Obsah (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 04.03.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1442 Haldusasi S.L. kaebus Tallin

) § 67 p-de 1 ja 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes S.L. rikkumine selles, et ta 29.11.2009 kell 23.50 Tallinna vangla II eelvangistushoone kambris nr 419 ei teavitanud viivitamatult mobiiltelefoni olemasolust Tallinna vangla direktorit. Distsiplinaarkaristuse määramise hetkel kehtinud

redaktsiooni § 67 p 1 kohaselt on vanglas julgeoleku tagamiseks kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kinnipeetav peab viivitamatult teatama vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist.

§ 100

lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite 2 arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse käbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele

§ 64

sätteid.

§ 651

lg 1 kohaselt peab kartser vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

§ 45

lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega. Tallinna vangla selgitab, et kaebuse esitaja kartserikaristus pöörati täitmisele kehtiva haldusakti alusel.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele üldjuhul kohe.

Nimetatud sättest lähtus Tallinna vangla ka kaebuse esitaja kartserikaristuse täitmisele pööramisel. Samas ei osanud Tallinna vangla ette näha asjaolu, et haldusakt, mille alusel kaebuse esitaja kartserisse paigutati, tunnistatakse vaidemenetluse käigus kehtetuks. Kaebuse esitaja märgib, et talle tekitati moraalset kahju asjaoluga, et ta pidi kasutama tualetti teise kinnipeetava isiku nähes. Samuti oli ta sunnitud pealt vaatama, kuidas teine isik kasutas tualetti. Tallinna vangla selgitab, et kaebuse esitaja paiknes kambris nr 73 koos kinnipeetav A. B. ajavahemikul 22.01-03.02.2009, seega 12 ööpäeva vältel. Nähtuvalt eeltoodust kasutas kaebuse esitaja tualetti tingimustes, mis võis temas tekitada ajutist ebamugavustunnet. Ajutine ebamugavustunne ei riiva isiku õigusi ja vabadusi niisuguse intensiivsusega, mis võiks alandada inimväärikust. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. Kaebuse esitaja väidab, et tema väärikust alandati sellega, et ta paigutati kartserikambrisse koos teise kinni peetava isikuga. Tallinna vangla selgitab, et kuna kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, kuidas asjaolu, et ta paigutati kambrisse koos teise kinnipeetavaga, tema väärikust alandab, ei ole Tallinna vanglal võimalik nimetatud väite suhtes seisukohta võtta. Seega on kaebuse esitaja sellesisuline väide paljasõnaline ning alusetu. Tallinna vangla selgitab, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses märgitud asjaoludel Tallinna vangla poole pöördunud. 17.07.2009 esitas kaebuse esitaja Tallinna vanglale kahju hüvitamise nõude, milles märkis, et õiglane hüvitis temale Tallinna vangla poolt tekitatud kahjule on 30 000 krooni. Tallinna vangla selgitab, et kaebuse esitaja ei ole Tallinna vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes märkinud, et väidetav kahju tekkis tal asjaolust, et ta pidi kartserikambris kasutama tualetti teise kinni peetava isiku nähes ning et ta pidi ka pealt vaatama teise kinnipeetava tualeti kasutamist. Samuti ei ole kaebuse esitaja 17.07.2009 esitatud pöördumises märkinud, et ta inimväärikus sai kannatada asjaolust, et ta viibis koos teise kinni peetava isikuga ühes kartserikambris. Lähtuvalt nimetatud asjaolust on Tallinna vangla veendunud, et kohus saab hinnata üksnes neid asjaolusid, mis olid Tallinna vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes välja toodud. Riigikohus on 26.05.2005 otsuses nr 3-2-1-34-05 selgitanud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, see tähendab missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Riigikohtu 11.11.2008 otsuses nr 3-3-1-68-08 on halduskolleegium märkinud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda ainult selles ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kaebuse esitaja esitas Tallinna vanglale puudustega kahju hüvitamise nõude, ei olnud Tallinna vanglal võimalik kaebuse esitaja nõuet sisuliselt lahendada. Seega ei ole kaebuse esitaja kaebuses märgitud asjaoludel läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ühtlasi selgitab Tallinna vangla, et vangla on jätkuvalt seisukohal, et S.L. pani 29.11.2008 rikkumise toime ning et Tallinna Vangla direktori 29.12.2008 käskkiri nr 1095-d oli antud õiguspäraselt, kaalutletud ning karistus määratud proportsionaalselt õigusrikkumisega. Samuti on Tallinna vangla seisukohal, et Justiitsministeerium on ebaõigesti hinnanud distsiplinaarmenetluse dokumente. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 3 Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna vangla kinnipeetav S.L. käesolevas asjas taotleb Tallinna vanglalt moraalse kahju hüvitamist summas 30 000 krooni (1500 krooni iga kartseripäeva eest). Kaebuse esitaja põhjendab kahjunõuet sellega, et temale määrati distsiplinaarkaristus ebaseaduslikult ning ta oli alusetult kartserisse paigutatud 20 ööpäevaks ning et ebaõiglase karistamisega kaasnesid temale moraalsed kannatused. Kartserisse paigutamisel võeti ära kaebaja isiklikud asjad, tubakatooted, voodivarustus jms, samuti oli ta sunnitud kasutama tualetti teise isiku nähes ja nägema pealt teise isiku tualetikasutust. Selline olukord oli kaebaja väitel tema inimväärikust oluliselt alandav. Kohus nõustub kaebajaga, et kartserisse paigutamise näol on tegemist isiku põhiõiguste intensiivse riivega, mida võimendavad kartseri kambrite kehvad tingimused (kohus on eelnevalt tutvunud Tallinna vanglas kartseri kambrite seisukorraga), mis on ühtlasi ka inimväärikust alandavad ning kinnipeetava seisundit oluliselt halvendavad. Tallinna vangla kartseri kamber on väga väike ruum, mille keskel asub laud ja mõlemal pool lauda on pink, kus päeval kinnipeetav saab istuda (öörahu ajal lastakse alla nari). Liikumisvabadus on kartseri kambris oluliselt piiratud ning korraga mahub kambris liikuma vaid üks inimene (kamber mahutab 1-2 inimest). Kartseri kambris asub ka avatud käimla, mille kõrval asetseb ämber veega (loputuskast ja wc-pott puuduvad). Kohus siinkohal märgib, et käesoleval juhul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli sunnitud viibima temale määratud karistuse ajast üle poole, s.o 12 ööpäeva, kartseri kambris koos teise kinnipeetavaga inimväärikust alandavates ja ebahügieenilistes tingimustes. Vangistusseadus (§ 63 lg 1) näeb ette ühe distsiplinaarkaristusena kinnipeetava kartserisse paigutamise (kuni 45 ööpäeva), mis on kõige raskem kinnipeetavate suhtes kohaldatav distsiplinaarmeede, seega selle kohaldamine peab olema nii faktiliselt kui õiguslikult motiveeritud ehk teisisõnu õiguspärane. Määravat tähendust omavad kohaldatud karistuse liik ja karistuse kohaldamise tingimused. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku punkt 60.5 sätestab, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Isiku kohustus kanda distsiplinaarkaristuse kohaldamisest tulenevaid piiranguid kehtib ainult siis, kui karistus on määratud ja seda kantakse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohus on seisukohal, et ainuüksi isiku kartserisse paigutamiseks välja antud haldusakti tühistamine/kehtetuks tunnistamine tekitab kartserisse paigutatud isikul nõudeõiguse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2006 otsuses nr 3-3-1-14-06 leiab kohus, et „/…/ Inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu 9. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavatele. Isiku õigusvastane kartseris hoidmine võib alandada tema inimväärikust/…/. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta toonitab preambulas, et vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte/…/“. Kohus leiab, et õigusvastaselt isiku kartseris hoidmisega kahjustatakse kinnipeetava inimväärikust, mis kuulub moraalse kahjuna hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi 4 saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus leiab, et S.L. õigusvastaselt kartseris hoidmine 20 ööpäeva jooksul kujutab endast RVS §-s 9 lg 1 silmas peetud isiku väärikuse alandamist. Menetletavas asjas vaidlus puudub selle üle, et S.L.le distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olev Tallinna vangla direktori 29.12.2008 käskkiri nr 1095-d tunnistati vaidemenetluses Justiitsministeeriumi 16.03.2009 vaideotsusega nr 11-7/264 täielikult kehtetuks. Justiitsministeeriumi eelviidatud vaideotsus on jõusolev haldusakt, mida ei ole muudetud ega tühistatud. Selles tuvastatud asjaolusid tuleb aktsepteerida ning nende üle vaielda on asjakohatu. Seega kohtu jaoks on kummastav vastustaja väide, et Justiitsministeerium on ebaõigesti hinnanud distsiplinaarmenetluse dokumente. Kohus sellise väitega ei nõustu ning leiab, et see on alusetu ja väär. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et Justiitsministeerium kõnealuses vaideotsuses on põhjalikult analüüsinud distsiplinaarsüüteo asjaolusid ning jõudnud õigele järeldusele. Kohus sellel pikemalt ei peatu, kuna see ei ole käesoleva kohtuasja esemeks. Kohtus kuulati tunnistajana vande all üle Tallinna vangla ametnikud Jüri Kutõrev ja Eha Müürisepp, kelle ütlusi hinnates võib tõdeda, et Justiitsministeeriumi seisukohad, mis väljenduvad vaideotsuses, on õiged. Distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud puudulikult ning selle tulemuste põhjal ei ole võimalik üheselt järeldada, et S.L. oli toime pannud temale inkrimineeritud rikkumise. Tunnistaja Eha Müürisepp, kes oli distsiplinaarmenetluse läbiviija, väitis kohtus, et kuna ettekandes oli kirjas, et mobiiltelefoni avastamise hetkel viibis wc-s ainult S.L., siis ei tekkinud tal kahtlust teiste kinnipeetavate osas. Justiitsministeerium vaide menetlejana leidis, et distsiplinaarmenetlusest ei tulene üheselt, kus telefon konkreetselt paiknes ning seetõttu ei saa olla kindel, et vahistatu võis või oleks pidanud telefoni wc-sse sisenedes märkama ning et vangla ei ole distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et vahistatu oli telefoni olemasolust kambris varasemalt teadlik. Vaideotsuses märgitakse, et ettekande nr 2484 kohaselt väljus vaide esitaja tualetist vanglaametniku korraldusel ning seetõttu ei olnud vaide esitajal ka võimalust teavitada vangla direktorit mobiiltelefoni olemasolust. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi seisukohtadega, mis sisalduvad vaideotsuses. Kohus leiab, et S.L. poolt kahjunõude esitamine on põhjendatud, kuid taotletava mittevaralise kahju summat tuleb vähendada. Kohtu hinnangul käesolevas asjas õiglane hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista, on 7000 krooni. Riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulude hüvitamise taotluse lahendab kohus eraldi kohtumäärusega. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUSE 5 RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. Jätta S.L. apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-1442 osas, milles kohus mõistis Tallinna Vanglalt S.L. kasuks välja 7000 krooni. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Tallinna Vanglalt S.L. kasuks välja 2000 (kaks tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Määrata advokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, Tartu mnt 16B-19, 10117 Tallinn) poolt apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks summas 2505 (kaks tuhat viissada viis) krooni, milles sisaldub käibemaks 417,50 krooni. Mõista Tallinna Vanglalt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludena riigituludesse 716 (seitsesada kuusteist) krooni. Ülejäänud osas jätta riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 6 7 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.