← Eesti

3-10-1652/24

Obsah (4)§ 26§ 31§ 32§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1652 Haldusasi Asja läbivaatamise vorm V. J.

§ 26lg 1 p 6) 2.

Jätta kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. Edasikaebamise kord 3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ning vastustaja esindajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 29.04.2010 koostas AS Ühisteenused ametnik S. E. mootorsõidukile Mazda registreerimisnumbriga xxx xxx parkimisnõuete rikkumises viivistasu otsuse nr 0083000002, kuna mootorsõiduk oli
  2. aprillil
  3. a kell 09.37 pargitud tasulisel parkimisalal Lai tn. 28 parkimistasu maksmata. Parkimiskorra rikkumise eest määrati viivistasu otsusega nr 0083000002 summas 480 krooni.
  4. V. J. vaidlustas 07.05.2010 viivistasu otsuse, kuna leidis, et parkimiskella suur osuti tähistas piisava selgusega parkimise algust ja möödunud ei olnud 15 minutit tasuta parkimist. V. J. esitas otsusele vaide ja vaie jäeti 27.05.2010 Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjoni poolt rahuldamata. 1
  5. 22.06.2010 esitas V. J. Tallinna Halduskohtule kaebuse viivistasu otsuse nr 0083000002 tühistamiseks. KAEBAJA V. J. SEISUKOHAD
  6. 29.04.2010 kell 09.35 parkis kaebaja sõiduauto Mazda 3, reg. nr. xxx xxx Tallinnas Lai tn. 28 maja ette. Sooviga kasutada tasuta ettenähtud parkimisminuteid asetas ta sõiduauto armatuurlauale parkimiskella koos parkimise algust tähistava ajaga. Kaebaja asetas parkimiskella väikese osuti number kümnele ja suure osuti number seitsmele, et fikseerida niimoodi soovitud parkimise algusajaks 09.
  7. Kaebaja märgib, et ta oli sõidukist eemal mitte kauem kui 5 minutit. Ta nägi kaugelt, et kontrolörid on tema auto juures. Kontrolörid leidsid, et parkimiskella väike osuti ei ole piisava täpsusega paigaldatud ja võib seega nende arvates märkida kellaaega 10.
  8. Kaebaja leiab, et parkimiskellaga tähistatud parkimise algusaeg oli märgitud 09.35 ja tasuta 15 min ei olnud kontrolli hetkeks möödunud. Mehhaanilise parkimiskella osuteid ei saa kunagi asetada täpselt kella asendisse, nagu seda saab teha päris kellal, seega ei muutu alati parkimiskellaga tähistatud kellaaeg mitmetitõlgendatavaks. Tallinna Linnavolikogu määrus 30.01.2003 nr 9 parkimistasu kehtestamise kohta ei ütle midagi parkimiskella osutite paigaldamise täpsuse kohta ning sellest ei nähtu ka kohustust liigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Küll aga seda, et parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt või arusaadavalt. Ei ole öeldud, kas käesoleval juhul peab tunniosuti asetsema täpselt 9 ja 10 vahel või asetseb see nr 10 peal. Tallinna Linnavolikogu määrust võib tõlgendada ka selliselt, et kui tasuta parkimine on parkimiskella kasutamisel lubatud 15 minutit, siis ei ole ju küsimus parkimises tundides vaid minutites. Asetades parkimiskella minutiosuti number 7-le, on selge, et parkimist alustati 35-ndal minutil ja lubatud 15 minutit tasuta ei saa kuidagi olla möödunud 37-ndaks minutiks. Kui tuleb arvestada mehhaanilise kella tööpõhimõtet ja parkimiskontrolöri arvates oli parkimise alguseks märgitud kell 10.35, siis pidanuks parkimiskella tunniosuti asetsema täpselt 10 ja 11 vahel. Kaebaja ei välista asjaolu, et oma osa parkimiskella lugemisel ja fikseerimisel parkimiskontrolöri poolt, võisid mängida ilmastikutingimused ja nurk, mille all parkimiskella fotografeeriti. Nimelt sadas sellel päeval vihma ja autoklaasile kogunenud veepiisad võivad moonutada parkimiskellal märgitud aja kujutist. V. J. esitas kohtule tõendina fotod väitega, et sealt nähtub, kuidas üks ja sama parkimiskella kellaaeg erineva nurga alt pildistatuna annab erineva tõlgenduse. Samuti lisas foto parkimiskellast, millel on mehaanilise kella põhimõtetel fikseeritud kellaaeg 10.
