TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-837 Otsuse kuupäev 27.08.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Marju Variku ( Varik) kaebus Võru maavanema 21.12.

lduse nr 1.1-4/808 tühistamiseks ja maavanema kohustamiseks vaadata asi uuesti läbi. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Võru maavanema 21.12.2009.a.

ldus nr 1.1-4/808;

1. Kohustada Võru maavanemat uuesti läbi vaatama Antsla Vallavalitsuse 21.
2. 2009.a. maa kinnisasjaga liitmise loa taotlus Antsla vallas Taberlaane külas asuva Pärna ja Pajutalu kinnistuga piirneva vaba maa osas. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 21.oktoobril 2009.a edastas Antsla Vallavalitsus Võru maavanemale maa kinnisasjaga liitmise loa taotluse, milles taotles maavanema luba Antsla vallas asuvate kinnisasjadega piirneva maa ostueesõigusega erastamise menetluse alustamiseks. Taotluse p-s 8 oli märgitud ka Taberlaane külas asuv vaba maalõik, mis piirneb Pärna kinnistuga ja Pajutalu kinnistuga, pindalaga 1,1 ha. Võru maavanem keeldus 21.12.2009

ldusega nr 1.1-4/808 Antsla Vallavalitsusele loa andmisest kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks maa suhtes, mis asub Antsla vallas Taberlaane külas ja piirneb kinnistutega Pajutalu, Pärna ja Vana-Antsla-Lüllemäe. 31.03..2010.a esitas Tartu Halduskohtule Võru maavanema 21.12.2009

lduse nr 1.1-4/808 peale kaebuse Marju Varik. Kaebaja on esitanud piirneva kinnisasja omanikuna taotluse kõnesoleva maa erastamiseks. Võru maavanema keelduva

lduse edastas kaebajale kui erastamist taotlenud isikule Antsla Vallavalitsus 02.03.2010 dateeritud kirjaga. 14.04.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta kohustades kaebajat täpsustama kaebuse taotlust ja põhjendusi. 30.04.2010 esitas Marju Varik kohtule kaebuse täpsustuse. 04.05.2010 võttis kohus Marju Variku kaebuse menetlusse ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Antsla Vallavalitsuse. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb tühistada Võru maavanema 21.12.2010.a.

ldus nr 1.1-.4/808 ja teha Võru maavanemale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja 21.12.2009

ldusega on rikutud tema õigusi, kuna on välistatud tema kinnistuga piirneva maatüki erastamine liitmiseks oma kinnistuga. Antsla Vallavalitsus omapoolses eelnevas aastatepikkuses menetluses on selgitanud välja kõik kinnisasja liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud ja asunud selle tulemusel seisukohale, et maa on sobiv kinnistuga liitmiseks. Kaebaja on seisukohal, et Võru maavanema 21.12.2009

ldus on olulises ulatuses põhjendamata, kaalutlusvigadega ning ebaproportsionaalne ning tuleb seetõttu tühistada. Kaebaja arvates ei ole vaidlustatud

ldus kooskõlas kehtiva õigusega. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-13-02 p-is 14 märkinud, et faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Käesoleval juhul ei ole vastustaja oma põhjenduses sidunud faktilisi asjaolusid õigusliku motivatsiooniga viisil, mis tekitaks kaebajas veendumuse, et loa andmisest keeldumine kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja hinnangul ei vasta üldsõnaline väide, et maatükil on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnistu, haldusakti põhjendamisele kehtestatud nõuetele. Vaidlustatava

lduse näol on tegemist kaalutlusotsusega HMS § 4 lg 1 tähenduses. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et pelgalt konstateeringust, et arvestatud on ühe või teise asjaoluga ei piisa haldusakti põhjendamiseks.

