3-10-2535 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2535 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja mak

§ 1361

lg 1 alusel anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba taotleda

§ 130lg 1 p 51 alusel hüpoteegi seadmist summas 420 694 (nelisada kakskümmend tuhat kuussada üheksakümmend neli) krooni Md

T Trade Group OÜ omandis olevale korteriomandile, mis on registreeritud Viru Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri 4460908 all (Narva-Jõesuu L.Koidula tn 19g-24).

1. Saata määrus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab määruskaebuse esitada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3) HALDUSKOHTULE ESITATUD TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
3. septembril 2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse taotlus seada maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek MdT Trade Group OÜ omandis olevale kinnistule registriosa numbriga nr 4460908 (Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu, L. Koidula tn 19g-24) summas 420 694 krooni.
4. Taotluse kohaselt kontrollib Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur)OÜ MdT Trade Group käibemaksu arvestuse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust perioodil
5. mai 2009 kuni
6. august
7. Taotluses selgitatakse, et OÜ MdT Trade Group esitas
8. augustil 2009 avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks ning PMTK
9. septembri 2009 otsusega nr 5168 registreeriti nimetatud äriühing käibemaksukohustuslaste registris tagasiulatavalt alates
10. maist
11. Maksuhaldur on kontrolli käigus jõudnud järeldusele, et käibemaksukohustuslaseks registreeringu aluseks olevat tehingut ei ole reaalselt toimunud ning OÜ MdT Trade Groupi eesmärk oli näilike tehingute abil ennast tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaste registrisse kandmine ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine. Maksuhalduri hinnangul tuleb seetõttu PMTK
12. septembri 2009 otsus nr 5168 tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks ning registreerida OÜ MdT Trade Group käibemaksukohustuslasena avalduse esitamise kuupäeva seisuga, s.o
13. augustist
14. Samuti märgitakse taotluses, et maksuhaldur on tuvastanud, et tulenevalt asjaolust, et OÜ MdT Trade Group registreerimine maksukohustuslaseks alates
15. maist 2009 ei ole õigustatud, puudub nimetatud äriühingul õigus kajastada käibedeklaratsioonidel perioodil mai-august 2009 maksustatavat käivet, suureneb äriühingu maksukohustus 293 595 krooni võrra. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ MdT Trade Group on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga summas 105 673 krooni ning lisaks on tehtud väljamakseid, mida tuleb käsitada erisoodustusena ning maksustada need tulu- ja sotsiaalmaksuga.
16. PMTK taotluse kohaselt on OÜ MdT Trade Group
17. a majandusaasta aruandes on märgitud müügitulu 335 000 krooni ning äriühingu kahjumiks kujunes 139 000 krooni. Majandusaasta aruande kohaselt investeeriti äriühingu põhivarasse 2009.a kokku 2 288 885 krooni, samas aga moodustavad OÜ MdT Trade Group kohustused kokku 2 342 280 krooni, sh pikkaajalised kohustused 1 693 872 krooni. Käibedeklaratsioonide kohaselt on OÜ-l MdT Trade Group tekkinud käive perioodil 2009.a juuni kuni 2010.a september neljal korral. PMTK leiab eeltoodu põhjal, et tavapärasest majandustegevusest ei ole võimalik katta MdT Trade Group OÜ-l tekkivat maksukohustust ning sissenõudmine võib tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks. Taotluses tuuakse ka välja, et OÜ MdT Trade Group on varasemalt esitanud maksuhaldurile valeandmeid, seega maksuhalduril puudub veendumus, et MdT Trade Group OÜ ei võõranda edaspidi enda varasid. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4.

§ 1361

lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud. Sellise taotluse rahuldamine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks see, et on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks et kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et toimetab maksumenetlust, mille eesmärk on teha maksuotsus MdT Trade Group OÜ-le. Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohti MdT Trade Group OÜ täitmata maksukohustuste osas. Taotluses esitatud põhjenduste pinnalt ei ole alust väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või igal juhul õigusvastane. Maksuhalduri kahtlus, et täitmist tagavate meetmete mittevõtmisel võib hiljem tehtava maksuotsuse täitmine võimatuks osutuda, on põhjendatud. Maksuhaldur on viidanud OÜ MdT Trade Group

1. aasta majandusaasta aruandele ning 2 esitatud käibedeklaratsioonidele ning esitatud andmete pinnalt on õigustatud arusaam, et tekkivat maksukohustust ei suudaks isik ilmselt täita jooksvast majandustegevusest laekuva tuluga, mistõttu oleks maksukohustuse täitmine ilmselt võimalik vaid olemasoleva vara arvelt. Selle vara realiseerimise korral võib maksukohustuse täitmine võimatuks osutuda.
2. Maksuhaldur on esitatud taotluses soovinud, et halduskohus seaks kinnistule hüpoteegi. Selline lahendus ei ole kohtu hinnangul siiski võimalik.

§ 1631

kohaselt annab halduskohus loa selleks, et maksuhaldur saaks sooritada

§ 130

lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 51 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kusjuures hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtu pädevuses haldustoiminguks loa andmine. Sellise loa andmise menetlus on reguleeritud HkMS §-s 29. Kohus leiab, et ei

ega HkMS sätetest ei tulene, et halduskohus võiks maksuhalduri taotlusel ise kinnisasjadele hüpoteeke seada. Halduskohtu pädevuses on üksnes selleks vajaliku loa andmine. Loa saamisel võib maksuhaldur taotleda

§ 130

lg 51 alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmist täpselt samamoodi nagu ta taotleks seda juhul kui see oleks vajalik juba kindlaksmääratud maksukohustuse (nt. maksuotsuse või vastutusotsuse) sundtäitmiseks. Tuleb möönda, et

§ 1361

sisalduv regulatsioon ei pruugi olla kõige eesmärgipärasem ning võib-olla tõesti oleks efektiivsem kui hüpoteegi saaks sarnasel juhul kinnisturaamatusse kanda otse halduskohtu määruse alusel. Samas ei saa halduskohus teha toiminguid, milleks seadus sõnaselget volitust pole.

ega HkMS normid ei anna halduskohtule volitust maksuhalduri nõude täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmiseks – halduskohtu volitused on piiratud maksuhaldurile

§ 130

lg 1 punktis 51 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks (hüpoteegi taotlemine) loa andmiseks. Eeltoodu ei anna siiski alust jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlust sootuks rahuldamata, kuna sisuliselt on taotlus põhjendatud.

1. HkMS § 29 lõikes 3 sätestatakse, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Isikuteks, kelle suhtes loa andmist taotletakse on isikud, kellel varale taotleb maksuhaldur hüpoteegi seadmist. Neilt isikutelt arvamuse küsimist seadus ette ei näe. HkMS § 30 lg 2 p 2 kohaselt on isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, õigus haldustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus esitada vaid juhul kui tal oli õigus esitada taotluse kohta seletuse vastavalt HkMS § 29 lõikele
2. See tähendab, et käesoleval juhul on määruskaebuse esitamise õigus üksnes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhatajal. Kristjan Siigur Kohtunik 3