KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 09.01.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1542 Haldusasi OÜ BaltReal Invest

§ 15

lg 6 ei sätesta detailselt vastutuskindlustuskahju täpset ulatust ja kuna TJI töötajad ei ole kindlustusala spetsialistid, ei oska nad ka hinnata kindlustussumma piisavust. Kirjas märgitakse, et Sotsiaalministeerium tegeleb Kemikaaliseaduse muutmisega, seega võib neile esitada oma muudatusettepanekud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja selgitab, et AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega. Kaebaja selgituste kohaselt asuvad AS Propaan kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8, 11/Betooni tn 5 vedelgaasi (propaan) mahutid, mis on grupeeritud kahte gruppi. Kaebaja selgitab, et maa-alal on mahuteid mahtudega 16, 4, 50 ja 100 m3 , kokku 24 ja mahutite kogumaht on 1500 m3 ning neis on alaliselt 600 kuni 650 tonni kergesti süttivat kemikaali (propaani). Kaebaja selgituste kohaselt jääb vahetult kaebajale kuuluvate kinnistute aadressidega Betooni tn 7a, Silluse tn 15, Silluse tn 13, Silluse tn 11, Silluse tn 7, Silluse tn 9, Silluse tn 3 ja Silluse tn 1 kõrvale mahutite grupp, mis koosneb kümnest 100 m3 mahutist ja mis on püstitatud 1985.a. ja samal kinnistul asub ka teine mahutite grupp, mis koosneb kümnest 50 m3 gaasimahutist ja on püstitatud 1964.a. Kaebaja kinnitab, et eeltoodud väited kinnitab Ehitusekpsertiisi OÜ ekspertiisi aruanne. Kaebaja selgitab, et Gaasi tn 8,11/Betooni tn 5 kinnistu naaberkinnistuteks on Betooni tn 7a ja Silluse tn 15, Silluse tn 13, Silluse tn 11, Silluse tn 7, Silluse tn 9, Silluse tn 3 ja Silluse tn 1, mis eelnevalt kuulusid kõik Betooni tn 7a kinnistu koosseisu ja on jagatuna kantud maakatastrisse 03.04.2007 ning mille omanikuks on OÜ BaltReal Invest. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esineb kaebajal põhjendatud huvi, et AS Propaan poolt kemikaali käitlemisel järgitakse kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku poolt ei järgita kemikaali 2 käitlemises õigusaktides kehtestatud kohustuslikke nõudeid ning seeläbi ohustatakse kaebaja kinnistul asuvat vara ning isikuid. Kuivõrd vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kolmanda isiku tegevuse suhtes järelevalve menetluse algatamiseks, rikub vastav otsus kaebaja hinnangul tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja on seisukohal, et kui isikul on õigus nõuda järelevalve teostamist, milline õigus kaebajal on ning mida ka menetlusosalised ei vaidlusta, siis järelikult on kaebajal õigus ka järelevalve toestaja poolt vastuvõetud õigusvastase otsuse vaidlustamiseks. OÜ BaltReal Invest on seisukohal, et AS Propaan tegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud kohustuslikele nõuetele. Kaebaja selgitab,

§ 15

sätestab tingimused kemikaali käitlemiseks, mille lg 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Kaebaja leiab, et seega on tegemist kohustusliku kindlustusega Kindlustustegevuse seaduse § 9 mõttes. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on AS Propaan kohustatud kindlustama võimalikust suurõnnetusest tekkiva kahju. Kaebaja selgitab, et Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-061544 esitas AS Propaan kohtule ettevõtte tegevuse vabatahtliku tsiviilvastutuse kindlustuse poliisi nr 49563184, millest nähtub, et kindlustatud on kindlustatu tsiviilvastutus summas 2 500 000 (kaks miljonit viissada tuhat) krooni ning omavastutus on 1 000 000 (üks miljon) krooni. Kaebaja on seisukohal, et vastava kindlustuse puhul ei ole tegemist kohustusliku kindlustusega, mis vastaks Kemikaaliseaduse § 15 lg 6 ning Kindlustustegevuse seaduse §-s 9 sätestatule. Kaebaja on seisukohal, et vastav kindlustus ei vasta oma sisult kohustusliku kindlustuse nõuetele, kuna Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg 3 kohaselt kohustuslikus vastutuskindlustuse lepingus kindlustusvõtja omavastutuse kohaldamise korral hüvitab kindlustusandja kahju täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa. Kaebaja märgib, et seevastu antud juhul arvestatakse omavastutus hüvitatavast summast maha. Teiseks peab kaebaja vajalikuks märkida, et kindlustussummaks on märgitud 2 500 000 krooni ja vastavalt Kemikaaliseaduse § 16 lg 6 on AS-l Propaan kohustus kindlustada võimalikust õnnetusest tekkiv kahju. Kaebaja selgitab, et haldusasja nr 3-06-1644 raames läbi viidud ekspertiisis jõudis ekspert Rain Kurg järeldusele, et elule ohtliku ala suurus arvates AS Propaan gaasimahutitest on 470 meetrit, seega peab kindlustussumma katma vähemalt vastavas raadiuses õnnetuses tekkiva võimaliku kahju. Kaebaja kinnitab, et Maa-ameti andmetel (vt www.maaamet.ee) jääb vastavasse alasse kinnistud järgnevate aadressidega: Betooni tn 3, Betooni tn 4, Betooni tn 5/Gaasi tn 8, Betooni tn 6, Betooni tn 6a, Betooni tn 6b, Betooni tn 7, Betooni tn 7a, Betooni tn 7b, Betooni tn 7d, Betooni tn 8, Betooni tn 8a, Betooni tn 8c, Betooni tn 8d, Betooni tn 9, Betooni tn 9a, Betooni tn 10, Betooni tn 11, Betooni tn 12, Betooni tn 14, Betooni tn 18, Betooni põik 8, Gaasi tn 4, Gaasi tn 4a, Gaasi tn 5, Gaasi tn 6, Gaasi tn 6a ja