) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 52 103,60 krooni, viivise 25 269 krooni, leppetrahvi 15 646 krooni ja kohtueelse menetluse kulude 31 293,20 krooni, kokku 124 311,80 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlg 52 103,60 krooni ja viivis 25 269 krooni, kokku 67 749,60 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivist 25 269 krooni ja kohtueelse menetluse kulusid summas 31 293,20 krooni. Hageja nõuab kostjalt 25 269 krooni viivise tasumist, tuginedes kostjale esitatud arvetes märgitud viivisemäärale 0,5% põhinõudelt päevas. Viivise arvestamist alustab hageja võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest. 23.11.2009 võla tasumise kokkuleppes on aga pooled leppinud kokku, et „Kui makse ei laeku tähtaegselt või laekub hilinemisega, siis rakendub trahv 10 eurot päevas iga hilinetud päeva eest.“ Kohus leiab, et nimetatud lepingu sätet tuleb tõlgendada võlasuhtele kohaldatava viivisemäära kokkuleppena ning selle alusel nõutavat summat viivisena., mitte aga leppetrahvina. Nimetatud sätte alusel tekkinud võlgnevust on hagiavalduses ja selle täpsustuses viivisena käsitlenud ka hageja. Võla tasumise kokkuleppega on pooled kujundanud võlasuhte ümber selliselt, et uueks viivisemääraks on 10 eurot päevas iga hilinetud päeva eest. Hageja on 23.11.2009 kokkuleppest tuleneva viivisenõude hagis ka esitanud. Kohus leiab, et puudub alus samaaegselt mõista kostjalt välja ka esitatud arvetest tulenev viivis. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt kohtueelse menetluse kulude välja mõistmine 31 293,20 krooni ulatuses. Hageja ei ole hagiavalduses ega 28.05.2010 esitatud täpsustustes kirjeldanud, kuidas nimetatud nõue kujuneb. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit kohtueelse menetluse kulude kohta. Hageja käsitleb nõuet leppetrahvina, mille suurust 2 ei pea eraldi tõendama. 23.11.2009 võla tasumise kokkuleppes on märgitud, et „Kui nõue antakse üle sissenõudmiseks, siis lisanduvad võlasummale seadusjärgsed inkassokulud (ca 2 000 eurot).“ Kohtu hinnangul ei anna kokkuleppe sõnastus tasumisele kuuluva summa määratlematuse tõttu alust tõlgendada kohtueelse menetluse kulude hüvitamise kohustust leppetrahvina. Seaduse järgi ei lisanud võlasummale automaatselt inkassokulusid. Seetõttu jääb see nõue rahuldamata. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise määrale tuginedes TsMS § 163 lg 1. Kohus on rahuldanud hagi 54% ulatuses. Nimetatud ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja kanda. Erandina käsitleb kohus riigilõivu hüvitamist. Riigilõiv tasutakse mitte kogunõudelt, vaid hagihinnalt. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu, mis kuulub tasumisele rahuldatud nõudelt hagihinna mõttes. Kohus on hageja põhinõude rahuldanud ning sellelt kuulub tasumisele riigilõiv 8 500 krooni. Selle riigilõivu mõistab kohus kostjalt ka välja. Lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks nõuab hageja 6 000 krooni. Need kulud mõistab kohus kostjalt välja 54% ulatuses, s.o 3 240 krooni. Ülejäänud kulud jäävad hageja kanda. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 11 740 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.