Obsah (4)

§ 10§ 52§ 48§ 41

Tsiviilasi nr.2-09-66823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2010 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 10lg 1 p 4.

Kaubamärgi ja ärinime identsus on hagejale kaasa toonud segadusi äritegevuses. Hagejale on saadetud tasumiseks kostja arveid, hageja klientides ja äripartnerites on tekitanud kostja kaubamärk segadust. Hagejale on saadetud Sunny Galandrex Tõlkebüroo OÜ arve tõlketööde eest, mille tellis kostja, AS HRX on esitanud hagejale arveid kostja poolt tellitud transporditeenuse eest. Internetilehekülg Äriinfo 24 on avaldanud valeinformatsiooni, kus hagejat on seostatud kostja kasutatav kaubamärgiga. Hageja palub 10.12.2009 esitatud hagis tunnistada tühiseks patendiameti 25.11.2008 otsusega registreeritud kaubamärk A ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjale kuuluva kaubamärgiga tähistatavad teenused (s.o autotarvikute ja - varuosade jae- ja hulgimüügi teenuste osutamine) kuuluvad samasse valdkonda hageja tegevusalaga. Hageja on oma tegevusala puudutavate väidete juures viidanud hagis üksnes OÜ A registrikaardi väljatrükile seisuga 01.12.

1. Hageja poolt äriregistrile esitatud dokumentidest ja andmetest nähtub, et hageja äriregistrijärgne tegevusala enne kaubamärgi „A“ registreerimistaotluse esitamist, selle registreerimise ajal ja ka jätkuvalt on selline, mis ei kattu kauba- ja teenusklassiga nr 35 (s.o autotarvikute ja -varuosade jae- ja hulgimüügi teenused), milles kostja kaubamärk on registreeritud. Hageja on oma
2. a majandusaasta aruandes ja
3. a majandusaasta aruandes nentinud, et hageja tegevuseks IZ-kaubikute maale toomine, müük ja garantiiremont, kuid põhitegevus on seiskunud kuni IZ-kaubikute uute mudelite sertifitseerimisevastavusse viimisega Euroopa Liidu nõuetele. Hageja tegeleb autode remondiga mittelitsentseeritud aladel.“ Hageja
4. a kasumiaruandest nähtub, et hageja müügitulu aastal 2007 oli 0.- krooni. Seega
5. a ei olnud hagejal faktiliselt ühtegi tegevusala. Vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise taotlus esitati 25.09.
6. a. Sarnaselt
7. a majandusaasta aruandes märgitule nähtub ka
8. a majandusaasta aruande tegevusaruandest, et töötajaid äriühingul ei ole. Hageja nimetab oma põhitegevusalaks mootorsõidukite hoolduse ja remondi. Kaubamärk „A“ registreeriti ilma, et Patendiamet oleks pidanud vajalikuks küsida OÜ A nõusolekut. Lisaks ei teatanud Patendiamet kostjale, et esineb õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis vajaksid kõrvaldamist. Seega Patendiameti poolt kaubamärgi „A“ suhtes teostatud ekspertiis ja vastava kaubamärgi registreerimise otsus kinnitab asjaolu, et hageja tegevusala juba enne kaubamärgi „A“ registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ei kuulunud samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kostjale kuuluvat kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Vastasel juhul ei oleks saanud Patendiamet seda kaubamärki registreerida. Kaubamärgi „A“ registreerimisel ei vaidlustanud hageja kaubamärgi registreerimise otsust. Kostjal on lisaks vaidlusalusele kaubamärgile olemas ka teine oluliselt varasem ja mustvalgel kujul registreeritud kaubamärk (reg. nr 28455), mis samuti on kaitstud klassis nr 35, sisaldab sõna „A“ ja mis käesolevaks ajaks kuulub kostja ainuaktsionärile KGK HAB. Kaubamärk on registreeritud 19.03.1999, seega enne hageja ärinime registrisse kandmist 28.09.
9. Kostja on oma äritegevuses (sh oma kaupluste nimedes) kasutanud kaubamärki „A“ juba alates
10. aastast. Seda tõendab Kuressaare Linnavalitsuse korraldus
11. novembrist
12. Kostja sõlmitud valveteenuse lepingust nähtub, et valvatav objekt on kostja kauplus A. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavast majandustegevuse registrist nähtub, et kostja on erinevatel aegadel registreerinud oma tegutsemise kaubanduse valdkonnas „A“ nimelistes kauplustes tegevuskohaga mitmetes linnades üle Eesti. Kaubamärk „A“ eristub oma kujunduse tõttu selgelt sõnalisest tähisest, ärinimest OÜ A. Ärinime segiajamisest tulenevad väited ei anna laust ainuõiguse Tõlkebüroo arve, mis esitati ekslikult hagejal nende teenuste eest, mida tellis kostja oli tingitud sellest, et arve koostas isik kes tavapäraselt arvete koostamisega ei tegele. Arvestades tõlkebüroo poolt esitatud arvete suurt mahtu, on tegemist tühise tehnilise eksimusega, mille põhjal ei saa järeldada, et kostjale kuuluv kaubamärk on hageja ärinimega eksitavalt sarnane. AS HRX poolt esitati kostjale ainuüksi aastal 2008 arveid kokku 134 korral ja 2009 aastal aga kokku lausa 154 korral . Seega on kostjale transporditeenuste ees esitatud arvete äärmiselt suurt mahtu arvestades ka AS HRX poolt arve valesti esitamise näol tegemist sellise tühise tehnilise eksimusega, mille põhjal ei saa järeldada, et kostjale kuuluv kaubamärk on hageja ärinimega eksitavalt sarnane. Äriinfo 24 tegevuse eest ei saa kostja vastutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostja kaubamärgi tühiseks tunnistamist