Gaasi tn 7. Kaebaja selgituste kohaselt on enamus eelnimetatud kinnistutest hoonestatud ning kõikidel kinnistutel toimub majandustegevus. Kaebaja on seisukohal, et on ilmne, et suurõnnetuse korral on tekkiva kahju suurus äärmiselt suur ning vähemalt sadu miljoneid ja 2 500 000 krooni suurune kindlustus ei kata vähemalgi määral tekkivat kahju. Kaebaja selgitab, et AS Propaan esitas haldusasja nr 3-06-1544 raames kindlustuspoliisi nr 50054417, mille puhul on tegemist AS Propaan vara kindlustamisega ning soodustatud isikuks on AS Hansapank. Kaebaja on seisukohal, et seega ei oma vastav kindlustus mistahes puutumust kohustusliku vastutuskindlustusega. Kaebaja leiab, et kuivõrd eelnimetatud kaks kindlustust ei ole kohustuslikuks vastutuskindlustuseks, siis puudub AS-l Propaan Kemikaaliseaduse § 15 lg 6 nõutud kohustuslik vastutuskindlustus ja seega rikub AS Propaan Kemikaaliseaduse § 15 Ig 6 sätestatut. Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, kas vastustaja on kindlustuse osas spetsialist või mitte, ei muuda olematuks AS Propaan poolt seadusest tuleneva kohustusliku nõude mittetäitmist. Kaebaja selgitab, et Küttegaasi ohutuse seaduse (KOS) § 40 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- 3 või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. Kaebaja selgitab, et AS Propaan gaasipaigaldiste paigaldamise ajal kehtis SNIP II 37-76, kuid AS Propaan gaasipaigaldised vastavatele nõuetele ei vasta, näiteks puudub antud juhul vesijahutussüsteem, mis on ette nähtud keeva vedeliku kasvava aurupilve plahvatuse vältimiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on AS Propaan gaasipaigaldiste lähedal tellisaed, mis on samuti SNIP-i kohaselt keelatud. Kaebaja selgitab, et SNIP 11-37-76 punkt 9.76 kohaselt peab kõikidele maapealsetele vedelgaasi mahutite puhul olema ehitatud statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem, mis peab tagama kõigi mahutite külg- ja otsapindade jahutamise 75 minuti jooksul intensiivsusega 0,09 l/(s x m2) ja 0,5 l/(s x m2). Kaebaja on seisukohal, et seega peab vastav vesijahutussüsteem olema kõigil maapealsetel vedelgaasimahutitel, mis aga AS Propaan mahutitel puudub. Kaebaja märgib, et tea eeltoodud väidet kinnitab Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaruanne. Kaebaja selgitab, et temale kuuluvate kinnistute aadressidega Betooni tn 7a, Silluse tn 15, Silluse tn 13, Silluse tn 11, Silluse tn 7, Silluse tn 9, Silluse tn 3 ja Silluse tn 1 kõrvale jääb mahutite grupp, mis koosneb kümnest 100 m3 mahutist ja mis on püstitatud 1985.a. Seega on kaebaja hinnangul täiesti asjakohatu 02.07.2007 otsuses väljendatud seisukoht justkui oleks piirdeaed rajatud vedelgaasijaama ehitamise ajal. Kaebaja selgitab, et gaasimahutid paigaldati erinevatel ajahetkedel ning suured, so 100 m3 suurused mahutid paigaldati 1985.a. Kaebaja selgituste kohaselt oli vastav piirdeaed olemas enne vastavate mahutite paigaldamist ning on asjakohatu põhjendada 1963.a. väljastatud kasutusloaga 1985.a. paigaldatud mahutite nõuetekohasust. Kaebaja kinnitab, et SNIP II 37-76 kohaselt on vastav piirdeaed lubamatu. Lähtudes eeltoodust selgitab kaebaja, et AS Propaan gaasipaigaldised ei vasta rohkem kui 30 aastat tagasi kehtestatud SNIP II 37-76 nõuetele, rääkimata käesoleval hetkel üldtunnustatud ohutuse nõuetest ega vasta KOS § 40 sätestatule. Kaebaja selgituste kohaselt teostab TJI vastavalt Kemikaaliseaduse § 24 lg 1 p-le järelevalvet ohtlikkuse ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd vastutuskindlustuse olemasolu on üheks kohustuslikuks nõutavaks tingimuseks kemikaali käitlemise lubatavuse osas, siis järelikult ka vastavas küsimuses kuulub järelevalve teostamine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevusse. Kaebaja selgitab, et kuna AS-l Propaan puudub vastutuskindlustuseleping on aktsiaseltsi poolt rikutud Kemikaaliseaduse § 15 lg 6 sätestatud kohustuslikku nõuet. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja hinnangul Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kohustatud teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-e Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks AS Propaan tegevusest tingitud võimaliku tekkiva kahju katmiseks ning ettekirjutuse AS Propaan gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks. Kaebaja leiab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on oma 02.07.2007 otsusega vastavate toimingute tegemisest õigusvastaselt keeldunud, mistõttu on 02.07.2007 otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebaja leiab, et kuivõrd vastutuskindlustuse olemasolu on üheks kohustuslikuks nõutavaks tingimuseks kemikaali käitlemise lubatavuse osas, siis järelikult ka vastavas küsimuses kuulub järelevalve teostamine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevusse. Kaebaja on seisukohal, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevus on teostada järelevalvet käitlemise ohutuse üle ja ükski teine amet ei ole pädev teostama järelevalvet käitlemisega seotud küsimustes. Eeltoodust tuleneb kaebaja hinnangul üheselt,

§ 16lg 5 täitmine allub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalvele.