  9. Kaebaja viitab ka 01.10.2009 Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud otsusele, kus parkimiskella segane seadistamine ei olnud rikkumiseks loetud.
  10. Määratud viivistasu otsus nr 0083000002 on ebaõiglane ja kaebaja palub kohtul see tühistada. VASTUSTAJA AS ÜHISTEENUSED SEISUKOHAD
  11. Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 501 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu
  12. jaanuari
  13. a määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" (edaspidi: määrus "Parkimistasu kehtestamine") punktiga 5.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Laial tänaval asuvad parkimiskohad kuuluvad avaliku tasulise parkimisala "vanalinna" piirkonna hulka. 2 LS § 501 lg 4 ja määruse "Parkimistasu" punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" punkti 4.1 alusel parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab LS § 501 lg 41 ja määruse "Parkimistasu" punkti 4.2 kohaselt olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt ning asetatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näitu ehk parkimise algusaega. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist tegelikult alustati. Parkimiskontrolöril ei ole kohustust jälgida, millal sõidukid tasulisele parkimisalale sisenevad. Samuti ei saa parkimiskontrolör parkimise algusaega selle järgi kindlaks määrata, kas sõiduk tema eelmise ringkäigu ajal oli parklas või mitte, sest see ei võimaldaks täpse parkimise algusaja kindlaks määramist. Sõidukijuhi enda huvides on parkimise alustamise aja korrektne teatavakstegemine. Vastustaja rõhutab, et parkimise algusaja teatavakstegemise tõendamiskoormis lasub tulenevalt LS § 501 lg 4 sõidukijuhil.
  14. Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvate selgituste kohaselt oli kaebaja soovinud märkida parkimiskella abil parkimisaja alguseks 09.
  15. Viivistasu otsuse vormistamise käigus parkimiskellast tehtud fotodelt nähtub, et kella väike osuti asetseb numbril 10 või veidi edasi ning suur osuti asetseb numbril
  16. Vastustaja peab oluliseks selgitada, et parkimiskella kasutamise eesmärgiks on fikseerida kellaaeg, millal on alustatud sõiduki parkimist. Kellaaja märkimisel on isik kohustatud fikseerima mõlema seieri abil kellaaja, millal ta oma sõiduki parkimist alustas. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et parkimiskellal tähistatud kellaaeg tähistab üheselt mõistetavalt kellaaega 09.
  17. On mõistlik eeldada, et parkimise algusaja kirjalikult paberile märkimisel lähtutakse digitaalse kella tööpõhimõttest. Samamoodi on mõistlik eeldada, et kui juht kasutab parkimise algusaja märkimisel kahe osutiga parkimiskella, lähtub ta osutite liigutamisel mehhaanilise kella tööpõhimõttest. Seda põhjusel, et parkimiskell ise kajastab mehhaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene samuti eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega samasuguse seierite asetusega nagu mehhaaniline kell. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus nii oma
  18. oktoobril
  19. a tehtud otsuses haldusasjas nr 3-09-992 (punktis 12) kui ka
  20. märtsi
  21. aasta otsuses haldusasjas nr 309-1931 (punktis 7). Samuti on Tartu Halduskohus oma
  22. märtsi
  23. a otsuses haldusasjas nr 3-10-100 pidanud õigeks seisukohta, et "kellaosutid peavad peegeldama üheselt mõistetavalt kellaaega ning kuna õigusaktid ei sätesta parkimiskella kasutamise korda, tuleb eeldada, et osutid peavad olema paigutatud mehhaanilise kella tööpõhimõttel".
