) § 187 lg-le 6 seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused V A esitas 23. septembril 2010 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 169/2010/590 peatamiseks ning palus edasi lükata tema väljatõstmine korterist aadressil xxxx. Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et avaldaja V A (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) ei ole täitemenetluses nr 169/2010/590 võlgnik. Täitemenetluse nr 169/2010/590 võlgnikuks on V A ja sissenõudjaks on V A (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx).
lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete Tsiviilasi nr 2-10-46400 kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 alusel võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. See tähendab, et TMS lubab täitemenetlus peatada ainult võlgniku avalduse alusel, kusjuures täitemenetluse jätkamine peab olema võlgniku suhtes ebaõiglane. Kuna avaldaja ei ole antud täiteasjas võlgnik, ei saa tema ka nõuda täitemenetluse peatamist ning seega ei saa ka täitemenetlus iseenesest olla avaldaja jaoks ebaõiglane.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud avaldus on perspektiivitu
lg 2 p 2 tähenduses, kuivõrd avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb seetõttu keelduda. Arvestades avalduses toodud asjaolusid ning eeltoodu alusel jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. Vastavalt
lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud avaldaja V A kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.