Kaebaja selgitab, et kolmas isik on oma vastuses viidanud sotsiaalministri 16.02.2007 määrusele nr 18, millega kehtestati Kemikaalide Teabekeskuse põhimäärus ja struktuur. Kaebaja leiab, et vastav viide jääb arusaamatuks, samuti ei ole kolmas isik põhjendanud, millist tähendust võiks antud vaidluses omada vastav õigusakt. Kaebaja märgib, et vastustaja ei jätnud vaidlustatud otsuses kohustusliku kindlustuse olemasolu kontrollimata mitte seetõttu, et vastav pädevus oleks vastustajal puudunud, vaid seetõttu, et 4 vastustaja ei ole kindlustuse osas spetsialist. Kaebaja on seisukohal, et spetsialisti puudumine ei vabasta vastustajat oma seadusest tulenevate kohustuste täitmist ning vajadusel on võimalik vastav spetsialist palgata või osta vastavat teenust asjatundjalt. Kaebaja selgitab, et kolmas isik ning vastustaja põhjendavad SNIP II – 37- 76 nõude mittejärgmist SNIP II-37-76 punktiga 9.

1. Kaebaja on seisukohal, et vastav tõlgendus on ekslik ega põhine SNIP II-37-76 süstemaatilisel analüüsil, vaid üksiku sätte kontekstist väljarebimisel. Kaebaja selgitab, et SNIP II-37-76 punkt 9.42 kohaselt maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 350C, tuleb kaitsta vedelgaasi liigse kuumenemise eest (näiteks vesijahutuse või valgeks värvimisega). Seega reguleerib SNIP punkt 9.42 kaebaja hinnangul liigse kuumenemise eest vältimist ning vesijahutussüsteemi olemasolu on üheks võimaluseks vastavat liigset kuumenemist ära hoida. Kaebaja selgitab, et SNIP II-37-76 punktid 9.73 kuni 9.79 reguleeritakse gaasipaigaldiste veevarustust. Seega on kaebaja hinnangul veevarustusega seonduvad küsimused reguleeritud eraldi alajaotuse all, mis kinnitab selgelt, et punkt 9.42 ei kehtesta mistahes erandit veevarustusnõuete osas. Kaebaja selgituste kohaselt kehtestab punkt 9.7 kehtestab selge nõude, et kõik maapealsed vedelgaasimahutid peavad olema varustatud mahutite kohtkindla automaatse vesijahutussüsteemiga sõltumata välistemperatuurist. Kaebaja leiab, et mitte üheski punktis sätestatu ei sea vesijahutussüsteemi olemasolu või toimimist sõltuvusse välisõhu temperatuurist. Kaebaja selgitab, et näiteks punkt 9.77 kohaselt automaatse vesijahutussüsteemi veekulu võetakse arvestusest kolme mahuti üheaegseks niisutamiseks, kui need paiknevad grupis ühes reas, ja kuue mahuti niisutamiseks, kui need paiknevad kahes reas. Kaebaja leiab, et välisõhutemperatuuriga mistahes seost vastavalt nõudelt ei nähtu. Kaebaja hinnangul tuleneb eeltoodust, et mitte kõiki mahuteid ei tule samaaegselt jahutada, vaid vastavalt kolm või kuus mahutit. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui vastava punkti mõte oleks tagada liigse kuumemise ärahoidmine, siis tuleks tagada kõigi mahutite niisutamine, mitte aga teatud osades. Kaebaja selgitab, et kolmas isik leiab, et SNIP II-37-76 punkt 9.17 kohaselt peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist ventileeritava (kaebaja poolt esitatud tõlkel nimetatud tuulutatava) piirdega. Kaebaja selgituste kohaselt on käesoleval juhul territooriumil tellisaed, mis ilmselgelt ei ole ventileeritav. Kaebaja selgitab, et kolmas isik märgib, et vastav piirdeaed on osaliselt lammutatud ning seeläbi olevat tagatud territooriumi tuulutus ning kolmas isik on vastava väite kinnitamiseks esitanud fotod. Kaebaja on silmas pidanud aga krundi piiriga külgnevat tellisaeda, mis on terviklik ja ilma mistahes tuulutuseta. Seega on kaebaja hinnangul tegemist lubamatu piirdega. Kaebaja palub kohtul tühistada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 02.07.2007 otsus nr 4-31/12-1 ja kohustada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema aktsiaseltsile ettekirjutus vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks AS Propaan tegevusest tingitud võimaliku tekkiva kahju katmiseks ning ettekirjutuse AS Propaan gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks eelnimetatud kohustusnõude rahuldamist, taotleb kaebaja TJI ettekirjutuse tegemist kaebaja 07.05.2007 avaldus uuesti läbi vaadata. Kaebaja esindaja palub kohtul nõuda vastustajalt välja menetluskulud summas 49 445, 30 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja selgitab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnikaohutuse osakonna peaspetsialisti Malle Laaniste poolt teostati riiklik järelevalve KOS ja selle alamaktide täitmise 5 üle AS Propaani vedelgaasi täitejaama gaasipiagaldises 12.06.2007.a., mille tulemustest vormistati järelevalve akt nr. 4-3/07/16-