  24. Tulenevalt asjaolust, et parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse mehhaanilise kella lugemise üldlevinud tööpõhimõttest, tuleb selle kohaselt kellaaja lugemisel hinnata ka mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 09.35 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 8 ja 9 vahele ning suur osuti numbri 7 peale. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul põhistatud, et konkreetselt käesoleval juhul ei tähistanud kaebaja poolt kasutatud parkimiskell kellaaega 09.
  25. LS § 501 lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.1 kohaselt tekib juhul, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks 3 teinud, parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Eelnevast lähtudes ei oma seega tähtsust ka kaebuse esitaja sõiduki juurest ära oleku kestvus ja tasuta parkimisaja ületamise küsimus. Seda ei muudaks ka olukord, kui parkimise umbkaudset algusaega oleks tagantjärele võimalik kuidagi välja selgitada. Tähtsust omab vaid asjaolu, et kontrolör saab lähtuda fikseeritud märgistusest. Kontrolli teostamise ajal kell 09.37 ei olnud parkimise eest tasu makstud.
  26. Antud juhul on oluline juhtida tähelepanu LS 501 lg-le 4, mille kohaselt on mootorsõiduki juhi valik, kas kasutada parkimise algusaja teatavaks tegemisel kirjalikku teadet või parkimiskella. Millist tüüpi parkimiskella või kirjaliku teate esitamise viisi kasutada, on iga sõidukijuhi isiklik otsus. Seejuures on aga sõidukijuhil kohustus arvestada määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 sisalduva nõudega, mille kohaselt peab kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Ehk sõidukijuhi enda kohustuseks on valida selline parkimiskella tüüp ja osutite paigutuse viis, et hiljem kontrolli käigus oleks võimalik üheselt mõistetavalt tuvastada kellaaega, mida sõidukijuht märkida oli soovinud. Kui käsitleda mehhaanilise kella tööpõhimõtet lähemalt, siis sellised kellad on tehtud kahe seieriga põhjusel, et sel viisil on mõlema seieri abil võimalik tuvastada kellaaega, mida kell konkreetsel hetkel näitab. Kuivõrd mõlema osuti eesmärgiks on täpsustada teise osutiga tähistatud kellaaega, siis tuleb selliselt kellalt (nagu ka parkimiskellalt) kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asukohta. Kellaaja märkimisel parkimiskellale tuleb asetada tunniseier eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Sellisest põhimõttest lähtudes saab parkimiskella seadistamisel igal konkreetsel juhul arvestada mitme minutijaotise võrra tuleb tunniseier üle täistunni asetada. Vastustaja rõhutab, et kirjeldatud ning vastustaja poolt praktikas kasutatava kella lugemise põhimõtte käsitlust on aktsepteerinud ka Tartu Ringkonnakohus oma
  27. oktoobril
  28. a tehtud otsuses haldusasjas nr 3-09-
  29. Selle otsuse punktis 14 on rõhutatud, et ka "Ringkonnakohtu arvates on oluline mõlema seieri asukoht. Mõlemad seierid üheskoos peavad peegeldama üheselt mõistetavalt seda, mis ajal parkimist alustati." Lisaks Tartu Ringkonnakohtule on ka Tallinna Ringkonnakohus oma
  30. septembri
  31. a otsuses haldusasjas nr 3-05-13 nõustunud seisukohaga, mille kohaselt tuleb osutitega parkimiskella abil parkimisaja alguse fikseerimisel lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Kohus leidis, et digitaalkella tööpõhimõtetele tuginemine tekitaks probleeme parkimiskorra ühetaolises toimimises. Kohus lisas punktis 7 järgnevat: "Kuna õigusaktid parkimiskella kasutamise korda ei kehtesta, tuleb osutitega parkimiskella puhul eeldada, et osutid paigutuvad sellel vastavalt tavapärase mehhaanilise kella tööpõhimõtetele. Siinkohal ei ole määravaks see, et parkimiskell ei kajasta jooksvat aega. Oluline on, et isikud (sh parkijad kui ka parkimiskontrolörid) saaksid tugineda tavaelus väljakujunenud kogemusele mehhaanilise kella osutite liikumisest ja asetusest kellal. Digitaalsel kellal ei ole osuteid, vaid see fikseerib kellaaja konkreetsete numbritega." Mehhaanilise kella tööpõhimõte ehk osutite liikumine ja asetus kellal on isikutele üldteada. Parkimiskellaga kellaaja seadistamisel tuleb lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest. Kui parkimise algusaeg on ebaselgelt märgitud, tuleb kontrolöril tuvastada, et parkimise algusaeg ei ole korrektselt teatavaks tehtud. Kaebaja poolt kasutatud parkimiskellalt ei ole võimalik lugeda välja kellaaega 09.
