KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-778 Haldusasi R. M. kaebus Keila Vallavalitsuse 02.03.2010 otsuse

§ 11lg 3) 2.

Tühistada kohtu poolt määrusega 20.04.2010.a. p 1 kohaldatud EÕK, millega oli peatatud Keila Vallavalitsuse 02.03.2010 a sunniraha rakendamise otsuse nr 18.1.1/10/1565 täitmine. 3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja teadmiseks Keila Vallavalitsusele Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule R. M. kaebus Keila Vallavalitsuse 02.03.2010 otsusele nr 18-1.1/10/
2. 15.04.2010 esitas R. M. kaebuse, paludes kohtul tühistada Keila Vallavalitsuse 02.03.2010 sunniraha rakendamise otsus nr 18-1.1/10/1565 ja Keila Vallavalitsuse 21.11.2008 ettekirjutus nr 18-1/08/8933/
3. Kaebaja märgib, et ettekirjutuse sai ta 21.11.08, kuid ta asus läbirääkimistesse ning ei saanud pöörduda kohtusse. Kaebaja taotleb ettekirjutuse tühistamiseks tähtaja ennistamist ja esialgse 1 õiguskaitsena „sunniraha rakendamise peatamist“, kuna leiab, et sellega võidakse kahjustada kaebaja ja tema pere elu. Kaebaja oli tasunud riigilõivu kaebuselt summas 250 krooni.
4. 16.04.2010 jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse sunniraha rakendamise otsuse ja ettekirjutuse tühistamise nõudes käiguta. Kohus selgitas, et uue nõudega kaebuse eest ja EÕK eest kuulub tasumisele täiendavalt 450 krooni liigilõivu. Kuivõrd ettekirjutus on tehtud 21.11.08.a. ja kaebaja on selle saanud kätte 21.11.08, siis on kaebus sellele haldusaktile esitatud ilmselgelt tähtaja ületamisega ja kohus eeldatult ei saa arvestada, et selline viivitus oli põhjendatud. Ettekirjutus on täitmisele pööratud ja kaebaja ei täitnud selle nõudeid 01.02.09.a. ega ka hiljem. 19.04.2010 liitis kohus haldusasjad nr 3-10-778 ja 3-10-998 ühte menetlusse.
5. 19.04.2010 vastuses kohtule taotles kaebuse esitaja riigilõivust vabastamist ja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust.
6. 20.04.2010 vastas Keila Vallavalitsuse 19.04.2010 kohtunõudele ja teatas, et sunniraha otsus ei ole pööratud täitmisele. Ettekirjutuse tegemine oli vajalik tagamaks, et maja müügi korral saaks uus omanik kaasa kõik vajalikud dokumendid majale kasutusloa taotlemiseks.
7. 20.04.2010 rahuldas kohus EÕK taotluse ja peatas Keila Vallavalitsuse 02.03.2010 sunniraha rakendamise otsuse nr 18-1.1/10/1565 täitmise kuni kohtuvaidluse lõppemiseni.
8. 28.04.2010 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta. Kohus selgitas, et esitatud andmete põhjal ei saa kohus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust maksmata osas. Kaebaja teatas kohtule üksnes seda, et tasutud riigilõivust 250 kroonist tuleks kasutada 200 kr EÕK taotluse lahendamiseks, kuid muid kaebuse puudusi ta ei kõrvaldanud, sj ei tasunud kaebuselt riigilõivu. Kohus selgitas täiendavalt, et Kaebaja peab oma esitatud väiteid tõendama, nt kas kaebaja on arvele võetud töötuna või esitama tõendi õppimise kohta. Samuti esitama konto väljavõtte, mis kinnitaks kaebaja väiteid sissetulekute kohta. Nende andmete esitamisel on kohtul võimalik lahendada riigilõivust vabastamise taotlus.
9. 28.04.2010 kinnitas kaebuse esitaja 28.04.2010 kohtumääruse kättesaamist ja teatas oma uue aadressi - Xxx xx-xx, xxxxxxxx. Samuti esitas kohtule ehituskooli vastuse õppetoetuse taotlusele.
10. Kuna kaebuse esitaja kohtumäärusele sisuliselt ei vastanud ja asjaolud seotult kaebaja olukorraga ei olnud kohtule arusaadavad, siis tegi kohus Keila vallavalitsusele nõude, milles palus selgitada tekkinud olukorda ja asjaolusid, kuidas kaebaja on vallaga suhelnud. 24.05.2010 vastas Keila Vallavalitsus 18.05.2010 kohtunõudele ja selgitas, et sunniraha rakendamise otsuse andis Keila Vallavalitsus välja enne kaebuse esitaja poolset ettekirjutuse täitmist. HMS § 68 lg 1 alusel on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Käesoleva hetkeni ei ole R. M. vastavat taotlust esitanud. Sellekohase taotluse esitamisel saab Keila Vallavalitsus kaalutlusõiguse alusel otsustada 03.03.2010.a. sunniraha rakendamise otsuse nr 18-1.1/10/1565 kehtetuks tunnistamise.
11. 28.05.2010 teavitati kaebajat kohtu vahendusel haldusakti kehtetuks tunnistamise korrast vallavalitsuses ja taotluse esitamise õigusest. Kaebaja on kinnitanud kirja kättesaamist 13.06.2010 a e-postiga. 2