2. Vastustaja selgituste kohaselt selgus kontrollimisel, et gaasipaigaldisele on teostatud seadusega ettenähtud korraline tehniline kontroll OÜ Tehnokontrollikeskus poolt 15.12.2006 (protokoll nr.114-6-802) millel on otsus, et gaasipaigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu. Vastustaja kinnitab, et gaasipaigaldise kasutamise järelevaatajad Pjotor Voitas (pädevustunnistus KG062-02) ja Matti Linamäe (tunnistus 5/2; 5;8/053/109/00) on sooritanud pädevuseksami ja omavad pädevustunnistust ning on töötanud ettevõttes üle
3. aasta. Vastustaja kinnituse kohaselt on vedelgaasi mahutitele teostatud tehniline kontroll vastavuses Surveseadme seadusega ettenähtud tähtaegadel. Vastustaja on seisukohal, et Kemikaaliseadus ei pane paika, kelle pädevusse jääks järelevalve kindlustuse üle. Vastustaja selgituste kohaselt teostab vastavalt Kemikaaliseaduse §-le 24 Tehnilise Järelevalve Inspektsioon järelevalvet Kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuete vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. Vastustaja selgitab, et vastavalt vaidlusalusele otsusele ei kohaldata SNIP II-37-76 punkt 9.76 nõuet Propaan AS-le, kuna asume piirkonnas, kus aastaringne absoluutne maksimaalne õhutemperatuur ei ole kõrgem kui 35 ºC. Vastustaja on seisukohal, et seda tõestab ka SNIP II37-76 punkt 9.42, mille kohaselt nõutakse maapealsetele vedelgaasimahutitele vesijahutussüsteemi siis, kui absoluutne maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 35 ºC. Vastustaja selgituste kohaselt on punktis 2.2.
4. viidatud sellele, et SNIP II-37-76 kohaselt on tellistest piirdeaed lubamatu. Kuna SNIP 2.04.08-87 jõustus alles 01.01.1988 siis sõltumata sellest, kas mahutid paigaldati 1963 või 1985, kehtisid mõlemal ajaperioodil SNIP II-37-76 nõuded. Vastustaja on seisukohal, et vastavalt SNIP II-37-76 punktile 9.47 peab iga maapealse mahutite grupi perimeetrile olema rajatud mittepõlevatest materjalidest (näiteks tellised, puitbetoon, betoon ja teised sarnased) kinnine vall või piirdesein kõrgusega mitte alla 1 meetri. Seega ei saa vastustaja nõustuda väitega, et vastav tellistest piirdeaed on lubamatu ja ei vasta sel ajahetkel kehtinud nõuetele. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik on seisukohal, et kaebusest ei selgu milline haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi. AS Propaan leiab, et pelgalt naaberkinnistu omanikuks olemine ei anna kaebajale õigust pöörduda kohtu poole Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni otsuse tühistamiseks. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja on kasutanud seadusest tulenevat õigust ja pöördunud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poole ja saanud vastuse. Kolmas isik on seisukohal, et vastusega mittenõustumine ei anna kaebajale alust pöörduda kohtu poole. Kolmas isik leiab, et järelevalvemenetluses järelevalvet teostav isik on kohustatud selgitama kontrollitavale nõuete rikkumise korral rikkumise olemust ja nõudma rikkumise lõpetamist kui Tehnilise Järelevale Inspektsioon on tuvastanud oma 02.07.2007 aasta otsusega, et puudub nõuete rikkumine, siis järelevalvemenetluse algatamiseks puudub kohustus. AS Propaan on seisukohal, et kaebaja nõue järelevalvemenetluse algatamiseks on alusetu ja põhjendamatu. Kolmas isik leiab, et rikkumise tuvastab Inspektsioon ning algatab siis ka menetluse. Kolmas isik on seisukohal, et kohus ei saa tuvastada rikkumist ning seetõttu ei saa kaebuse esitaja nõuda kohtult kohustada algatama menetlust, s.h. tegema ettekirjutust vastutuskindlustuse sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks. Kolmandale isikule jääb 6 arusaamatuks, milline on see toiming või haldusakt, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitamise põhjendatud huviks Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg. 1 mõttes ei saa olla asjaolu, mille on toonud kaebuse esitamisel kaebaja, et kas AS Propaan poolt järgitakse kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid kemikaali käitlemisel. Kolmas isik on seisukohal, et antud asjaolu kontrollimine on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja/või mõne muu pädeva järelevalve asutuse pädevuses. Kolmas isik leiab, et kaebuses esitatud motiveering kaebuse esitamise põhjenduste kohta on pigem avalik huvi ning seaduse nõuete täitmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Kolmas isik on seisukohal, et igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides ning põhjendatud huviks HKMS § 7 lg. 