  32. Kuna kontrolli teostamise ajal kell 09.37 ei olnud parkimise eest tasu makstud, oli viivistasu otsuse määramine antud juhul põhjendatud. 4 LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased.
  33. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimiskell ja selle seierid oleks parkimise alustamisel asetatud korrektselt ehk parkija kohustuseks on anda parkimisaja algus edasi viisil, mis on üheselt mõistetav. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata. Vastustaja viitab Riigikohtu
  34. juuni
  35. a otsuse nr 3-3-1-24-07 punktile 14, mille kohaselt on "viivistasu parkimistasu maksmata jätmise korral määratav rahaline kohustus, mitte aga karistus (trahv)". Tulenevalt asjaolust, et viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Seega ei oma antud juhul tähtsust, millistel motiividel jäi kaebajal parkimise algusaeg nõuetekohaselt teatavaks tegemata ja parkimistasu maksmata. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et kaebuse esitaja oleks pidanud parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Vastustaja on seisukohal, et
  36. aprillil
  37. a rikkus kaebaja sõiduki Mazda registreerimisnumbriga xxx xxx parkimisel Tallinna linnas kehtivat tasulist parkimiskorda. Vastustaja on seisukohal, et viivistasu otsus nr 0083000002 on määratud õiguspäraselt, kuna sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. LS § 501 lg 4 ning määruse "Parkimistasu" punktist 4.1 tuleneb, et kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kuna kaebaja parkimistasu maksnud ei olnud, kohaldus antud juhul LS § 502 lg 1 p 1, mille kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu otsus nr 0083000002 on tehtud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks alus puudub.
  38. Vastustaja palub jätta V. J.i poolt esitatud kaebus haldusasjas nr 3-10-1652 rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  39. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja toimikusse esitatud kaebuse esitaja ja vastustaja esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna viivistasu otsus nr 0083000002 on tehtud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks alus puudub. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kõnealuses kohas Lai tn. 28 Tallinnas oli tegemist avaliku tasulise parkimisalaga ja V. J. oli jätnud sõidukisse parkimiskella ning määranud ära parkimise algusaja. 5 Kohtumaterjalile lisatud sündmuskohal tehtud fotod (tlk 21-25) kinnitavad, et kaebuse esitaja kasutada olnud sõiduk viibis viivistasuotsuses märgitud ajal sündmuskohal ning kontrolör fikseeris ära parkimiskella kasutamise ja sellele jäädvustatud parkimise algust tähistava aja. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja oli parkimise algusaja parkimiskellaga tähistanud üheselt mõistetavalt.
  40. Kaebaja leiab, et asetas parkimiskella väikese osuti number kümnele ja suure osuti number seitsmele ja et parkimiskellaga algusaeg oli seega märgitud 09.35 ning tasuta 15 min ei olnud möödunud. Samuti leiab kaebaja, et õigusaktidega ei ole reguleeritud, kas käesoleval juhul peab tunniosuti asetsema täpselt 9 ja 10 vahel või asetseb see nr 10 peal.