12. 06.07.2010 määrusega jättis kohus R. M.i taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja kaebus veelkord käiguta ning andis kaebajale aega 450 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks 10 päeva. Kohus selgitas, et kaebaja on täiendavalt esitanud vaid ehituskooli vastuse õppetoetuse taotlusele, millest nähtub, et kaebaja on puudunud õppetööst 282 õppetundi, mistõttu see saab tõendada vaid, et kaebaja ei saa põhi-ja täiendavat toetust. Kaebaja muudele kohtuküsimustele ei vastanud, samas ei ole märkinud ära kinnisvara olemasolu ehkki märgitud aadressi kasutades pidi talle kuuluma kinnisvara, mille ta on realiseerinud, seega on kaebaja asunud varjama oma tegelikku rahalist seisu. Kohus oli kaebaja tähelepanu juhtinud asjaolule, et nii kaebaja kui ka valla vastusest nähtub, et Yyyyyyyyyy yy elamu on hiljuti müüdud ja seega peab kaebajal olema tekkinud rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kaebaja ei ole kohtule selles osas vastanud, ega ümber lükanud fakti, et ta realiseeris elamu. Kaebaja ei ole ka samas teatanud, et elamu müügist ta ei saanud rahalisi vahendeid. Kaebaja ei ole teatanud, et tal vaatamata elamu müügile puuduvad rahalised vahendid. Samuti ei esitanud kaebaja ka kohtu poolt palutud konto väljavõtet, mis kinnitaks kaebaja väiteid igasuguste sissetulekute puudumise kohta. Kohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamata, seda määrust kaebaja ei ole vaidlustanud. Kohus jättis kaebuse veelkord käiguta ja andis vastamiseks ja riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva. Kohus hoiatas, et kui kaebaja selle aja jooksul puudusi ei kõrvalda ja riigilõivu ei tasu, tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 06.07.2010 kohtumäärust prooviti R. M.ile kätte toimetada üleandmise teel: 1) 07.07.2010 kaaskirjaga. Väljastusteate kohaselt toimusid kättetoimetamise katsed 08.07.10 kell 14.00 ja 12.07.10 kell 9.30 (tlk 66). Hoiutähtaja möödumisel tagastati dokumendid kohtule. 2) 14.07.2010 kaaskirjaga. Väljastusteate kohaselt toimusid kättetoimetamise katsed 15.07.10 kell 10.00 ja 19.07.10 kell 13.10 (tlk 69). Hoiutähtaja möödumisel tagastati dokumendid kohtule. 3) 27.07.2010 kaaskirjaga. Väljastusteate kohaselt toimusid kättetoimetamise katsed 28.07.10 kell 9.15 ja 31.07.10 kell 10.00 (tlk 73). Hoiutähtaja möödumisel tagastati dokumendid kohtule. 4) 02.08.2010 kaaskirjaga. Väljastusteate kohaselt toimusid kättetoimetamise katsed 03.08.10 kell 9.10 ja 07.08.10 kell 9.
13. Postiteenuse kirjakandja on märkinud väljastusteatele, et „klient lubas tulla järele, ei tulnud“ (tlk 76). Hoiutähtaja möödumisel tagastati dokumendid kohtule. 5) 26.08.2010 kaaskirjaga. Väljastusteate kohaselt toimusid kättetoimetamise katsed 27.08.10 kell 9.35 ja 31.08.10 kell 9.20 (tlk 78). Menetlusdokumendid jäeti saaja postkasti. Samuti avalikustati kohtumäärus menetlusosalistele 20.07.2010 AET-is. Vastav teada on automaatselt edastatud kaebuse esitaja elektroonaadressile, millelt kaebaja on kohtuga suhelnud. Dokumendi avamist R. M.i poolt AET-is ei nähtu. KOHTU SEISUKOHT Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
14. Kaebuse esitaja elukoht on rahvastikuregistri (tlk 52) ja kaebaja enda sõnade kohaselt Xxx xxxx, Paldiski. Kohtul puuduvad andmed rahvastikuregistrist erineval elu-või viibimiskohast. 3 Kohus on korduvalt üritanud R. M.iga kontakti saada nii käsiposti, e-maili kui telefoni vahendusel. Eelnevast lähtuvalt kohus järeldab, et kaebaja ei ole huvitatud kohtumenetlusest ja kohtule vastamisest, venitades selliselt kohtumenetlust. Kohus leiab, et kuna menetlusdokumenti ei ole olnud kaebajale võimalik kätte toimetada seetõttu, et kaebaja tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei läinud, saab kohus TsMS § 326 järgi menetlusdokumendi kätte toimetada menetlusdokumendi postkasti panekuga. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Lõike 2 kohaselt on kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. 06.07.2010 kohtumäärus on kohtule tagastatud, väljastusteadete kohaselt on proovitud kohtumäärust kaebajale isiklikult üle anda kümnel erineval juhul ja oluliselt erinevatel kellaaegadel. Samuti on saadetud kaebajale teade menetlusdokumendi avalikustamisest elektronposti aadressile, mida kaebaja on korduvalt kasutanud kohtule vastamisel (viimati 13.06.2010). Kohus leiab, et kuna 06.07.2010 kohtumäärus ei olnud korduvatele katsetele vaatamata võimalik kaebuse esitajale üle anda, jäeti kohtumäärus saaja postkasti 31.08.2010, millest alates saab lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks. Kaebuse tagastamine
15. Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja tasunud riigilõivu kaebuselt, kaebuse esitajaga ei ole võimalik kontakteeruda, kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud määruskaebust 06.07.2010 määruse peale. Kohus leiab, et riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist kaebuse olulise puudusega, mis ei võimalda selle edasist menetlemist. Kaebuse esitajat on eelnevalt hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
16. Kuna kaebuse puudused on olulised ja takistavad asja edasist menetlemist, tagastab kohus

