2-09-67178/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoober

1. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-67178 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi O. M. (M.) avaldus lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlustoiming Asja lahendamine Kohtuistungi toimumise aeg
2. september
3. a Menetlusosalised ja nende Avaldaja: O. M. ( IK xxx, elukoht; xxx) esindajad Puudutatud isik: D. L.(IK xxx, elukoht; xxx) Puudutatud isik: A. L. (alaealine, IK xxx) Alaealise esindaja: vandeadvokaat S. P. Eestkosteasutus: Kohtla- Järve Linnavalitsus Kohtla- Järve Linnavalitsuse esindaja: M. T., maarika.tarum@kjlv.ee RESOLUTSIOON
4. Avaldus rahuldada.
5. Määrata A. L. elukohaks avaldaja O.M. igakordne elukoht.
6. Määrata, et D. L.il on õigus A. L.ga suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel oma elukohas üks kord nädalas puhkepäeval. Konkreetses päevas ja kellaajas lepivad D. L. ja O. M. ise kokku.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja lapse esindaja õigusabikulud riigi kanda 1 EDASIKAEBE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse lapse elukoha ja suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt elab lapse isa D. L. hetkel oma ema juures, millest tulenevalt puudub lapse isal pidev elukoht, mis oleks lapse kasvu ja arengu seisukohalt oluline. Avaldaja leiab, et lapse jätmine D. L. hooldamisele kahjustab lapse arengut ja heaolu. D. L. ei käi juba pikemat aega tööl, eirates seoses sellega väikese lapse hooldamiseks vajaminevaid rahaliste vahendite teenimist, millest tulenevalt leiab avaldaja, et D. L. ei ilmuta vähematki huvi lapse elu, tervise ja igapäeva asjade üle. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht ning kinnitada kohtumisgraafik D. L.ile lapsega suhtlemiseks 1 kord kuus D. L.i ema elukohas. Viru Maakohtu 03.09.2010 kohtumäärusega määrati alaealisele A. L.le esindaja riigi arvel. Alaealist A. L.t esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Sergei Politšev. KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. D. L. oli nõus, et lapse elukohaks jääb avaldaja elukoht ning ei olnud vastuväiteid, et lapse emale jääb lapse ainuhooldusõigus. Kohtuistungil jõudsid vanemad kokkuleppele, et A. L. kohtub isa D. L.`iga üks kord nädalas puhkepäeviti. Konkreetses päevas ja kellaajas lepivad menetlusosalised ise kokku. Eestkoste asutuse esindaja selgitas, et oluline on, et vanema ei tee lapsega suhtlemisel teineteisele takistusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009 .a. kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.010.a. kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid. 2 PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010.a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Lastekaitseseaduse § -i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 552 lg 1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Lapse vanust arvestades ei olnud tema isiklik ärakuulamine antud juhul eeldatav. Lapsesse puuduva vaidluse läbivaatamisel tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest. Kohus võtnud arvesse, et laps on kaheaastane, ta on harjunud elama avaldaja juures, tal on väljakujunenud oma kindel päevakava, mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda, leiab, et lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht. Vanemad jõudsid istungil kokkuleppele lapsega suhtlemiseks selliselt, et lapse isa kohtub lapsega oma elukohas kord nädalas puhkepäeviti, konkreetses päevas ja kellaajas lepivad vanemad ise kokku. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteid: kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud lähtuvalt TsMS § 172 lg 2 riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 3