Tsiviilasi nr 2-10-17781 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 26. august 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht T

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jan Marten võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Jan Marteni vastu 22 259,42 krooni (põhinõue 14 991,31 krooni, intressinõue 1156,45 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 6111,66 krooni) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb AS-i Sampo Pank ja kostja vahel 02.08.2006 sõlmitud limiidilepingust nr 485JM20610121, millest tulenevad nõuded loovutati 04.04.2008 hagejale.
2. Kohus kohustas kostjat 03.05.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 18). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale Malle Martenile 22.06.2010 edasiandmiseks kostjale (tl 21). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

1. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 02.08.2006 AS-i Sampo Pank limiidilepingust (tl 8), limiidilepingu üldtingimustest (tl 9), 06.02.2008 lepingu ülesütlemise teatest (tl 11), 07.04.2008 teatisest nõude loovutamise kohta (tl 10) ja 18.04.2008 võlateatisest (tl 12).
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1 ja

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 14 991,31 krooni, intress 1156,45 krooni ja 15.04.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6111,66 krooni ning alates 16.04.2010 viivis 0,052% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures 15.04.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1000 krooni. 11.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 3000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1000 krooni, kokku seega 4000 krooni. 12. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 4000 kroonilt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik 3