§ 52

lg 1 alusel tuginedes asjaolule, et on olemas suhteline kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ärinimi kanti äriregistrisse 28.09.1998, hageja on aktsiaseltsist ümberkujundatud osaühinguks 09.04.2002, kostja kaubamärk A registreeriti 25.11.2008 otsusega nr 7/M200701482, registreeringu nr 46140 ning taotluse esitamise kuupäev 25.09.2007.

§ 10

lg 1 p 4 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk mis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas hageja ja kostja tegutsevad samas valdkonnas, kas tegemist on identse või eksitavalt sarnase kaubamärgiga ning milline on kaubamärgi prioriteedi kuupäev. Kohus selgitab esmalt välja tegevusvaldkonna, seejärel analüüsib kaubamärgi ja ärinime sarnasust ning lõpuks võtab seisukoha prioriteedi kuupäeva suhtes. Tegevusvaldkondade puhul on vajalik silmas pidada, et ärinime puhul ei tule analüüsida kaupade ja teenuste identsust ja samaliigilisest nende klassist tulenevalt nagu näiteks

§ 10lg 1 p 1 ja 2 sätestatu puhul.

Ärinime puhul on kaitse laiem kui pelgalt kauba klass ja kaupade või teenuste sarnasus. Seaduse sõnastuses on kasutatud sõna „valdkond“ ja „tegevusala“, mis tähendab, et tuleb hinnata, kas hageja ja kostja tegutsevad samal tegevusalal mitte seda, kas tegemist on identsete teenustega teenuste klassi mõttes. Tegevusvaldkondi tuleb vaadelda tarbija seisukohast lähtuvalt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegevusalaks on autoremont ja kostja kaubamärk on kaitstud klassis 35 (autotarvikute ja -varuosade jae- ja hulgimüük). Asjaolu, et hageja ei ole oma majandusaasta aruandes maininud eraldi tegevusvaldkonnana autotarvikute ja varuosade müüki, ei tähenda, et autode remontimise käigus ja kõrval sellega ei tegeleta. Keskmine tarbija seostab autode remontimisega ka kulunud või vigastatud auto osade, määrdeainete jm vahetamist, kusjuures auto remonditeenuse osutamisega kaasneb ka vajalike varuosade müümine ja paigaldamine. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja tegutsevad samas valdkonnas ja samal tegevusalal. Kohtule esitatud hageja majandusaasta aruannete järgi on hageja tegevus olnud küll marginaalne, kuid ka 2008 aastal oli hageja äriühing kasumis ja tegutses. Kohus leiab, et tõendamiskoormus hageja mittetegutsemise kohta langeb kostjale. Hageja on registris olev äriühing, mille suhtes ei ole alustatud ei pankroti- ega likvideerimismenetlust, seega tuleb eeldada, et hageja tegutseb. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja ei tegutseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 10lg 1 p 4 ei seosta ärinime kaitset äriühingu reaalse tegutsemisega.

