Tsiviilasi nr 2-09-32790 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 23. august 2010 Tsiviilasi Jüri Alev

) § 76 alusel. Hageja väidab, et tema allkirja nimetatud töölepingu lõpetamise kandel on võltsitud. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik öelda, kas ekspertiisiobjektiks oleval 11.04.2008 kuupäeva kandval töölepingu nr AK06 lõpetamise kokkuleppele on Jüri Alevi nimelt alla kirjutatud Jüri Alevi poolt. Samas on viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud Jüri Alevi poolt (lk 42). Kuigi ka tunnistaja K.Mosen andis ütlusi selles, et AS Rahva Kinnisvara juhid Fjodorov ja Hansen ise ütlesid talle, et nad võltsisid Jüri Alevi allkirja, ei ole käesolevas kohtumenetluses siiski piisavalt tõendatud Jüri Alevi allkirja võltsitus töölepingu lõpetamise kandes. Kohus peab vajalikuks aga märkida, et töölepingu lõpetamine

§ 76

alusel ei ole toimunud seadusega ettenähtud korras.

§ 76

sätestas, et poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et selleks peavad pooled sõlmima eraldi kokkuleppe ja üksnes töölepingu lõpetamise kande allkirjastamine ei ole vaidluse korral piisav, et lugeda töölepingu lõpetamine seaduspäraseks. Kostja ei ole oma väidet, et tema soovi tööleping lõpetada tingis hageja poolt autoavariiga tekitatud kahju, millegagi tõendanud. Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole eraldi vaidlustanud töölepingu lõpetamise seaduspärasust, on hageja olnud kogu töövaidluskomisjoni ja kohtumenetluse aja seisukohal, et temaga ei ole töölepingut seaduspäraselt lõpetatud ja ta on jätkanud töö tegemist kuni

1. juulini
2. Nii on hageja oma avalduses töövaidluskomisjonile
3. augustist 2008 märkinud, et tööleping on lõpetamata. Arvestades hageja nimetatud positsiooni asub kohus seisukohale, et kui
4. aprillil 2008 toimus tõepoolest töölepingu lõpetamine, siis ei ole see toimunud seaduses sätestatud korda järgides ja hagejal oli õigus jätkata lepingujärgse töö tegemist ja kostjal tööandjana oli kohustus talle selle eest palka maksta. . Samas on võimalik, et töötaja jätkab ka pärast töölepingu lõpetamist oma tööülesannete täitmist ja tööandja seda talub.

§ 28

lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Hageja väidab, et tema täitis igapäevaselt oma tööülesandeid varustajana ka pärast kostja poolt väidetud töölepingu lõpetamist. Hageja tõendab oma väiteid küll üksnes tunnistaja K. Moseni ütlustega, kes oli oma ütluste kohaselt AS Rahva Kinnisvara töödejuhataja

1. A suvel, kuid kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja jättis tagamata ka oma tunnistajate ilmumise, siis ei ole kostja hageja väiteid selles, et hageja tegi kostja huvides tööd kuni
2. Juulini 2008 mitte millegagi ümber lükanud. Hageja töötamine kostja juures perioodil 1- aprill –
3. juuli 2008 tuleb lugeda tõendatuks tunnistaja K.Moseni ütlustega.

§ 49

p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja nõuab saamata jäänud palka 4350 krooni kuus. Töölepingu p 41 kohaselt oli hageja põhipalk 4350 krooni kuus, mis on ka seadusega ettenähtud minimaalpalk täistööajaga tööl. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodi aprill – juuli 2008 eest hagejale põhipalka maksnud. Seega on hagi põhjendatud 170271.70 krooni ulatuses. Kuna aga kohtumenetluse ajal on toimunud töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmine 8700 krooni ulatuses, siis kuulub väljamõistetavast palgast täitmisele veel 8321. 70 krooni. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik 3