TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-10-1898 Määruse kuupäev 21.09.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.P. kaebus Tartu Maakohtu 75 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamin

§ 11lg 4).

1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale
2. Kaebus koos lisadega tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Edasikaebamise kord vastu mittevaralise Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud kinnipeetava M.P. kaebus, milles kaebab Tartu Maakohtu tegevuse peale ja taotleb mittevaralise kahju summas 75 000 krooni väljamõistmist. Kaebuse materjalide kohaselt on avalikus kohtulahendite registris võrgulehel www.kohus.ee avalikustatud Tartu Maakohtu poolt 28.08.2009 tehtud kohtumäärus nr 108-

1. Nimetatud kohtumääruse kohaselt on kaebaja suhtes Soome Vabariigis käimas kriminaalmenetlus, tuvastamaks M.P. poolt narkootikumide käitlemist. Samas asjas on Tartu Maakohus 02.09.2009 teinud parandusmääruse, millega loeti ebaõigeks 28.08.2009 määruses toodud väide M.P. kohta Soome Vabariigis käimasoleva kriminaalmenetluse kohta tema süüdistustes narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ning tema süüdimõistmises selle teo eest. Eelnimetatud parandusmäärust ei ole aga avalikus kohtulahendite registris avalikustatud. Eelnevast lähtudes pöördus M. P. Andmekaitse Inspektsiooni poole kaebusega leides, et Tartu Maakohus avalikustab tema kohta ebaõigeid isikuandmeid. Kaebaja palus 1 kahju Andmekaitse Inspektsioonil teha Tartu Maakohtule ettekirjutus, millega kohustada Tartu Maakohut avalikustama võrgulehel www.kohus.ee ka 02.09.2009 tehtud parandusmäärus. M.P. kaebuse alusel alustas Andmekaitse Inspektsioon Tartu Maakohtu suhtes järelevalvemenetlust, mille käigus Tartu Maakohus avalikustas võrgulehel www.kohus.ee 02.09.2009 asjas nr 1-08-8183 tehtud parandusmääruse, millega on Andmekaitse Inspektsiooni seisukohalt õiguslik olukord taastatud ja eeltoodust lähtudes ning juhindudes haldusmenetluse seaduse § -st 43 lg 2 lõpetas Andmekaitse Inspektsioon oma 04.06.2010 riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsusega riikliku järelevalvemenetluse Tartu Maakohtu suhtes, kuna menetluse käigus on Tartu Maakohus avalikustanud (avalikus kohtulahendite registris) 02.09.2009 asjas nr 1-08-8183 tehtud parandusmääruse. Andmekaitse Inspektsioon leidis, et seega puudub alus ettekirjutuse tegemiseks. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses M.P. märgib, et Tartu Maakohus on rikkunud teabe avalikustamisel avaliku teabe seaduse § 9 lg 2 p-i 8, avalikustades kohtulahendite registris (www.kohus.ee) kohtumääruse, mis sisaldas kaebuse esitaja kohta käivat ebaõiget teavet; eelpoolmainitud ebaõige teave on olnud kõigile nähtav alates
2. augustist 2009 kuni juuli 2010, s.o 10 kuud. Kaebuse esitaja leiab, et eelnevaga seoses on tema õigusi rikutud ja selliste ebaõigete isikuandmete avaldamine on äärmiselt alandav. Kaebaja väitel on selle ebaõige teabega kahjustada saanud ka tema väärikus, au ja nimi; kannatada sai ka närvisüsteem ja kaebaja sattus stressi ja depressiooni, millest tulenevalt määrati temale Tartu Vangla psühhiaatri poolt ravimid. Lisaks eeltoodule halvenesid ka suhted lähedaste ja tutvusringkonnaga, kelle ees on nüüd M. P. kaotanud usalduse. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et temale on tekitatud eelnimetatud toiminguga moraalset kahju ning taotleb selle hüvitamist summas 75 000 krooni. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse: - avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; - seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; - seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Vastavalt

§ 4

lõikele 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvaks asutuseks, ametnikuks või muuks isikuks

§ 4lg 2 tähenduses.

Kohtunik (kohus) ei täida haldusülesandeid, tema ülesandeks on õigusemõistmine. Õigust mõistab Eesti Vabariigis ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õigusemõistmine tähendab kohtu pädevuses oleva kohtuasja (õigusvaidluse) lahendamist selleks ettenähtud menetluskorras. Õigusemõistmise organina ei ole kohus haldusorgan, kohtuniku tegevust reguleerivad kohtute seadus ja menetlusseadustikud. Kohtute seaduse 2 9. peatükist tulenevalt ei kuulu kohtuniku ülesannete hulka avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Kõigi kohtute pädevus on määratletud seadusega, mistõttu puudub kohtul õigus menetleda tema pädevusse mittekuuluvaid kaebusi.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seega sisaldab nimetatud säte halduskohtu pädevust piiravat normi. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb taolistele vaidlustele ette teistsuguse menetluskorra. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Kohus märgib ka, et sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuna kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, tagastab ta kaebuse

§ 11lg 4 alusel M.P..

Kohus selgitab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks on võimalik esitada Justiitsministeeriumile tulenevalt RVS § 17 lg 1. Mare Priks Kohtunik 3