ldusest ei nähtu, missugustest konkreetsetest asjaoludest on vastustaja lähtunud, kui hindab erastamise taotluse alust maatükki iseseisvalt kasutatavana. Igal maal on teatud suurus ja kuju, kuid mis on olnud antud maatüki konkreetsed omadused, millele tuginedes peaks seda objektiivselt hindama iseseisvalt kasutatavaks, on arusaamatu. Vaidlustatavast

ldusest ei selgu, missugustele kehtivast õigusest tulenevatele nõuetele või eeldustele maatükk vastab. Faktiliselt on maatükk ebaotstarbeka (kolmnurkse) kujuga, rääkimata selle marginaalsest suurusest, mis ei võimalda kaebaja arvates seda iseseisvana kasutada. Seniajani on tegemist tühermaaga, mida ei ole asutud kasutama, mis viitab avaliku huvi puudumisele. Vaba maatüki pikaajaline heakorrastamatus omaniku ja seetõttu ka otstarbe puudumise tagajärjel häirib kaebajat kui naabermaa omanikku. Samas erastamise tulemusel saaks kaebaja ise teha kõik selleks, et tema kodu lähiümbrus oleks looduslikult kaunis ja hoolitsetud. Kaebaja arvates on täidetud eeldused selle erastamiseks vastavalt maareformi seaduse § 22 lg-le l2. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-62-02 toonud esile, et kaalutlusõiguse teostamise

l peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtudes haldusakti põhjendustest. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. HMS § 56 lg 1 rõhutab eriliselt vajadust põhjendada kirjalikult soodustava haldusakti andmisest keeldumist. 2 Vastustaja vastuväited Vastuseks Marju Variku kaebusele teatab Võru maavanem, et kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja ei nõustu kaebusega alljärgnevatel põhjustel: 01.jaanuaril 2003 jõustus MaaRS § 22 lõige 12 , millega riik andis teatud tunnustele vastavate maatükkide omandamiseks täiendava erastamise võimaluse. MaaRS § 22 lõikega 12 kehtestati, et, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga ja erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

s. Vabariigi Valitsuse poolt on vastav kord kehtestatud 22.veebruari 2007.a määrusega nr 50 ““Maareformi seaduse” § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord”.

§ 1

lõige 2 täpsustab erastamise objekti, ehk kirjeldab maad, millist käsitletakse eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maana, mis on sobiv kinnisasjaga liitmiseks. Viidatud sätte kohaselt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või maareformi järgselt.

§ 5

lõige 1 näeb ette, et erastamise

ldaja (maavanem) enne erastamiseks loa andmise otsustamist on kohustatud kontrollima, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas valitsusasutused on huvitatud väljaselgitatud maatüki riigi omandisse jätmisest. Tulenevalt

§ 5

lõikes 1 sätestatud kohustusest kontrollida, kas vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas valitsusasutused on huvitatud väljaselgitatud maatüki riigi omandisse jätmisest, edastas Võru maavanem Võru Maavalitsuse 30.10.2009.a. kirjaga nr 3.2-4/2307-1 Antsla Vallavalitsuse poolt esitatud maatükid Maa-ametile riigi huvi välja selgitamiseks. Maa-amet andis vastuse 18.11.2009 kirjaga nr 6.3-2/12190 “Riigi huvi väljaselgitamine”. Maaameti vastuses on Antsla vallas Taberlaane külas Pajutalu (katastritunnusega 14301:004:0720) ja Pärna (katastritunnusega 14301:004:0650) maaüksuste ning T-25102 Vana-Antsla-Lüllemäe riigimaantee (katastritunnusega 14301:004:1090) vahelise ala kohta märgitud, et “punktis 8 nimetatud maaüksust ei saa käsitleda ribana, selline maatükk on iseseisva kasutusvõimalusega ega kuulu seetõttu reformimisele läbi kinnisasjaga liitmise”. Edasi juhib Maa-amet samas kirjas tähelepanu asjaolule, et nimetatud maaüksuse suhtes on väljendanud huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seoses maaüksuse piirnemisega riigimaanteega ja sellega seoses on Antsla Vallavalitsusel soovitatud kooskõlastada eelnimetatud maaüksuse riigimaanteega külgneva piiri ulatus Lõuna Regionaalse Maanteeametiga, et vältida hilisemat maaüksusest äralõike tegemist riigimaantee laiendamiseks. 21.12.2009.a.

lduses nr 1.1-4/808 on Võru maavanem erastamiseks loa andmisest keeldumise otsustamisel juhindunud

§ 5

lõikest 2 ja Maa-ameti poolt 18.11.2009 kirjas edastatud eespoolkirjeldatud seisukohast. 3 Maavanema poolt tehtava kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks loa andmise või sellest keeldumise otsuse sisu on seadusandja poolt selgelt kirjeldatud

§ 5lõikes 2.

