TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1160 Otsuse kuupäev 02. september 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Imre Piho kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 29. mä

ga nr 3 (edaspidi Määrus).

§ 1

lg 2 kohaselt on

eesmärgiks Jõgeva valla vähekindlustatud ja /või toimetulekuraskustega perede toimetuleku soodustamine ning laste arenguks võrdsete võimaluste loomine. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema Jõgeva vallas alaliselt elav isik, kes on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna, samuti „Sotsiaalhoolekande seaduse“ (SKS) § 9 lg-tes 2, 3 ja 5 nimetatud isikud. SHK § 9 lg 2, 3 ja 5 välja toodud isikuteks on väljaspool elukohta viibivad isikud, isikud, kelle elukohta ei ole võimalik kindlaks teha ning Eestis ajutiselt viibivad välismaalased. 7.

§ 3

lg kohaselt jagunevad valla eelarvest makstavad toetused perekonna sissetulekust sõltumatuteks toetusteks ja perekonna sissetulekust sõltuvateks toetusteks. Matusetoetus (1500 krooni) on

§ 3lg 3 p 9 kohaselt perekonna sissetulekust sõltumatu toetus.

Vaidlust ei ole selles, et nimetatud matusetoetus maksti vallavalitsuse poolt välja kaebaja tädile Liia Tšernookile. Seda on kaebuse esitaja kaebuses ka ise kinnitanud. Kriisiabi toetus, mille alla kuulus ka täiendav matusetoetus, on perekonna sissetulekust sõltuv toetus(§ 3 lg 4 p 1 ja § 7).

§ 7

lg 1 kohaselt on kriisiabi võimalik taotleda hädavajalike põhjendatud kulutuste osaliseks hüvitamiseks.

§ 7

lõige 1 punkt 5, millega anti õigus taotleda täiendavat matusetoetust, kui inimese surma korral on matusekulud kandnud Jõgeva valla elanik, viidi

sse sisse Jõgeva Vallavolikogu 27.08.2009

ga nr 14. Sama säte tunnistati aga kehtetuks volikogu 25.03.2010

ga nr 5. Seega kehtis

§ 7

lg 1 p 5 ehk õigus taotleda täiendavat matusetoetust ajavahemikul 01.09.2009 kuni 25.03.

1. I.Piho esitas taotluse täiendava matusetoetuse saamiseks 18.01.2010, seega ajal kui vallavolikogu vastav säte kehtis.
2. Vallavalitsus on keeldunud toetuse määramisest kaebuse esitajale seetõttu, et taotleja ei ole isikuks, kellel on õigus toetuse taotlust esitada, kuna ta ei ole vallas alaliselt elav isik.

§ 1

lg 3 kohaselt peab taotleja alaliselt elama Jõgeva valla territooriumil ja olema kantud rahvastikuregistrisse.

kohaselt kehtib tingimus, et taotleja peab olema alaline valla elanik ning olema kantud rahvastikuregistrisse, kõikide

alusel antavate toetuste puhul. Kohus ei nõustu vallavalitsuse seisukohaga, et kaebuse esitaja I.Pihol ei ole õigust taotleda täiendavat matusetoetust, kuna tema alaline elukoht oli Jõgeva linnas. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et I.Piho elas alaliselt Jõgeva linnas aadressil xxx. Asjaolu, et 27.10.2009 avalduses märkis kaebuse esitaja, et ta asus elama Jõgeva linna ning kohustub end Jõgeva linna sisse registreerima, ei tõenda veel seda, et kaebaja ka Jõgeva linna elama asus. Ühtki tõendit selle kohta, et ta asus Jõgeva linna alaliselt elama ja elas ka seal ka kuni taotluse esitamiseni, ei ole kohtule esitatud. Selliste tõendite olemasolu ei nähtu ka vaidlustatud käskkirjast. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on I.Piho elukohaks alates 11.09.2009 Jõgeva vald xxx. Ka enne seda on I.Piho elukohaks olnud Jõgeva vald, rahvastikuregistri andmetele on tema elukohaks perioodil 26.10.2004 kuni 10.09.2009 olnud Jõgeva vald xxx ehk aadressil, 3 kus elas tema vanaema. Seega kinnitavad rahvastikuregistri andmed, et I.Piho elukohaks on alates 26.10.2004 olnud Jõgeva vald. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et täiendava matusetoetuse taotluse mitterahuldamine vastustaja poolt põhjusel, et taotleja on Jõgeva linna alaline elanik, mistõttu ta ei saa olla Jõgeva valla alaline elanik, on ebaõige.

1. Teise alusena taotluse rahuldamisest keeldumisel on märgitud asjaolu, et I.Piho esitas kuludokumendi näol valeandmeid, kuna esitatud sularahaarve ei vasta raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele ning et sularahaarvel on olematu juriidilise isiku andmed. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et Raamatupidamise seadus ei kohaldu kaebuse esitajale, kuna ta ei ole raamatupidamiskohustuslane. Tavakodanik ei pea arve saamisel kontrollima selle vastavust raamatupidamisnõuetele ega pea oskama hinnata arve vastavust kuludokumendi nõuetele. Nagu on kaebaja märkinud, taotlust ja arvet esitades ei viidanud vallavalitsus mittevormikohaste dokumentide esitamisele. Vastustaja on kontrollinud arvet Maksu- ja Tolliametis ja audiitorfirmas, kuid pole järelepärimist arve väljastamise ja andmete õigsuse osas teinud arvel märgitud isikule FIE Elvi Anslanile. Korraldusest nähtub, et FIE Elvi Anslan on registreeritud äriregistris 02.10.2009, seega pole tegemist olematu juriidilise isikuga. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab Imre Piho kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 29.03.2010 korralduse nr 160 p 2 tühistamise nõude osas. Kuigi kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud korralduse täielikku tühistamist, ei ole kaebuses sisuliselt korralduse punkti 1, millega tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 25.01.2010 korraldus nr 54 p 3, vaidlustatud. Seetõttu kuulub korraldus nr 160 tühistamisele ainult punkti 2 osas.
2. I.Piho taotluse kohustada Jõgeva Vallavalitsust maksma talle täiendav matusetoetus 1500 krooni, jätab kohus rahuldamata. Nagu märgitud, on

kohaselt kriisiabi, sealhulgas ka täiendava matusetoetuse maksmine sõltuvuses perekonna sissetulekust, mitte ainult sellest, kas taotleja on valla elanik või mitte. I.Piho 18.01.2010 esitatud taotluses tema sissetulekute ja pere suuruse osas andmed puuduvad. Kohtul on õigus kontrollida haldusorgani toimingute ja haldusaktide õiguspärasust, kuid kohtul puudub volitus teha haldusorgani eest otsuseid või sooritada tema eest toiminguid. Vaidlustatud korralduses ei ole hinnatud taotleja perekonna sissetulekut ega taotleja toimetulekut vastavalt

le. Eda Muts kohtunik 4 5