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides. Eeltoodust tulenevalt leiab kolmas isik, et kaebusest jääb selgusetuks, kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kolmas isik selgitab, et ohtlikke kemikaale käitlev ettevõtja peab tagama, et tema tegevus on võimalikult ohutu nii oma töötajatele kui ümbruskonnale ja ettevõtte potentsiaalne ohtlikkus sõltub käideldavatest ohtlikest kemikaalidest ja nende kogustest. Kolmas isik leiab, et ohtlikkuse määramine on ettevõtja kohustus, mis eeldab käideldavate kemikaalide omaduste tundmist, põhjalikku riskianalüüsi ja õnnetuse vältimise süsteemi olemasolu. Kolmas isik selgitab,

§ 24

lg 1 kohaselt ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes kontrollib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kemikaalide käitlemise ohutust ning ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande koostamise ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõuete täitmist. Kolmas isik on seisukohal, et osundatud paragrahvist tulenevalt ei ole Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevuses vastutuskindlustuse olemasolu kontroll. Kolmas isik on seisukohal, et Inspektsioon ei saa väljuda seadusega temale pandud pädevuse piirest, ka kohus ei saa laiendada Inspektsiooni pädevust. Kolmas isik selgitab, et sotsiaalministri

1. veebruari
2. a määrusega nr 18 on kehtestatud Kemikaalide Teabekeskuse põhimäärus ja struktuur, mille § 3 sätestab, et teabekeskus täidab talle Euroopa Liidu otsekohalduvate õigusaktide, «Kemikaaliseaduses», «Biotsiidiseaduses» ja rahvusvaheliste lepete ratifitseerimisvõi ühinemisseadustes sätestatud ning Sotsiaalministeeriumi antud ülesandeid. Kolmas isik selgitab, et Kemikaalide Teabekeskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. Seetõttu leiab kolmas isik, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil puudub pädevus kontrollida vastutuskindlustuse olemasolu ning seetõttu on kaebaja nõue alusetu. AS Propaan leiab, et osundatud järeldus ning seadusest tuleneva kohustusliku vastutuskindlustuse puudumine ei tee vaidlustatavat otsust õigusvastaseks. Kolmas isik leiab, et kuivõrd seadus otseselt ei sätesta, millise ametkonna pädevuses on vastutuskindlustuse olemasolu kontroll, siis sellest tulenevalt ei saa kaebuse esitaja ette heita Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile, et nemad peavad seda nõudma. Ükski ametiasutus ei saa kolmanda isiku hinnangul väljuda oma pädevuse piirest ning seetõttu ei saa kaebuse esitaja seda ka kohtu kaudu nõuda. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks, millistele tehnilistele nõuetele ei vasta AS Propaan gaasimahutid. Kolmas isik selgitab, et kaebuse esitaja leiab, et KOS § 40 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi-või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele ja et gaasipaigaldiste paigaldamise ajal kehtisid SNIP II 37-76 nõuded. Kolmas isik on osundatuga nõus ja vaidlust selles osas ei ole. Kolmas isik leiab ka, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on leidnud õigesti, et AS-ile Propaan ei kohaldu SNIP II 37-76 punkt 9.
3. nõuded, milline sätestab, et maapealsed reservuaarid, mis on paigaldatud piirkondades, kus absoluutne maksimaalne välisõhu temperatuur ületab 35C, peavad olema kaitstud kokkusurutud gaaside ülemäärase kuumenemise eest (näiteks vesijahutus, reservuaaride värvimine valgeks, jne). Kolmas isik ei nõustu kaebuse esitaja tõlgendusega (tõlkega) SNIP II 37-76 punktist 9.
4. Kolmas isik märgib, et kaebajapoolne tõlgendus on väär. Kolmas isik märgib, et SNIP II 37-76 punkt 9.76 sätestab, et kokkusurutud gaaside hoidmiseks mõeldud 7 maapealsete reservuaaridega gaasitanklate puhul tuleb ette näha statsionaarne automaatne reservuaaride vesijahutussüsteem. Kolmas isik selgitab, et SNIP II 37-76 punktid 9.
5. ja 9.
6. räägivad erinevatest mahutiparkidest, nimelt SNIP II 37-76 punkt 9.
7. räägib maapealsetest reservuaaridest ning SNIP II 37-76 punkt 9.