Selle sätte kohaselt on erastamise

ldaja loa sisuks hinnang ja otsustus, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa vastab seaduses sätestatud kriteeriumidele ja käesoleva määruse § 1 lõikes 2 sätestatud tunnustele ning kas puuduvad käesoleva määruse § 3 lõigetes 2 kuni 4 nimetatud maa erastamist välistavad asjaolud. Võru maavanema 21.detsembri 2009.aasta

ldusega nr 1.1-4/808 “Loa andmisest keeldumine kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks” keeldutakse loa andmisest Antsla Vallavalitsusele kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks MaaRS § 22 lg 12 alusel põhjusel, et Antsla Vallavalitsuse poolt taotletud maaüksuste osas Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud esindajana asus seisukohale, et Antsla vallas Taberlaane külas – Pajutalu (katastritunnusega 14301:004:0720), Pärna (katastritunnusega 14301:004:0650) maaüksuste ja T-25102 Vana-Antsla-Lüllemäe riigimaantee (katastritunnusega 14301:004:1090) vahelist ala ei saa käsitleda ribana, kuna see maatükk on iseseisva kasutusvõimalusega ja seetõttu ei kuulu reformimisele läbi kinnisasjaga liitmise. Seega on Võru maavanema

ldus igati seaduslik, vastates nii HMS § 54 nõuetele kui

§ 5

lg 2 nõuetele:

ldus on vormikohane,

lduses on viited

lduse andmise õiguslikele alustele ja maavanema kohustuslikule toimingule - riigi huvi väljaselgitamisele.

ldus on motiveeritud: loa andmisest keeldumist on põhjendatud, väljendus on selge ja üheseltmõistetav, kuna on otseses vastavuses õigusnormi, s.o MaaRS § 22 lõike 12 sõnastusega. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja etteheitega nagu oleks

ldus olulise kaalutlusveaga, sest ei ole kaalutud erastamisavalduse esitanud isiku huvi ja avalikku huvi. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et

ldus on suunatud Antsla Vallavalitsusele, sest erastamise taotlusega pöördus maavanema poole Antsla Vallavalitsus. Kuivõrd

lduse adressaat on Antsla Vallavalitsus, siis on antud juhul täiesti alusetu kaebuse esitaja väide, et tegemist on kaalutlusotsusega, kus oleks pidanud välja tooma erinevad lahendusvariandid. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et vastavalt HMS § 4 lõikele 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Sellest nõudest, ja eelkõige volituste piiridest lähtuvalt, ongi maavanema

ldus tehtud. MaaRS §-s 20 lg 12 alusel maa erastamiseks loa andmise küsimuse lahendamisel ei olegi seadusandja maavanemale volitusi enamaks andnud, kui

lduses kirjas. Kuna Eesti riik Maa-ameti kaudu on teatanud, et antud maatükk on iseseisva kasutusvõimalusega maatükk ja selle osas on huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil seoses maaüksuse piirnemisega riigimaanteega, siis ei olnud maavanemal pädevust

lduses kaaluda maatüki kasutusvõimalust ja/või riigi huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Seega on loa mitteandmise küsimus vaidlustatud

lduses lahendatud hea halduse põhimõtet järgides, s.o maavanema volituste piirides, tähtaegselt ja tuginedes kehtivatele õigusnormidele nii sisu kui vormi osas. Vastustaja juhib tähelepanu MaaRS § 22 lõike 12 sõnastusele, mille kohaselt on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Arvestada 4 tuleb, et “õigus taotleda” ei tähenda, et sellele vastab “kohustus erastada”. Samas on esmatähtis, et “õigus taotleda” kehtib ainult tingimusel, kui piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Antud juhtumil on iseseisva kinnisasja moodustamine võimalik ja seega jääb täitmata sätte kohaldamise esmatingimus. Riigikohtus on 14.oktoobri 2009.a kohtuotsuses nr 3-3-1-49-09 punktis 17 märkinud, et MaaRS § 22 lg 12 ning selle alusel antud Kord ei anna isikule subjektiivset nõudeõigust maa erastamiseks, vaid õiguse erastamisavalduse menetlemisele. Antsla Vallavalitsuse 15.08.2000.a teatisega nr 3-14/8 on arvestatud Antsla vallas Taberlaane külas erastamisele kuuluva maaüksuse “Pärna I”, pindalaga 1,1 ha maa erastamisel ettemaksuna tasumisele kuuluv summa 2970.- krooni. Marju Variku poolt on nimetatud summa 2970.- EVP krooni tasutud Võru Maavalitsuse erastamisväärtpaberiarvele nr

