22.03.2006 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-2-06 punktis 12 leidnud, et isikul on kohustus kanda distsiplinaarkaristuse kohaldamisest tulenevaid piiranguid, kui karistus on määratud ja seda kantakse seaduses sätestatud alustel ning korras. 31.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 8