§ 11

lg 3 alusel kaebuse selle puuduste tõttu.

§ 11

lõike 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 20.04.2010 EÕK määruse muutmine 14. Kuna kohus oli EÕK korras peatanud Keila Vallavalitsuse 02.03.2010 sunniraha rakendamise otsuse nr 18-1.1/10/1565 täitmise ja märkinud, et otsuse täitmine on peatatud kohtuvaidluse 4 lõppemiseni, kui varasemalt asjaolude muutumine ei tingi asja ümber otsustamist, siis leiab kohus, et kaebaja ei vaja enam EÕK.

§ 12

.2 lg 3 kohaselt võib kohus omal algatusel või menetlusosalise taotluse alusel EÕK määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kuivõrd kaebuse esitaja kaebus on menetlusse võtmata, seda ei saa menetlusse ka võtta, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu, siis lõpeb menetlus määrusega ja kohtuasja ei saa sisuliselt arutada. Kaebuse esitaja õigusi ei saa kohtulikult seega enam kaitsta, mistõttu ei vaja kaebaja kaitset ka EÕK taotluse alusel, mis eeldas kaebuse arutamist kohtus. Esialgse õiguskaitse tagab kohus asja arutamise ajaks kohtus eesmärgil, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. EÕK kohaldamise määrus on kaotanud oma eesmärgi ja tuleb tühistada. Seega ei kohaldu kaebaja õiguste kaitseks enam kohtumäärusega 20.04.10.a. kohaldatud EÕK. Karin Kalmiste Kohtunik 5