Obsah (5)

§ 26§ 31§ 15§ 92§ 93

3-09-2725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2725 Haldusasi J.I. kaebus

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1/.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 12.05.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD

1. 06.10.2009 esitas Murru Vangla kinnipeetav J.I. taotluse elektriseadme mängukonsool „Sony“ - kasutamiseks. 07.10.2009 Murru Vangla vangistusosakonna juhataja Rando Kalmus vangistusseaduse (edaspidi – VangS) § 31 lg 2 alusel otsusega nr 6- 1 10/4573 keeldus J.I.le nimetatud mängukonsooli kasutamise luba andmast, „kuna antud seade ei ole Murru Vanglas lubatud“ /tl 6/.
2. 09.10.2009 esitas J.I. vaide eelmärgitud 07.10.2009 otsuse tühistamiseks ja ning ettekirjutuse tegemiseks anda mängukonsool kätte, kuna ta on selle ostnud vangla poe vahendusel. Murru Vangla 04.11.2009 vaideotsusega nr 503/219-1 jäeti vaie rahuldamata /tl 4/.
3. 23.11.2009 esitas J.I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 07.10.2009 otsuse nr 6-10/4573 tühistamiseks /tl 1-3, 13, 30/.
4. 01.02.2010 kohtumäärusega kohus võttis J.I. kaebuse menetlusse /tl 22/ ja 15.02.2010 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 32/. 26.02.2010 esitas Murru Vangla kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 38-39/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja J.I. leiab, et Murru Vangla tegevus on ebaõige ja keeldumine on ebaseaduslik. Eluosakonna peaspetsialist Toivo Einaste märkis, et mängukonsool pole lubatud Murru Vangla direktori käskkirja nr 107 alusel, aga see on tehtud
5. a ja praeguseks on direktor teinud uued käskkirjad: 04.08.2009 nr 95 ja 09.10.2009 nr
6. Kaebuse esitaja on soetanud mängukonsooli Sony Tartu vangla poest
7. a. Seadus ütleb, et kui oled soetanud vangla poest, siis on see lubatud ka. Miks seda siis vangla poes müüdi, kui seda ei tohi kasutada? Tuleb välja, et vangistuse täideviimise eesmärk ongi kinnipeetavaid petta ja saada vanglapoodidele kasumit. Kaebaja teada on kõikjal üks VangS, aga Murru Vanglas on teine, mida keegi ei tea. Kaebuse esitaja soovib, et kohus lubaks tal mängukonsooli kasutada. Juhul kui kohus sellist luba ei saa anda, siis palub kaebuse esitaja, et vangla pood ostaks mängukonsooli tagasi ja kannaks tema arvele tagasi raha, mis ta maksis konsooli soetamisel summas 2700.- krooni ja CD plaadid, mis on ka ostetud vangla vahendusel just mängukonsooli jaoks. Kaebuse esitaja arvates sellise tegevusega vangla petab kinnipeetavaid, et ühes vanglas lubatakse osta ja teises vanglas lihtsalt ei anta kätte, kuigi seadus ütleb, et kui on soetatud vangla vahendusel, siis on see tehnika lubatud. Murru vanglas keelatud asjade nimekirjas ja vangla sisekorraeeskirjas keelatud asjade nimekirjas see ei kajastu. Vastustaja Murru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu, ja palub jätta kaebus rahuldamata. VangS § 31 lg-le kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Murru Vangla direktori 04.08.2008 käskkirja nr 95 „Elektriseadme kasutamise korra muutmine" p 1 kohaselt elektriseadmed, mida kinnipeetav võib vanglas direktori loa alusel hoida ja kasutada ainult talle määratud kambris on: raadio, televiisor diagonaaliga kuni 40 cm, veekiirkeetja võimsusega kuni 1 KW, elektripardel ja näpitslamp võimsusega kuni 40 W. Mängukonsool nimetatud elektriseadmete nimekirja ei kuulu. Murru Vangla direktori 27.08.2009 käskkirja nr 99 „Murru Vangla kinni peetavatele täiendavalt keelatud esemete ning ainete loetelu" p 1.7 kohaselt on kinnipeetavatele täiendavalt keelatud digitaalsed ja elektroonilised mängud ja muud info kandjad, sealhulgas SIM-kaardid, VHS-id, CD-d, DVD-d, MP3-ed, mälukaardid või mälupulgad. Eeltoodust lähtuvalt kuna kinnipeetavatele on keelatud igasugused 2 digitaalsed ja elektroonilised mängud ning ka DVD-d ja CD-d ei ole kaebajal õigust mängukonsooli Murru Vanglas kasutada. Elektriseadme kasutamiseks loa andmisel on vanglateenistuse ametnikule antud laiaulatuslik kaalutlusõigus. Loa andmisel hinnatakse iga kinnipeetava vajadusi eraldi, lähtudes elektriseadme kasutamise eesmärgist ning sellest, kas konkreetsel juhul aitab lubamine kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide paremale saavutamisele. Loa andmine on kaalutlusotsus ning kuna vangistusseaduses ega sisekorraeeskirjas ei ole sõnaselgelt sätestatud, millistest kaalutlustest lähtuma peab, siis võib otsuse tegemisel lähtuda vangistuse täideviimise eesmärkidest. Kaalutlusotsuse tegemisel on vangistusosakonna juhataja juhindunud ennekõike asjaolust, et kaebaja poolt taotletud seade ei ole Murru Vanglas lubatud. Vangistusosakonna juhatajal ei ole pädevust ega õigust otsustada teisiti vangla direktori poolt kehtestatud korrast. Asjaolu, et kaebaja on mängukonsooli soetanud läbi Tartu Vangla kaupluse, ei pane Murru Vanglale kohustust kaebajale eelnimetatud seadet kambrisse lubada - üks vangla ei ole seotud teise vangla diskretsiooniotsusega (RKHK 3-3-1-37-08). Murru Vangla kaalutlused nimetatud juhul on asjakohased ning ei ületa antud volitusi. Kaebaja taotluse läbivaatamisel ja otsustamisel on arvestatud kõiki asjakohaseid ning kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Vanglaametnik T. Einaste ekslik viide Murru Vangla direktori kehtetule käskkirjale ei võinud ega saanud kuidagi mõjutada vangistusosakonna juhatajat otsuse tegemisel - alates Murru Vangla direktori 26.11.2007 käskkirja nr 107 jõustumisest kuni tänase päevani ei ole mängukonsooli kinnipeetavatele lubatud elektriseadmete nimekirja kantud. J.I. esitas elektriseadme kasutamise taotluse 06.10.
8. Otsus nimetatud taotluse osas tehti vangistusosakonna juhataja poolt 07.10.
9. Uus elektriseadme kasutamise kord võeti vastu 09.10.2009, seega ei saanud vangistusosakonna juhataja otsustamisel lähtuda käskkirjast, mida otsustamise hetkel veel ei olnud, samuti ei saa vangla direktor lahendada vaiet hilisema haldusakti järgi. Vangistusosakonna juhataja otsuse õiguspärasuse kontrolli sai vangla direktor teha ikka selle haldusakti järgi, mis otsuse tegemise hetkel kehtis. Kaebaja sellesisulised pretensioonid on asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Murru Vangla kinnipeetav J.I. on käesoleval juhul vaidlustanud vangla otsuse, millega kaebajale keelduti „Sony“ mängukonsooli kasutamise luba andmast. Kaebaja peab kaevatud otsust õigusvastaseks eelkõige seetõttu, et kuna mängkonsool on kaebaja väitel ostetud Tartu Vangla poest, siis peab see seade tema arvates olema talle lubatud ka teises vanglas. Samuti põhjendab J.I. otsuse õigusvastasust sellega, et vanglaametnik T. Einaste on kaebaja taotlusele märkinud keeldumise põhjendusena vananenud õigusakti, st et mängukonsool ei ole lubatud Murru Vangla direktori
11. aastast pärineva käskkirja nr 107 alusel, kuigi elektriseadmete kasutamist reguleerivad juba uued käskkirjad 04.08.2009 nr 95 ja 09.10.2009 nr
12. Kohus kaebaja nende seisukohtadega ei nõustu ja peab kaebust põhjendamatuks järgmistel motiividel.
13. Keeldumise aluseks oli antud juhul VangS § 31 lg 2, mille kohaselt vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video – või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. VangS § 48 lg 1 järgi kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega number 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 lg-le 1 kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate 3 isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Viidatud sätetest ilmneb, et isiklike asjade, sh elektriseadmete kasutamisel vanglas on piirangud – see peab olema kooskõlas vangla sisekorraeeskirjaga, st peab olema vanglas ja konkreetselt ka kambris lubatud. Ekslik on kaebaja väide, et kõiki vanglateenistuse vahendusel (vangla poest) soetatud isiklikke asju peab kinnipeetav saama hoida enda juures kambris. Osundatud vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 järgi võivad niisugused asjad seista ka kinnipeetavate isiklike asjade laos ja oodata tema vabanemist. Seega vastavad üldnormid, mis sisalduvad VangS-s ja vangla sisekorraeeskirjas, võimaldavad, olenevalt ühes või teises vanglas olemas olevatest võimalustest/tingimustest, neid sätteid vanglasiseste dokumentidega konkretiseerida. Järelikult isegi sel juhul, kui J.I. oli tõepoolest kõnealuse Sony mängukonsooli ostnud Tartu Vangla poest ja saanud seda seal vanglas oma kambris hoida (see fakt on