1. Antsla Vallavalitsuse kinnitusel on Marju Varikule vastavalt “Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse” § 14 lõike 8 alusel maa ostueesõigusega erastamiseks arvestatud ettemaks. Eelnimetatud seaduse sätte alusel saavad tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt ostueesõigusega erastada isikud, kellele maa tagastati või erastati ostueesõigusega enne 30.novembrit 1997.a, samuti isikud, kellele maa tagastati pärast eelnimetatud tähtpäeva või kellele maa kuulub tagastamisele ja kes esitasid avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks hiljemalt 1.jaanuariks 1998.a, tingimusel, et nende poolt erastamiseks taotletava maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Maa loetakse tagastatuks või ostueesõigusega erastatuks enne 30.novembrit 1997.a üksnes juhul, kui vastav kanne kinnistusraamatusse on tehtud enne eelnimetatud tähtpäeva. Maa täiendava ostueesõigusega erastamise õigust ei ole isikutel, kes on tagastatud või ostueesõigusega erastatud maa võõrandanud või kellele on maa tagasi saanud või ostueesõigusega isik selle võõrandanud. Antsla vallas Taberlaane külas asuva Pärna maaüksus, katastritunnusega 14301:004:0650, pindalaga 3,9 ha on tagastatud 10.11.1998.a. otsuse alusel Endla Varikule. Maaüksus on kinnistusraamatusse kantud 12.01.1999.a. Arvestades eeltoodut, oli täiendavalt õigus maad ostueesõigusega talle kuuluva kinnistu juurde erastada Endla Varikul. Seega on Antsla Vallavalitsuse poolt 15.08.2000.a koostatud teatis maa erastamise ettemaksu tasumise kohta koostatud õigusliku aluseta, kuna Marju Varikul puudus õiguslik alus maa täiendavaks erastamiseks kinnistu juurde. Marju Varik on saanud Antsla vallas Taberlaane külas asuva Pärna kinnistu (registriosa nr 559941) ½ mõttelise osa kaasomandist omanikuks 22.10.2008.a. Kinnistu ainuomanikuks on Marju Varik saanud 18.02.2010.a. Eeltoodust tulenevalt puudub Marju Varikul õigus täiendavalt ostueesõigusega erastada maad talle kuuluva kinnistu juurde vastavalt “Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse” § 14 lõikele
2. Vastustaja märgib, et vaidlustatud Võru maavanema

ldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub õiguslik alus selle tühistamiseks. Vastustaja märgib, et edaspidi, kui Antsla Vallavalitsus on välja selgitanud Maanteeameti huvi ulatuse seoses riigimaanteega ja riigimaanteele vajalik maa-ala on kõnesolevast maatükist eraldatud, on võimalik ja ei ole välistatud olukord, kus Antsla Vallavalitsus esitab maavanemale uue taotluse, milles taotleb riigi huvist vabaks jäänud maa osas luba selle erastamiseks piirnevate kinnisasjadega liitmise kaudu. 5 Antsla Vallavalitsuse arvamus Kaasatud isik Antsla Vallavalitsus selgitab, et vallavalitsuse

1. detsembri
2. a määrusega nr 110 tagastati kaebuse esitaja emale Endla Varikule Pärna talu. Endla Varik esitas 15.05.
3. a avalduse temale tagastatud kinnistu kõrval asuvast vabast maast 3 ha maa erastamiseks. Samas oli sellel hetkel veel lahendamata naaberelamu maa erastamise küsimus. Endla Varik suri 18.06.
4. a. 23.10.
5. a vastu võetud Maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 8 alusel võimaldati täiendavalt maa ostueesõigusega erastamist ka isikutele, kellele maa oli tagastatud või ostueesõigusega erastatud enne selle seaduse jõustumist. Vabariigi Valitsuse 06.11.
6. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ punktiga 32¹ (muudatus jõustus 14.05.
7. a) sätestati piirang: maa täiendava ostueesõigusega erastamise õigust ei ole isikutel, kes on tagastatud või ostueesõigusega erastatud maa võõrandanud või kellele on maa tagasi saanud või ostueesõigusega erastanud isik selle võõrandanud. Vallavalitsus andis 21.08.
8. a

lduse nr 248 naaberelamu omanikule Maia Kandlale „Pajutalu“ maa ostueesõigusega erastamise kohta, maaüksus kanti kinnistusse 23.04.1999.a. Endla Variku poolt taotletud maa erastamise soovi kinnitas kaebuse esitaja 21.09.1999.a. Maa, mida Endla Varik soovis erastada, jäi juulis