Kaubamärgi ja ärinime sarnasuse puhul tuleb lähtuda kaubamärgist kui tervikust ning võrrelda selle sarnasust ärinimega. Kombineeritud kaubamärk koosneb sõnalisest osast ja kujundusest. Kombineeritud kaubamärgi puhul võib üldjuhul sõnalist osa pidada domineerivaks osaks. Kostja kaubamärg on küll käsitletav kombineeritud kaubamärgina, kuid siinkohal tuleb märkkida, et kostja kaubamärk koosneb sõnast A, mis on esitatud värviliselt ja spetsiifilises kirjašriftis. Kaubamärgil ei ole lisaks sõnale ja värvile muid kujunduselemente. Seega saab öelda, et sõnaline osa on kaubamärgi domineeriv, kui mitte ainus osa ning see on identne hageja ärinimega. Värvid ja spetsiifiline kirjašrift ei muuda kostja kaubamärkki hageja ärinimest erinevamaks. Prioriteedi puhul tuleb vaadata, milline

§ 10

lg 1 p 4 nimetatud kuupäevadest on varaseim st kas taotluse esitamine, rahvusvaheline registreerimine või prioriteedikuupäev. Siinjuures ei ole oluline see, kas kaubamärkki kasutati enne registreerimistaotluse esitamist või mitte. Kostja ei ole esitanud kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise nõuet, mis tagaks registreerimata kaubamärgile registreeritud kaubamärgiga sarnase õiguskaitse.

§ 48

lg 1 sätestab registreerimisotsusel välja toodud andmed mh p 15 järgi tuleb näidata ära prioriteedi andmed, kui on taotletud ja rahuldatud prioriteedinõue. Kostja kaubamärgi registreerimise otsusest ei nähtu, et kostja kaubamärgil oleks eraldi märgitud rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva. Seega tuleb lähtuda taotluse esitamise kuupäevast. Taotluse esitamise kuupäevaks on registreeringu järgi 25.09.2007, hageja ärinimi on registreeritud 28.09.1998. Kohus leiab, et hageja ärinimi on registreeritud varem kui kostja kaubamärk. Kohus asub seisukohale, et kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist kõik

õ 10 lg 1 p 4 toodud õiguskaitset välistavad asjaolud ning seega tuleb kostja kaubamärk A (registreeritud 25.11.2008 otsusega nr 7/M200701482, registreeringu nr 46140 ning taotluse esitamise kuupäev 25.09.2007) tunnistada tühiseks. Asja lahendamise seisukohalt ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, kas tarbijad ajavad hageja ärinime ja kostja kaubamärgi segamini või mitte. Seetõttu ei analüüsi kohus tõenditena hageja poolt esitatud Sunny Galandrex Tõlkebüroo arvet, AS HRX arveid jm tõendeid selle kohta, et hagejale on esitatud nõudeid kostja kohustuste täitmiseks.

§ 10

lg 1 p 4 eesmärgiks ongi selliste olukordade vältimine, kusjuures õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole seatud sõltuvusse reaalse segiajamisega. Teatud juhtudel nagu näiteks

§ 10

lg 1 p 2 nimetatud õiguskaitse võimalus, on nõude maksmapanemise üheks osiseks äravahetamise vi segiajamise tõenäosus, kuid ka sel juhul ei pea olema tegemist reaalse segiajamise vaid üksnes mõistliku võimaluse olemasolu tõendamise vajadusega. Patendiameti otsustus kaubamärk registreerida või

§ 41

lg 2 nimetatud vaidlustusavalduse esitamata jätmine ei tõenda

§ 10

lg 1 p 4 nimetatud aluse puudumist ega võta ära

§ 52lg 1 alusel hagi esitamise õigust.

Kohus ei analüüsi seetõttu ka kostja väidet, et patendiameti registreerimisotsus tõendab a priori suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude puudumist. Jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi kostja kanda. Kohtunik