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 nõuete kohaselt tegelikult tõendamata), ei tähenda see, et mängukonsool peab olema tal samamoodi kambris lubatav ka Murru Vanglas.

1. J.I. taotluse esitamise ja kaevatud otsuse tegemise ajal reguleeris Murru Vanglas elektriseadmete kasutamisega seonduvat Murru Vangla direktori 04.08.2008 käskkiri nr 95 "Elektriseadme kasutamise korra muutmine", mis jõustus 04.08.2008 /tl 40-41/. Nimetatud käskkirja p-s 1 on ammendavalt loetletud elektriseadmed, mida kinnipeetav võib vanglas direktori loa alusel hoida ja kasutada ainult talle määratud kambris: 1.1 raadio; 1.2 televiisor diagonaaliga kuni 40 cm; 1.3 veekiirkeetja kuni 1 kw; 1.4 elektripardel; 1.5 näpitslamp võimsusega kuni 40 W. Kuivõrd mängukonsool osundatud loetelusse ei kuulu, siis on vangla õiguspäraselt keeldunud kaebajale taotletud elektriseadme kambrisse lubamisest. Kaebaja õigusi ei riku kuidagi see, et peaspetsialist T. Einaste on oma arvamuses (nõutav käskkirja nr 95 p 4 kohaselt) ekslikult viidanud Murru Vangla direktori kehtetule käskkirjale, kuna tema ei olnud otsuse tegija. Kohtu arvates see ei saanud kuidagi mõjutada ka vangistusosakonna juhatajat otsuse tegemisel: alates Murru Vangla direktori 26.11.2007 käskkirja nr 107 jõustumisest kuni käesoleva ajani ei ole mängukonsool olnud kinnipeetavatele lubatud elektriseadmete nimekirjas. Seda kinnitab ka järgmine Murru Vangla direktori teemakohane käskkiri 09.10.2009 käskkiri nr 116 "Elektriseadme kasutamise kord", mis jõustus 12.10.2009 ja samast päevast tunnistati kehtetuks varasem, 04.08.2010 käskkiri nr
2. Vastavalt käskkirja nr 116 p-le 1 elektriseadmed, mida kinnipeetav võib vanglas direktori loa alusel hoida ja kasutada ainult talle määratud kambris on: 1.1 portatiivne raadio; 1.2 televiisor diagonaaliga kuni 47.5 cm (19 tolli); 1.3 veekiirkeetja kuni 1 kw; 1.4 elektripardel; näpitslamp võimsusega kuni 40 W. Samuti on vastustaja osundanud Murru Vangla direktori 27.08.2009 käskkirjale nr 99 „Murru Vangla kinni peetavatele täiendavalt keelatud esemete ning ainete loetelu", mille p 1.7 kohaselt on kinnipeetavatele täiendavalt keelatud digitaalsed ja elektroonilised mängud ja muud info kandjad. Kohus rõhutab, et otsuse tegija sai juhinduda üksnes sel ajal kehtinud haldusaktidest, so 04.08.2008 käskkirjast nr 95, kuna varasem sellesisuline käskkiri oli kehtivuse kaotanud, järgmine aga ei olnud 07.10.2009 veel jõustunud, samuti arvestada Murru Vangla direktori 27.08.2009 käskkirjaga nr