1. a teostatud maa mõõdistamisel kahe naabri kokkuleppel (Maia Kandla ja Marju Variku) „Pajutalu“ maaüksuse piiride määramisel kahe katastriüksuse vahele. 11.03.
2. a jõustus Vabariigi Valitsuse 22.02.
3. a määrusega nr 50 kehtestatud „Maareformi seaduse § 22 lõikes 1² sätestatud maa erastamise kord“, mille alusel oli võimalik hakata taotlema eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Kaebuse esitaja päris ema varast ½ osa 17.10.
4. a, ½ osa varast päris Helve Haabjärv 04.11.
5. a. Kaasatud isik nõustub kaebuse esitajaga selles osas, et maavanema

ldus on vaidlustatav eelkõige selle põhjendamatuse tõttu.

ldusest ei nähtu, missugustest konkreetsetest asjaoludest on maavanem lähtunud, kui hindab kõnealust maatükki iseseisvalt kasutatavana. Ainuüksi Maa-ameti kirjalikust seisukohast lähtumine ei ole piisav alus loa andmisest keeldumiseks, seda enam, et seisukohas ei ole täpsemalt määratletud need kriteeriumid, mille põhjal võib järeldada, et tegemist on iseseisva kasutusvõimalusega maatükiga. Ka

eelnõu seletuskirjas märgitakse, et erastamise

ldajale ehk siis maavanemale on maa erastamiseks loa andmise menetluse kaudu jäetud võimalus igal konkreetsel juhul asjaolusid hinnates, langetada otsus selle kohta, kas tegemist on MRSi § 22 lõike 1² alusel erastamisele kuuluva maaga või mitte. Antud juhul on maavanema hinnang olnud küsitav, sest arvestatud ei ole kõiki asjaolusid. Maareformi seaduse § 22 lõike 1² sätestab, et juhul kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel sellel alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

s. Maavanemale maa kinnisasjaga liitmise loa taotluses põhjendas vallavalitsus „Pärna“ kinnistuga vaidlusaluse maa liitmist sellega, et maatükk asub kahe kinnistu, s.o „Pärna ja „Pajutalu“, vahel ning piirneb „Pärna“ kinnistuga ja esitatud on maa erastamise avaldus. „Pärna I“ katastriüksuse kaardilt nähtub, et tegemist on ca 1,1 ha suuruse maatükiga, mis oma kujult on kolmnurkne ja natuke kiiljas ning paikneb „Pärna“ kinnistu ja „Pajutalu“ kinnistu vahel, vastates seega

§ 1lõikes 2 sätestatud tingimustele.

6 Maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub vastavalt Maakorraldusseaduse § 3 lõikele 1 kohaliku omavalitsuse pädevusse. Sama seaduse § 5 lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmised maakorraldusele. Need nõuded on seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Maavanem on oma

lduses keeldumist põhjendanud vaid asjaoluga, et kõnealust maatükki ei saa käsitleda kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana, kuna selle suurus ja kuju võimaldab moodustada iseseisvalt kasutatava kinnisasja. Samas ei ole ühegi õigusaktiga piiritletud, millisest suurusjärgust algab või ei alga võimalus moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, see on hinnangute ja kaalutlusõiguse küsimus. Kui näiteks 10 ha suuruse maa-ala puhul võib väita, et tegemist on sellise suurusega maa-alaga, mida on võimalik iseseisvalt kasutada, siis 1,1 ha suuruse ja ebakorrapärase kujuga maatüki puhul see nii selge ei ole. Kuivõrd vallavalitsuse poolt maavanemale taotluse esitamise hetkel ei olnud ühtegi asjaolu, mis takistanuks kaebuse esitaja maa erastamise avalduse alusel seda tegemast, taotlus esitatigi. Vaidlusaluse

lduse preambulis on maavanem muu hulgas viidanud ka Maa-ameti 18.11.

