) § 23 alusel väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotluse põhjendused: O.T. saabus Eestisse 11.10.2000.a. viisa nr EST0156790 alusel läbi Ikla piiripunkti. Viisaga lubatud viibimisaja lõppedes 29.11.2000.a. O.T. Eestist ei lahkunud. 07.09.2001 vormistas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet(KMA) O.T. haldusaktina väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse(
) § 7 lg 1, § 8 lg 1, § ja § 11 lg 1 alusel ettekirjutuse nr 93B010172 Eestist lahkumiseks 14 päeva jooksul, s.o. mitte hiljem kui 20.09.2001.a. Ettekirjutuse vormistamise ajaks oli O.T. Eestis viibinud seadusliku aluseta 9 kuud ja 9 päeva. Tulenevalt
§-st 13 lg 1 kehtib ettekirjutus haldusakti teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Ettekirjutust O.T. ei vaidlustanud, seega ei pidanud ta seda enda õigusi rikkuvaks. O.T. viibib Eestis käesoleva ajani, omamata nii elamiseks kui ka töötamiseks seaduslikku alust. Isiku sõnul elab ta Eestis koos T. F. ning on oma endisest abikaasast lahutatud. Eestis elas isik väidetavalt põhilise aja oma elukaaslase T.F. juures Tallinnas xxxxxxxx. Teadaolevalt töötas isik seisuga 23.04.2009.a. Tallinnas SKY Raadios. Alates 23.04.2009.a. on Tallinna migratsioonibüroo inspektorid O.T. korduvalt otsimas käinud, kuid tulemusteta. 23.04.2009.a. toimunud telefonivestluses lubas isik KMA-sse tulla, ent ei tulnud. Samuti vestlesid KMA inspektorid isiku elukaaslase ja vanematega, kuid O.T. varjas ennast käesoleva ajani. 14.09.2001.a. esitas O.T. KMA Sõle büroole erandina tähtajalise elamisloa taotluse sooviavalduse, milles rahuldamisest keelduti. Väidetavalt ei võetud tollal elamisloa taotlust isikult vastu, kuna KMA poolt oli talle tehtud ettekirjutus EV-st lahkumiseks. 3.03.2009.a. esitas isik posti teel sooviavalduse elamisloa taotlemiseks erandkorras. KMA 13.03.2009.a. kirjaga nr 15.3-09/11908-1 vastati, et Eesti kodaniku abikaasana ei vaja ta erandit ja peab pöörduma isiklikult KMA-sse. O.T. esitas 3.06.2009.a. taas sooviavalduse erandina elamisloa taotlemiseks, KMA 29.06.2009.a. vastuses nr 15.3-09/30724-1 paluti pöörduda Tallinna migratsioonibüroosse. O.T. väljasaatmine EV-st pole perspektiivitu, kuna Vene Föderatsiooni näol on tegemist isiku kodakondsusjärgse riigiga ning isikut on võimalik välja saata. Samuti on isikul olemas elukoht Venemaal Kaliningradi oblastis Zelenogorskis xxxxxxxxx, mille ta on avaldanud Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase toimiku ankeedil. Lähtudes eeltoodust peab Põhja Prefektuur vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA väljasaatmiskeskusesse. PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole isiku karistamine, vaid haldussunni vahend, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine. Vastavalt
lg 1 väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Käesolevaks ajaks on lahkumisettekirjutus muutunud sundtäidetavaks.
lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.
järgi on väljasaatmine seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisilise täitmine. Kuna Põhja Prefektuurile teadaolevalt puudub O.T. kehtiv reisidokument, pole sundtäitmist käesoleval hetkel võimalik lõpule viia. Seega on isiku PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu pole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, palume vastavalt
PPA väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.
lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. O.T. puudub välismaalaste seaduse §-s 51 lg 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks. 7.09.2001.a. on KMA teinud O.T.e lahkumisettekirjutuse, mis kuulus sundtäitmisele alates 21.09.2001.a. Lahkumisettekirjutust O.T. vaidlustanud pole. Seega pole O.T.l õigust Eestis viibida ning kuna ta pole täitnud lahkumisettekirjutusega temale pandud kohustust Eestist lahkuda, kuulub ta Eestist väljasaatmisele. 6.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kui väljasaatmist pole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks(
§-s 23). O.T. väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadust põhjendas KMB taotluses ja kohtuistungil sellega, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul pole võimalik, kuna isikul puudub riigipiiri ületamist võimaldav reisidokument. Kohtu hinnangul on see põhjendus asjakohane. Arvestades asjaolu, et O.T. pole 8 aasta jooksul täitnud lahkumisettekirjutust ning on ennast asjaomaste ametnike eest varjanud, on põhjust eeldada, et isik võib asuda väljasaatmist takistama ning väljasaatmise tagamiseks tuleb ta paigutada väljasaatmiskeskusesse. Kohus leiab, et isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi (väljasaatmise tagamine) suhtes ega riku lubamatult isiku õigusi. Asjaolu, et isikul on Eestis elukoht ja lähedased, ei taga seda, et isik ei asu väljasaatmist takistama. 7. Kohus annab loa paigutada O.T. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauemaks kui 21.08.2010.a. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.