← Eesti

3-09-3049/17

Obsah (6)§ 26§ 92§ 31§ 4§ 19§ 93

3-09-3049 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-3049 Haldusasi Westm

§ 26lg 1 p 6/.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda /

§ 92lg 1/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 15.09.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). Edasikaebamise kord ASJAOLUD

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi - PMTK või vastustaja) 17.06.
  2. a korralduse nr 12.2-1/19404 alusel alustati Westmani Äri OÜ (edaspidi ka 1 kaebaja või kabuse esitaja)
  3. a jaanuari kuni
  4. a aprilli käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli ning kohustas teda eelnimetatud korralduse ja 08.09.2008.a korraldusega nr 12-2.1/28036 esitama raamatupidamise dokumendid.
  5. 26.09.
  6. a tegi PMTK muutva tingimusega maksuotsuse nr 12-5/801 (edaspidi Maksuotsus), millega määras Westmani Äri OÜ-le tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2 189 049 krooni põhjusel, et OÜ Westmani Äri ei esitanud
  7. a jaanuari -
  8. a aprilli käivet ja sisendkäibemaksu tõendavaid dokumente. Muutva tingimuse kehtivusajaks määrati MKS § 93 lg 2 alusel 45 kalendripäeva /tl 19-26/.
  9. Westmani Äri OÜ muutva tingimuse kehtivusajal nõutud dokumente ei esitanud, samuti ei esitanud ta maksukorralduse seaduse (edaspidi - MKS) § 137 lg-st 1 tulenevalt vaiet maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuotsus on jõustunud ja pööratud sundtäitmisele summas 819 580 krooni (24.08.
  10. a, täiteasi 025/2009/3522, täitur Kaire Põlts).
  11. Westmani Äri OÜ poolt 14.04.
  12. a esitatud taotlusele maksumenetluse uuendamiseks jättis PMTK vastamata, kuid Westmani Äri OÜ seda ei vaidlustanud /tl 31-32/.
  13. 19.10.
  14. a esitas Westmani Äri OÜ uue taotluse, menetluse jätkamiseks (alternatiivselt: uuendamiseks) ja maksuotsuse muutmiseks, koos dokumentidega, mis tõendasid käibemaksu mahaarvamise õigust, ja põhjendustega, miks ei esitatud dokumente maksuotsusega määratud muutva tingimuse kehtivuse ajal /tl 11-16/.
  15. PMTK tagastas 18.11.
  16. a kirjaga nr 6-5/2042-3-1 „Taotluse tagastamine“ (edaspidi - Kiri) Westmani Äri OÜ-le taotluse, jättes selle läbi vaatamata. Maksuhalduri hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid uusi asjaolusid ning ei ole esitatud selliseid uusi tõendeid, mis ei olnuks isikule haldusmenetluse ajal teada. Seetõttu puudub alus menetluse uuendamiseks /tl 17-18/.
  17. Westmani Äri OÜ esitas 18.12.
  18. a Tallinna Halduskohtusse kaebuse Kirja tühistamiseks ning maksuhaldurile ettekirjutuse tegemiseks võtta vastu Westmani Äri OÜ 19.10.
  19. a taotlus ning sellele lisatud dokumendid, jätkata (alternatiivselt: uuendada) menetlust ja muuta maksuotsust /tl 1-9, 36/.
  20. Tallinna Halduskohtu 19.01.
  21. a määrusega võeti Westmani Äri OÜ tühistamiskaebus menetlusse /tl 37/ ja 26.01.2010 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 45, 57/.
  22. 22.02.
  23. a esitas PMTK kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 52-55/. Täiendavaid seisukohtu kohtu määratud tähtajal pooled ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Westmani Äri OÜ käsitleb vaidlustatud kirja haldusaktina, kuna sel on HMS § 51 lg 1 tunnused. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei võtnud seisukohta selle kohta, et menetlus oli juba eelnevalt uuendatud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on kontrollimenetluse
  24. a jaanuari -
  25. a aprilli käibemaksu tasumise õigsuse osas uuendanud juba aprillis
  26. a ning oli kohustatud selle lõpule viima. PMTK 11.02.
  27. a korraldusega alustati OÜ Westmani Äri suhtes uut kontrollmenetlust
  28. a mai - detsembri käibemaksu arvestuse ja tasumise õigsuse osas, mis lõppes 03.06.
  29. a kontrolli lõpetamise teatega nr 2 12.2-3/2042-
  30. OÜ Westmani Äri esitas eelnimetatud kontrolli ajal dokumendid ka eelmise kontrolliperioodi
  31. -
  32. a aprillikuu kohta. K. M. esitas kontrolli läbiviivale revidendile 06.04.
  33. a taotluse, milles palus jõustunud Maksuotsus uuesti läbi vaadata ning leida võimalus selle muutmiseks/tühistamiseks. Maksuhaldur teatas 14.04.
  34. a e-maili teel, et ta vaatas dokumendid läbi ning uute andmetega on tasumisele kuuluv käibemaks 56 221 krooni /tl 31-32/. Kaebaja juhib tähelepanu, et K. M. on oma kirjas palunud läbi vaadata vaid
  35. ja
  36. a dokumendid ja jätnud ekslikult märkimata, et Maksuotsus sisaldas ka perioodi
  37. a jaanuar-aprill. Maksuhalduri poolt toodud summa sisaldab 2006.,