  41. Viivistasu otsuse koostamisel LS § 502 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. LS § 501 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Samas sätestab seadus, kuidas peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud, vastavalt sama paragrahvi lg 41 peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. Käesoleva seaduse lisa 2 kohase liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatule. Tallinna Linnavolikogu
  42. jaanuari
  43. a määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.2 kohaselt, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Õigusaktidest ei tulene seega kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades, kuid samas tuleb arvestada, et parkimiskell ise kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene samuti eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu mehaaniline kell. Vastustaja esitatud dokumentaalsetes tõendist - sõidukist ja selle esiklaasile asetatud parkimiskellast tehtud fotol (tlk 25), samuti kaebaja poolt tehtud fotol (tlk 32) on näha, et parkimiskella tunniosuti asub nr 10-st veidi nr 11 suunas ja minutiosuti nr 7-l. 6 Kohus märgib, et kuigi parkimiskella tunni- ja minutiosuti ei ole reeglina omavahel mehhaaniliselt seotud ja seega ei ole kellaaja märkimisel võimalik saavutada osutite omavahelises asetuses arvutuslikku täielikku täpsust, tuleb siiski arvestada mehhaanilise kella üleüldiseid tööpõhimõtted. Asetades tunniosuti nr 10-st veidi 11 suunas ja minutiosuti nr-le 7, ei ole mehhaanilise kella üldiseid tööpõhimõtteid järgides mõistlikul isikul võimalik tuletada kellaaega 09.
  44. Kohus ei pea määravaks asjaolu, et kasutatud parkimiskella oli pildistatud nurga alt. Sündmuskohal tehtud foto tlk 25 ei moonuta seierite asukohta ja märgitud kellaaega. Kogutud tõendid viitavad üheselt, et vaidlusalusel hetkel oligi kella tunniosuti asetatud nr 10-st veidi nr 11 suunas. Kohus leiab, et parkimise algusaeg oli tähistatud nii nagu seda lugesid ka kontrolörid, st et parkimiskell tähistas parkimise algusajaks kell 10:35, mitte mingil juhul ei saa lugeda parkimise algusajaks aga kella 9:35, nagu kaebaja väidetult soovis tähistada. Kui kaebajal on raskusi parkimiskellaga täpse kellaaja märkimisel, saaks tulevikus seda probleemi vältida ja tähistada parkimise algusaega kirjalikult paberile märkimisega, kuid antud juhul tuleb lähtuda olukorrast, mis sündmuskohal fikseeriti. Kui parkimisel tähistada aeg nii nagu seda tegi kaebuse esitaja, siis juhul, kui kontrolörid oleksid tulnud sündmuskohale kontrolli teostama tunni võrra hiljem, oleks sõiduki parkimise aega loetud kaebaja kasuks ja tegelikult oleks kaebaja saanud tasuta parkida pikemat aega, kui 15 minutit, mistõttu selliste võimalike pettuste vältimiseks ongi eriti oluline, et parkimise algusaeg oleks tähistatud õigesti.
  45. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et parkimiskella näidu sättimisel ei ole võimalik saavutada kellaaja näitamisel vajalikku täpsust. Parkimiskella kasutab igapäevaselt väga suur hulk inimesi ja nad suudavad tähistada parkimisaja vajalikul viisil. Ei ole usutav, et kaebaja ei osanud näitu asetada nii, et parkimise tähistatud aeg oleks õigesti loetav kõigile, kes näitu kontrollivad või vaatavad. Kellaaegade tundmist ja parkimiskella kasutamist eeldatakse isikult, kes on sooritanud liikluseksamid ning lõpetanud vastava koolituse. Viited seostele kella-aega näitava mehhaanilise kella ja parkimiskella vahel on eeltoodu tõttu ainetud. Tavalisel mehaanilisel kellal oleks kaebaja väidetud parkimisaja algus (so 9.35) kajastunud selliselt, et väike seier oleks paiknenud 9 ja 10 vahel (umbes keskel) ja suur seier nr-l