8. räägib maapealsete reservuaaridega gaasitanklate nõuetest. Kolmas isik selgitab, et mahutipargi ehitamise ajal vesijahutussüsteemi ei nõutud ning seda ka ei projekteeritud. Kolmas isik on seisukohal, et mahutipark on ehitatud vastavuses SNIP nõuetega ning kõikide vastavate ametkondadega kooskõlas, millised on mahutipargi ka vastu võtnud ning andnud kasutusloa. Kolmas isik selgitab, et SNIP II 37-76 punkt 9.17 kohaselt gaasitankla territoorium peab olema ümbritsetud mittepõlevast materjalidest valmistatud ventileeritava piirdega. Kolmas isik kinnitab, et 1963 aastal rajatud piirdeaed oli ehitatud vastavalt tollel ajal kehtinud nõuetele. Kolmanda isiku selgituste kohaselt
9. aastal AS-is Propaan teostatud renoveerimistööde ja uute mahutite paigaldamise ajal lammutati osaliselt piirdeaed, sest territoorium peab olema avatud, et ei tekiks gaasi kogunemist, vana piirdeaed jäi osaliselt alles, sest osundatut ei nõutud lammutada ning osalise aia lammutamisega saavutati eesmärk, et territoorium oleks tuulutatav ja ei koguneks gaasi. Kolmas isik leiab, et ka 1985 aasta renoveerimistööd ja uute mahutite ehitamine toimus ametkondade järelevalve all, kooskõlas SNIP-is sätestatud nõuetega ning mahutid on vastu võetud aktidega. Kolmas isik on seisukohal, et AS Propaan gaasimahutit on ehitatud nõuetekohaselt ja vastavad selle ehitamise ajal kehtinud nõuetele, mida on leidnud ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon korraliste kontrollimiste käigus. Kolmas isik palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda ning kaebajalt mõista kolmanda isiku kasuks välja kohtukulud summas 55 259, 04 krooni. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium selgitab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle üle majandus- ja kommunikatsiooniminister teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Kaasatud isik selgitab, et käesolevas kohtuvaidluses on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostanud riiklikku järelevalvet vastavalt Kemikaaliseaduse § 24 lg 1 punktile 1 ning KOS §-le
10. Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium selgitab, et majandus-ja kommunikatsiooniminister teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet, ei laiene teenistuslik järelevalve riikliku järelevalve toimingutele Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 6 punktile 1 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ei ole pädevust avaldada arvamust riikliku järelevalve teostaja sisuliste otsuste suhtes. Kaasatud isik peab aga siiski vajalikuks avaldada arvamust asjaolu kohta, et kaebaja hinnangul puudub AS-l Propaan Kemikaaliseaduse § 15 lg 6 nõudest tulenev vastutuskindlustuse leping ning et Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peaks tegema AS-le Propaan ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaasatud isik juhib siinkohal tähelepanu, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevus Kemikaaliseaduse raames tuleneb Kemikaaliseaduse § 24 lg 1 punktist 1 ning sellest tulenevalt ei kuulu kindlustuslepingu olemasolu ja kindlustussumma piisavuse kontrollimine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevusse ja Inspektsioon ei saa väljuda seadusega temale pandud pädevuse piirest. 8 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, samuti kaasatud isiku arvamusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega. AS-le Propaan kuuluval maa-alal asukohaga Gaasi 8,11/Betooni 5, Tallinn asuvad vedelgaasi (propaan) mahutid. Osa mahutitest on paigaldatud
11. aastal (10 50 m3 gaasimahutit) ning
12. aastal (10 100 m3 gaasimahutit), mis kaebaja väitel jäävad vahetult temale kuuluvate kinnistute kõrvale. Küttegaasi ohutuse seaduse (KOS) § 40 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. Eelnimetatud gaasimahutite paigaldamise ajal kehtisid SNIP II 37-76 nõuded. SNIP 2.04.08-87 jõustus hiljem, so 01.01.
13. Seega käesoleval juhul tuleb lähtuda varasema SNIP II 37-76 nõuetest, selles kohus nõustub vastustajaga. SNIP II 37-76 punkti 9.42 kohaselt maapealsed reservuaarid, millised on paigaldatud piirkondades, kus absoluutne maksimaalne välisõhu temperatuur on kõrgem kui 350C, peavad olema kaitstud vedelgaasi üleliigse kuumenemise eest, näiteks vesijahutus, reservuaaride valgeks värvimine jne. Punkt 9.47 kehtestab, et maapealsete reservuaaride ridade vahe paiknemisel kahes või enamas reas peab olema suurem kui kõige suurema reservuaari läbimõõt, kuid mitte vähem kui 10 meetrit. Maapealsete reservuaaride igale grupile on ette nähtud suletud vall või piirdesein mittepõlevast materjalist, näiteks tellistest, puitbetoonist, betoonist jne kõrgusega mitte vähem kui 1 meeter arvestatuna 85% kogu reservuaaride grupi mahtuvusest. SNIP II 37-76 p 9.42 käsitleb maapealseid reservuaare ning SNIP II 37-76 p 9.76 peab silmas maapealsete reservuaaridega gaasitanklaid, seega nimetatud sätted räägivad erinevatest mahutiparkidest. Nõue, et gaasitankla territoorium peab olema ümbritsetud ventileeritava mittepõlevast materjalist piirdega, tuleneb punktist 9.