1. a kirjale nr 6.3-2/
2. Nimetatud kirja sisuks on riigi huvi väljaselgitamine ka kõnealuse maatüki suhtes. Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud esindajana teatab, et ei ole huvitatud vallavalitsuse taotluses nimetatud maaüksuste riigi omandisse jätmisest, kuid juhib tähelepanu, et vaidlusaluse maaüksuse suhtes on väljendanud huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seoses maaüksuse piirnemisega riigimaanteega. Ka ei käsitle Maa-amet vaidlusalust maaüksust ribana, sest selline maatükk on Maa-ameti arvates iseseisva kasutusvõimalusega ega kuulu seetõttu reformimisele läbi kinnisasjaga liitmise Samas ei välista kõnealuse maaüksuse piirnemine riigimaanteega selle erastamist, sest Maanteeametiga kooskõlastatult on maaüksuse piiri ulatus lahendatav. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab Marju Variku kaebuse. Vastustaja märgib õigesti, et MRS § 22 lg 1² ning selle alusel Vabariigi Valitsuse poolt 22.veebruari 2007.a määrusega nr 50 kehtestatud maareformi seaduse” § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord ei anna isikule subjektiivset nõudeõigust maa erastamiseks. Samas annab eelnimetatud kord isikule õiguse nõuda tema erastamisavalduse menetlemist. MRS § 22 lg 1² kohaselt saab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine toimuda üksnes maavanema loal. Kui maavanema luba puudub, ei saa erastamismenetlust alustada. Kuna Võru maavanema 21.12.2009

ldus nr 1.1-4/808 välistab erastamismenetluse alustamise kaebaja kinnistuga piirneva maatüki liitmiseks tema kinnistuga, on kaebuse esitajal õigus vaidlustada kohtus Antsla Vallavalitsusele adresseeritud

ldus. Seda, et erastamist taotlev isikul tuleb tähtaegselt vaidlustada haldusaktid, mis takistavad tema erastamisavalduse menetlemist, on märkinud Riigikohtu halduskolleegium 14.oktoobri 2009.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-09. Vastuses kaebusele on vastustaja asunud seiskohale, et vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse §14 lg-le 8 puudub Marju Varikul õigus maad talle kuuluva kinnistu juurde täiendavalt ostueesõigusega erastada. Kuivõrd käesoleva kohtuvaidluse esemeks on kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamise ja maa erastamiseks loa andmise küsimus, mitte kaebuse esitajale kuuluva kinnisasjaga piirneva maa kaebajale erastamine, jätab kohus vastustaja väited erastamisõiguse väidetava puudumise kohta käesoleva kohtasja raames tähelepanuta. 7 Maavanema

ldus, millega keelduti loa andmisest kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks, on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, millele laieneb üldine motiveerimise kohustus. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama sätte lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud

lduse alusena on märgitud MRS § 22 lg 12, Vabariigi Valitsuse 22.veebruari 2007.a määrusega nr 50 kehtestatud maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise

§ 5

lg 5, Maa-ameti 18.11.2009 kiri nr 6.3-2//12190 riigi huvi väljaselgitamise kohta ning Antsla Vallavalitsuse 21.10.22009 kirjaga edastatud loataotlus ja asendiplaan.

lduse faktiline põhjendus on lakooniline: Nimetatud maatükki ei saa käsitleda kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana, kuna selle suurus ja kuju võimaldab moodustada iseseisvalt kasutatava kinnisasja.( tl 4). Vastavalt maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise

§ 5

lg-le 1 on erastamise

ldaja (

§ 2

lg 1 järgi maavanem) enne loa andmise otsustamist kohustatud kontrollima, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas valitsusasutused on huvitatud väljaselgitatud maatüki riigi omandisse jätmisest, välja arvatud juhul, kui kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa on tekkinud käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktis 4 nimetatud alusel ning riik ei ole planeerimismenetluses vastuväiteid või ettepanekuid esitanud ja planeeringu algatamisest on riigi esindajat teavitatud. Samuti kontrollib erastamise

ldaja, kas on esitatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti kirjalik motiveeritud otsus kaitstava maa-ala hulka kuuluva kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise võimalikkuse kohta. Vaidlustatud

lduses ei ole märgitud, et mõni valitsusasutus on huvitatud väljaselgitatud maatüki riigi omandisse jätmisest.