3. Küll on aga kaebaja märgukirjale vastates õigesti juhindutud uuest käskkirjast nr 116 /tl 5/. Samas, ei oma see sisulist tähendust, kuna 4 kogu aeg on Murru Vanglas mängukonsooli kasutamine kambris olnud keelatud ja kaebajale ei saanud see olla üllatuseks, kuna käskkirjadest nähtuvalt tuli neid tutvustada kinnipeetavatele ja kaebaja oskas kaebuses ära märkida kõik vastavad käskkirjad. Liiatigi need käskkirjad üksnes täpsustavad juba eelnevalt Murru Vangla direktori 22.04.
4. a käskkirjaga nr 42 kinnitatud (koos hilisemate muudatustega) „Murru Vangla kodukorra“
5. peatükis sätestatut.
6. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi elektriseadme kasutamiseks loa andmisel on vanglateenistuse ametnikule antud põhimõtteliselt laiaulatuslik kaalutlusõigus, siis saab ta seda teha siiski õigusaktidega etteantud ja eelpool kirjeldatud piirides. Vaideotsuses on vangla J.I.le põhjendatult selgitanud, et mängukonsooliga mängimine ei anna kaebajale mingeid lisaoskusi, mis aitaksid kaasa kinnipeetava suunamisel õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele, mis VangS § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk. Kaebaja 10.10.2009 märgukirjale 21.10.2009 antud vastuses on aga õigesti juhitud tähelepanu VangS §-le 15, milles on sätestatud kinnipeetava isiklike asjadega seonduv, sh õigus keelata kinnipeetavale teatud asju või aineid. Kohus toonitab seejuures veel selle paragrahvi lg-t 1: vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Tegemist on üldnormiga, millest tulenevalt kinnipeetaval võib kambris enda juures olla vaid neid asju ja niisugusel hulgal, mis on lubatud ja mis ei ole sõnaselgelt keelatud. Kõike eeltoodut arvestades on J.I. kaebus ilmselgelt alusetu: kaevatud otsus on õiguspärane ja ei saa sellisena rikkuda mingeid kaebaja õigusi. Täiesti absurdne on kaebuse esitaja taotlus, et vangla pood (Tartu vangla, kus väidetavalt mängukonsool osteti, ei ole käesoleva asja menetlusosaline) ostaks mängukonsooli tagasi ja kannaks tema arvele tagasi raha, mis ta maksis konsooli soetamisel summas 2700.- krooni ja CD plaadid (ei puutu üldse käesolevasse kaebuse esemesse ega taotlusse: elektriseadme kasutamise loast keeldumine, mitte kahju hüvitamine). 5.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et antud juhul jääb J.I. kaebus rahuldamata (sealjuures oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu) ning Murru Vangla ei ole kooskõlas

§ 93

lg-ga 1 omapoolset kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 5