14. Punkt 9.76 näeb ette, et kõikidele maapealsetele vedelgaasi mahutitele peab olema ehitatud statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem, mis peab tagama kõigi mahutite külgja otspindade jahutamise 75 minuti jooksul intensiivsusega 0,09 l ja 0,5 l (tl. 77-80). Kohtu arvates punkte 9.42 ja 9.76 tuleb vaadelda koostoimes, millest tulenevalt kohus nõustub vastustajaga, et punkt 9.76 ei kohaldu kolmanda isiku suhtes. Punkt 9.76 täiendab punkti 9.42 vesijahutuse osas, selgitades, millist vesijahutussüsteemi on silmas peetud (statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem) ning seda juhul, kui maapealsed vedelgaasi mahutid (reservuaarid) paiknevad piirkonnas, kus see on kohustuslik (absoluutne maksimaalne õhutemperatuur ületab seal 350C). Kohus ei nõustu kaebajaga, et tellistest piirdeaed on SNIP normistiku kohaselt lubamatu. SNIP normid näevad ette, et piirded peavad olema mittepõlevast materjalist, milleks SNIP punkti 9.47 kohaselt muuhulgas on telliskivi. Küttegaasi ohutuse seaduse (KOS) §-ga 40 kehtestatud erinorm, mis reguleerib enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasiseadmetele esitatavaid nõudeid, seadustab SNIP-i normid. Seadusandja on selgelt väljendanud oma tahet neid tehnilisi norme rakendada enne seaduse jõustumist paigaldatud gaasiseadmete suhtes. Haldusasja materjali hulgas on riikliku vastuvõtukomisjoni akt lõpetatud rekonstrueerimistööde ekspluatatsiooni võtmise kohta Tallinna vedelgaasi jaama rekonstrueerimise osas asukohaga Leningradi mnt 80, koostatud 17.12.1982 (tl. 92-98, tõlge 36-42). Sellest nähtub, et Tallinna vedelgaasi jaama rekonstrueerimistööd viidi lõpule ning 9 ehitus tervikuna hinnati heaks. Kokkuvõtteks on märgitud, et rekonstrueerimine on teostatud vastavalt projektile, ehitusnormidele ja-eeskirjadele ning vastavad lõpetatud ehitusobjekti ekspluatatsiooni võtmise nõuetele, mis on määratud NSVL ministeeriumite ja ametkondade poolt kinnitatud ja NSVL Riikliku Ehituskomiteega (Gosstroi) kooskõlastatud ehitusnormides ja –eeskirjades (SNIP) III-3-81 ja III osa vastavates peatükkides ning lõpetatud ehitusobjekti ekspluatatsiooni võtmise eeskirjas. Sellele on lisatud 31.12.1980 akt mahutite, tanklate ja vedeldatud gaasi torustiku ekspluatatsiooni võtmise kohta, millest nähtub, et tööd on teostatud kooskõlas projekti ja vastava ehitusnormide ja –eeskirjade (SNIP) peatükiga hindele rahuldav. Mahutipargi ehitamise ajal vesijahutussüsteemi ei nõutud ning seda ei projekteeritud, kohus nõustub selles kolmanda isikuga. Mahutipark vastas tol ajal kehtinud SNIP nõuetele, sai vastavate ametkondade kooskõlastused ning kasutusloa. SNIP II 37-76 punkti 9.17 kohaselt gaasitankla territoorium peab olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist valmistatud ventileeritava piirdega.
15. aastal rajatud piirdeaed vastas tol ajal kehtinud nõuetele.
16. aastal renoveerimistööde ja uute mahutite paigaldamise ajal lammutati osaliselt piirdeaed, kuna territoorium peab olema avatud, et ei tekiks gaasi kogunemist ning piirde osalise lammutamisega saavutati eesmärk, et territooriumil ei koguneks gaasi (n-ö ventilatsiooni effekt). Tööd teostati ametkondade järelevalve all, kooskõlas SNIP nõuetega ning mahutid võeti vastu aktidega. Kohus nõustub selles osas kolmanda isikuga. Gaasipaigaldisele on teostatud seadusega ettenähtud korraline tehniline kontroll OÜ Tehnokontrollikeskus poolt 15.12.2006, mille tulemusel tuvastati, et gaasipaigaldis vastab nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Kontrolli viisid läbi gaasipaigaldise kasutamise järelevaatajad P.Voitas (kehtiv pädevustunnistus) ja M.Linamäe (kehtiv pädevustunnistus), kes on kogenud spetsialistid (on töötanud ettevõttes üle 30 aasta). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et krundi piiriga külgneva tellisaia näol on tegemist lubamatu piirdega. Telliskivi on mittepõlev materjal, millest võib püstitada piirdeaia vastavalt SNIP-le. Samas kohus ei leidnud ühtegi tõendit, millele tuginedes võib väita, et see piirdeaed on tekitanud või jätkuvalt tekitab probleeme nn ventileerimisega jms. Selles osas on kaebaja väited oletuslikud ning ei tugine tõenditele. Kemikaaliseaduse § 15 sätestab tingimused kemikaalide käitlemiseks, mille lõike 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte, milleks vaieldamatult on AS Propaan, omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Kohus nõustub kaebajaga, et sellisel juhul on tegemist kohustusliku vastutuskindlustusega Kindlustustegevuse seaduse § 9 mõttes. KTS § 9 lg 1 kohaselt kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu tingimuste suhtes kohaldatakse seadust, millega kohustuslik kindlustus on kehtestatud ja teisi seadusi niivõrd, kuivõrd esimesena nimetatud seadusest ei tulene teisiti. Seega AS Propaan on kohustatud kindlustama võimalikust suurõnnetusest tekkiva kahju. Kohus aga ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vastustaja peab tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil puudub selleks seadusest