3-10-2438/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2438 Haldusasi A. B. kaebus vangistuse kandmiseks määratud muutmiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus A. B.le halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) täitmiskohtuniku poole, käesoleval juhul Harju Maakohtusse. Saata käesolev kohtumäärus ja kaebuse materjal kaebajale posti teel. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. koha ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus 20.09.2010 A. B. avaldus, milles ta soovib tuvastada, kas tal on õigus jätta Harju Maakohtu teatises määratud tähtajaks Tallinn vanglasse karistuse kandmisele ilmumata kuni garantii saamiseni, et ta suunatakse karistust kandma mõnda teise vanglasse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebusest ning kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebuse esitajale on Harju Maakohus edastanud teatis, milles on määratud tähtaeg Harju Maakohtu 10.03.2010 otsusega mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse Tallinna vanglasse kandmisele ilmumiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd ta on osa karistuses eelvangistuse ajal just Tallinna vanglas kandnud ning seal on tema suhtes ebaseaduslikult käitutud ning tekitatud kahju, siis valitsus jätkab tema õiguste rikkumist pannes ta uuesti vangistust kandma vanglasse, kus on tema õigusi rikutud. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebusest ei selgu konkreetselt ega üheselt, kas kaebuse esitaja soovib esitada kaebust või soovib ta lihtsalt halduskohtu selgitust. Kohus selgitab kaebajale, et, kohtulahendi jõustumist ja täitmist, s.h ka vangistuse täimisele pööramise korda reguleerib Kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) 18. peatükk. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Lisaks eeltoodule on vangistuse täideviimise organisatsiooniline külg reguleeritud Vangistusseaduse (VangS) §-s 5, mille lg 1-3 kohaselt täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla. Täitmisplaani koostamisele lähtutakse VangS § 11 lg 1 sätestatud alustest ning täitmisplaani kinnitab Justiitsminister. Seega peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist määrab Justiitsministeerium kindlaks millisesse vanglasse tuleb süüdimõistetu paigutada kehtestades sellega kriteeriumid kinnipeetavate esmaseks paigutamiseks vanglatesse kohtulahendi jõustumise järgselt. Kinnipeetavate võimalikku vanglatevahelist liikumist vangistuse täideviimise kestel, s.t kinnipeetavate ümberpaigutamist reguleerib VangS § 19 ja ka see kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A. B. on Justiitsministeeriumile esitanud 09.09.2010 kaebuse. Justiitsministeerium on loobunud antud pöördumisele vastamast Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 5 lg 5 alusel, kuna kaebus ei ole esitatud eesti keeles. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebuse esitaja eesmärgiks on talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramisega seotud küsimuste lahendamine, siis kuulub selle lahendamine vastavalt KrMS sätetele Harju Maakohtu täitmiskohtuniku või VangS § 5 ja 19 sätetele Justiitsministeeriumi pädevusse. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et halduskohtu pädevusse ei kuulu isikule vangistuse kandmise vangla määramine ega selle muutmine. Käesoleva vaidluse lahendamine kuulub vastavalt Justiitsministeeriumi või üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu täitmiskohtuniku, pädevusse. Elle Kask Kohtunik