  46. Käesoleval juhul oli kontrolöril alus lugeda, et kell on 10.35 mitte 9.
  48. Kohus nõustub vastustajaga, et parkimiskontrolöril ei ole kohustust jälgida, millal sõidukid tasulisele parkimisalale sisenevad. Kuivõrd kaebaja oli tähistanud parkimisaja alguse parkimiskellaga, siis tuli kontrollijal lähtuda sellest näidust, mille kaebaja tegelikult oli esitlenud ning viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isik ekslikult märkis parkimise aja nii, et see ei vasta tegelikele andmetele. Viivistasu otsuse tegemise tingis seega kaebaja enda käitumine. Isikul lasub tõendamiskoormus parkimise alustamise hetkeseisuga, mis on kooskõlas LS mõttega. LS 501 lõike 4 kohaselt tuleb parkimistasu maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Isik, kes pargib sõidukit tasulisel parkimisalal, peab täitma oma hoolsus- ja tõendamiskohustust vahetult peale parkimise alustamist, mitte aga lootma tagantjärele tõendamisele. Kaebuse esitaja on mootorsõiduki juht, kellele juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine. Sõiduki juhtimine hõlmab ka kohustust tunda liiklusseadust ja parkimiskorraldust. Kui oli ette näha, et kaebaja ei ole suuteline tähistama parkimise aja algust parkimiskella abil, siis tulnuks kasutada muud lubatud kella-aja tähistamise viisi. Mootorsõiduki juht peab sõiduki tasulise parkimise alale parkimisel olema piisavalt hoolas ja täitma LS 501 lõikes 4 sätestatud kohustust. Antud juhul lähtudes kaebaja enda selgitustest ja vastustaja koostatud viivistasuotsuse asjaoludest määrati kaebajale viivistasu õigustatult ja kooskõlas seadusega. 7
  49. Kaebaja poolt viidatud Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 lahendis (haldusasjas 3-09-57) oli vaidluse all hoopis erinev situatsioon. Nimetatud asjas oli parkimiskella tunniosuti asetatud numbril 4 (veidi nr 5 suunas) ning suur osuti asetseb 25 minuti peal, tähistades selliselt kellaaega 16.
  50. Taolist osutite asendit ei ole erinevalt käesolevas asjas vaidluse all olevast kombinatsioonist kohtu hinnangul võimalik tõlgendada nii kellaajana 15.25 kui ka 16.
  51. Tartu Ringkonnakohus leidis 01.10.2009 otsuses, et „viidatud regulatsioonist ei nähtu kohustust liigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Küll aga kehtib nõue, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud arusaadavalt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et parkimise algusaeg oli käesoleval juhul tähistatud arusaadavalt. Juhul, kui parkimiskella tunniosuti asetseb numbril 4 või on sellest veidi nihutatud numbri 5 suunas ning minutiosuti asetseb numbril 5, on mõistlikul inimesel võimalik üheselt järeldada, et parkimiskellaga on tähistatud kellaaeg 16.
  52. See, et mehhaanilisel kellal ei saa osutid kunagi paikneda täpselt sellises asendis, ei muuda parkimiskellaga tähistatud kellaaega iseenesest mitmetitõlgendavaks.“ Eelnevast lähtuvalt nähtub, et kaebaja tegevust ei saa ka õigustada märgitud kohtulahendi alusel. Kohtul puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
  53. Kaebuse esitaja on tasunud kohtukaebuselt riigilõivu 250 krooni (tlk 7). Kuna V. J. kaebus jääb rahuldamata, jäävad

§ 92lg 1 alusel menetluskulud kaebaja enda kanda.

AS Ühisteenused ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.