tulenev pädevus. Käesoleval juhul on tegemist seaduse lüngaga, mida saab täita vaid seadusandja. Kohustusliku vastutuskindlustuse osas on seaduses lahti kirjutamata selle sõlmimise tingimused ja kord, samuti kindlustussumma suurus, nimetatud kohustuse täitmata jätmisest tulenevad sanktsioonid, selle täitmise üle järelevalve teostamine jne. Inspektsioon ei saa väljuda temale seadusega antud pädevuse piiridest või siis suvaliselt laiendada temale antud pädevust, seda ei saa teha ka kohus. Ei saa nõuda ettekirjutuse tegemist, mis väljub tehnilise järelevalve teostajale seadusega antud pädevuse piiridest. Kemikaaliseaduse § 24 lg 10 1 p 1 sätestab, et järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ kemikaalide eksportimise ja importimise kohta nõuete täitmise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. Küttegaasi ohutuse seaduse § 28 kohaselt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Vastustaja pädevus järelevalve teostajana Küttegaasi ohutuse seaduse raames on sätestatud KOS §-is 29, mille kohaselt inspektsiooni pädevusse kuulub: 1) järelevalve turule lastud küttegaasi, turule lastud, kasutusele võetud või kasutatava gaasi- või abiseadme, samuti nende kasutamise vastavuse üle käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (turujärelevalve); 2) järelevalve gaasipaigaldise ehitamise, kasutusele võtmise ja kasutamise ning gaasitööde ja tehnilise kontrolli käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle; 3) järelevalve teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja suhtes käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle; 4) gaasiseadme või gaasipaigaldisega toimunud avarii ja õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine; 5) nõuetele mittevastava gaasi- või abiseadme turult eemaldamise nõudmine või nende kasutamise keelamine, samuti nõuetele mittevastava gaasipaigaldise kasutamise keelamine, kohaldades nende eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 6) järelevalve käigus ettekirjutuste ja otsuste tegemine; 7) registriandmete kontroll. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil pädevuse puudumist kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustamiseks kinnitab ka arvamuse andmiseks kaasatud isik, kelleks on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Kaasatud isik selgitab, et käesolevas kohtuvaidluses on vastustaja teostanud riiklikku järelevalvet vastavalt Kemikaaliseaduse §-le 24 lg 1 p 1 ning Küttegaasi ohutuse seaduse §-le
17. Kaasatud isiku väitel majandus-ja kommunikatsiooniminister teostab vastustaja tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet, mis ei laiene riikliku järelevalve toimingutele vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 93 lg 6 p 1 ning kaasatud isikul ei ole pädevust avaldada arvamust riikliku järelevalve teostaja sisuliste otsuste suhtes. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (TJI) oma 02.07.2007 kirjas nr 4-3-1/12-1 „Taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks“ märgib, et TJI tehnikaohutuse osakonna peaspetsialisti Malle Laaniste poolt teostati 12.06.2007 riiklik järelevalve Küttegaasi ohutuse seaduse ja selle alamaktide täitmise üle AS-i Propaan vedelgaasi täitejaama gaasipaigaldises, mille tulemuste kohta koostati järelevalve akt nr 4-3/07/16-
18. Kontrollimise käigus selgus, et gaasipaigaldisele on 15.12.2006 teostatud seadusega ettenähtud korraline tehniline kontroll OÜ Tehnokontrollikeskus poolt (protokoll nr 114-6-802), mille tulemusel leiti, et gaasipaigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu. Nimetatud korralise tehnilise kontrolli viisid läbi pädevad spetsialistid (P.Voitas ja M.Linamäe), kes omavad kehtivaid pädevustunnistusi. Vedelgaasi mahutitele on teostatud tehniline kontroll vastavalt Surveseadme seadusega ettenähtud tähtaegadel. Vastutuskindlustuse kohustusliku sõlmimise osas selgitatakse kirjas, et seaduses on see nõue detailsemalt lahti kirjutamata, nõustudes 11 kaebajaga, et see tuleb seaduses detailsemalt lahti kirjutada. Kirjas märgitakse, et Sotsiaalministeerium tegeleb Kemikaaliseaduse muutmisega, seega võib neile esitada muudatusettepanekud. Kirjas selgitatakse veel, et AS-le Propaan ei kohaldatud SNIP I I-37-76 p-s 9.42 sisalduvat nõuet, kuna vesijahutussüsteemi nõuti piirkondades, kus aastaringne õhutemperatuur ületab 350C. Tellistest piirdeaed on paigaldatud vedelgaasijaama ehitamise ajal 1962 ning kasutusluba väljastati 1963 vastavuses sel ajal kehtinud normidele ja vastavate asutuste poolt. Kohtu hinnangul on kirjas piisavalt selgitatud avaldusega seotud asjaolusid, mis on üheselt mõistetavad. Kohus kokkuvõtvalt on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg
19. Kolmas isik on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega. Kohus, tutvunud menetluskuludokumentidega, leiab, et menetluskulud on põhjendatud osaliselt, so summas 32 989,05 krooni, mis kuulub kaebuse esitajalt väljamõistmisele kolmanda isiku kasuks vastavalt HKMS §-le 92 lg
20. Elle Kask Kohtunik 12