lduse andmise alustes osundatakse Maa-ameti 18.11.2009 kirjale, selle kirja sisu avamata. Alles kohtumenetluses selgitab vastustaja, et Maaameti kirjas on juhitud tähelepanu asjaolule, et nimetatud maaüksuse suhtes on väljendanud huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seoses maaüksuse piirnemisega riigimaanteega ja sellega seoses on soovitatud Antsla Vallavalitsusel kooskõlastada eelnimetatud maaüksuse riigimaanteega külgneva piiri ulatus Lõuna Regionaalse Maanteeametiga, et vältida hilisemat maaüksusest äralõike tegemist riigimaantee laiendamiseks. 12.11.2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-57-07 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et kaalutlusotsuse motiivide esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja on teatanud, et ei ole huvitatud maatüki riigi omandisse jätmisest, samas juhtinud aga tähelepanu sellele, et huvi on väljendanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuna maaüksus piirneb riigimaanteega ( tl 35-36). Antud juhul ei ole maavanem kontrollinud, kas Maanteeamet on huvitatud Antsla Vallavalitsuse poolt väljaselgitatud Taberlaane külas asuva Pajutalu ja Pärna maatüki ning Vana-AntslaLüllemäe riigimaantee vahelise ala riigi omandisse jätmisest, kuigi see on

§ 5

lg 1 kohaselt tema kohustus.

§ 5

lg 3 sätestab, et maavanemal on õigus tagastada loataotlus ja plaanid linna- või vallavalitsusele koos omapoolsete märkustega, määrates puuduste kõrvaldamise tähtaja. Seega oli enne loa andmise või sellest keeldumise otsustamist maavanemal võimalik ja kohtu arvates ka 8 kohustus välja selgitada Maanteeameti võimalik huvi maatükiga piirneva tee laiendamiseks ning ka selleks vajamineva maa ligikaudne ulatus. Ka Maa-amet on seoses sellega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi on väljendanud maaüksuse suhtes huvi, soovitanud Antsla Vallavalitsusel kooskõlastada maaüksuse riigimaanteega külgneva piiri ulatus Lõuna Regionaalse Maanteeametiga ( tl 36).

§ 5

lg 2 kohaselt on erastamise

ldaja loa sisuks hinnang ja otsustus, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa vastab seaduses sätestatud kriteeriumidele ja käesoleva määruse § 1 lõikes 2 sätestatud tunnustele ning kas puuduvad käesoleva määruse § 3 lõigetes 2 kuni 4 nimetatud maa erastamist välistavad asjaolud. Seega on hinnangu andmine, kas maatükk on või ei ole piirneva kinnisasjaga liitmiseks sobiv ning selles küsimuses lõpliku otsuse tegemine maavanema ainupädevuses (tema õigus ning ühtlasi ka tema kohustus). Õigusaktid ei sätesta kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kuju ja suuruse kriteeriume.

§ 1

lg 2 kohaselt käsitatakse liitmiseks sobiva maana riba- siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki. Eeltoodud sättest tulenevalt ei oma seega tähendust mitte maatüki kuju ja suurus, vaid see, kas maatükk on iseseisvalt kasutatav või mitte. Esitades maa liitmiseks loa saamiseks taotluse, on Antsla Vallavalitsus seisukohal, et maatükk on iseseisva kasutusvõimaluseta. Maavanema

ldusest ei nähtu, millest lähtudes on maavanem jõudnud vastupidisele arvamusele. Üksnes konstateering, et maatüki suurus ja kuju võimaldavad moodustada iseseisvalt kasutatava kinnisasja, ei ole kohtu arvates maa piirneva kinnisasjaga liitmiseks loa andmisest keeldumiseks piisav põhjendus. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud

ldus on motiveerimata. Kaalutletud otsuse tegemiseks, kas anda või mitte anda luba maatüki liitmiseks piirneva kinnisasjaga., on vajalikud ja olulised asjaolud kohtu arvates jäänud välja selgitamata. Seetõttu kuulub vaidlustatud

ldus tühistamisele. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Võru maavanema 21.12.2009.a.

lduse nr 1.1-4/808 ning kohustab Võru maavanemat uuesti läbi vaatama Antsla Vallavalitsuse 21.oktoobri 2009.a. maa kinnisasjaga liitmise loa taotlus Antsla vallas Taberlaane külas asuva Pärna ja Pajutalu kinnistuga piirneva vaba maa osas (Antsla Vallavalitsuse taotluse p-s 8 nimetatud maaüksus). Mai Saunanen kohtunik 9