  38. a andmeid, mis vastavad ka kaebuse esitaja poolt arvutatud summale. Maksuhalduri 14.04.
  39. a e-mail oli eksitav, nagu suureneks OÜ poolt tasumisele kuuluv käibemaks veelgi ning OÜ Westmani Äri ei saanud aru, kuidas on revidendi poolt märgitud summad leitud ja kuidas ta peaks edasi toimetama. Tegelikult kuulub
  40. a jaanuari -
  41. aprillikuu eest esitatud dokumentide alusel tasumisele käibemaksu 18 429 krooni. Maksuhaldur on viinud maksukohustuslase eksitusse, märkides, et Maksuotsuse muutmisel tuleks käibemaksu hoopis rohkem tasuda ning arvestatud ei ole asjaolu, et maksukohustuslasel oli kajastatud enammakse summas 1 340 641 krooni, mida ei olnud tagasi taotletud ning et tegelikult tasumisele kuuluvaks summas kujunes maksuotsuse alusel 848 408 krooni (tulevalt kontrollist, ei võetud maha algselt deklareeritud 18 % käibe summat, vaid keelati ainult sisendkäibemaksu mahaarvamine). Eelnimetatud kirja loogikast ei saanud OÜ Westmani Äri aru ning seetõttu viibis ka taotluse esitamine maksuotsuse muutmiseks. Tulenevalt eeltoodust on 2006-
  42. a aprilli dokumendid sisuliselt läbi vaadatud teise kontrollimenetluse käigus ning ei ole tuvastatud asjaolusid, mille puhul arved ei oleks nõuetekohased või ei annaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebus esitaja rõhutab, et tegemist on peamiselt sarnaste müükide ja ostudega, mis
  43. a mai - detsembri kontrolli puhul ning mida maksuhaldur on aktsepteerinud. Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi – HMS) § 35 lg 1 p-le 1 leiab kaebaja, et käesoleval juhul esinesid kõik alused (OÜ Westmani Äri taotlus, maksuhalduri poolt dokumendid kontrollimine ja maksukohustuslase teavitamine arvutuste tulemustest). Kuna maksuhaldur on juba alustatud
  44. -
  45. a käibedeklaratsioonide kontrolli, on menetlus juba uuendatud HMS § 44 tähenduses ning tuleb lõpule viia. Käibemaksu on tasunud arvetel märgitud isikud (tegemist on samade isikutega, kelle arveid on maksuhaldur järgneva menetluse käigus juba kontrollinud). Käibemaksuseadus ei näe ette võimalust vabastada arvel käibemaksu märkinud isik käibemaksu tasumisest, arvetel märgitud müüjad on käibemaksu riigile tasunud (mida maksuhalduril on võimalik kontrollida ning ostjale sama summa määramise puhul on tegemist topeltmaksustamisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olenemata maksuotsuses märgitud muutva tingimuse tähtaja möödumisest, kuulub ka topeltmaksustamise tõttu Maksuotsus tühistamisele (MKS § 103 lg 1 p 3 lg 2). Maksuhaldur ei ole taotluse tagastamisel põhjendatud, miks ei ole taotluses toodud põhjused aluseks menetluse uuendamiseks ja miks ei ole Westmani Äri OÜ taotluses väljatoodud asjaolud põhjendatud. Taotlus on tagastatud juhindudes HMS § 14 lg 6 p 2 ja lg
  46. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuigi maksuotsuse muutmise taotluse esitamise tähtaeg (maksuotsusega määratud muutva tingimuse kehtivusaeg) oli möödunud, olid taotluses esitatud põhjused piisavad, mis on aluseks tähtaja ennistamisele. Maksuhaldur on jätnud ebaõigesti kaalumata, kas tähtaja ennistamise alused esinevad. Kaebuse esitaja on viitega MKS § 102 lg 1 p 2 ja HMS § 44 lg 1 p 2 sätetele seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused maksuotsuse muutmiseks, kuna hilisem dokumentide esitamine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest tingitud. Kaebuse esitaja selgitab maksuotsusega määratud muutva tingimuse kehtivuse ajal dokumentide esitamata jätmise kohta järgmist. OÜ Westmani Äri loodi K. M.i (OÜ Westmani Äri juhatuse liikme I. S.e tütar) initsiatiivil. I. S. asus juhatuse liikmeks tütre 3 palvel, kuna tütre väimees tegeles ehitusmaterjalide müügi alal ning töösuhtest tulenevalt oli tal keelatud samal ala tegutseda (konkurentsikeeld). Kuna tegemist oli ühise perekonnaga, arvati, et ka abikaasa ei tohi samal alal tegutseda ning tööandjaga konfliktide vältimiseks paluti I. S.el OÜ juhatajaks asuda. OÜ Westmani Äri juhatuse liiget I. S.t abistas kogu ettevõtmises tütar K. M., tema organiseeris kliendid, tegeles ostmise ja müügiga, tema käes oli kogu raamatupidamise dokumentatsioon, tema andis telefoni teel või paberkandjal I. S.ele andmed, mida e-maksuametis deklareerida. Maksuhaldurile deklareeritud andmed olid ebaõiged. I. S. oli ekslikult (valesti maha kirjutades, valesti aru saades, numbreid valedesse lahtritesse sisestades ning ka ebaõigesti edastatud andmete alusel) deklareerinud maksuametile ebaõiged andmed ning I. S. on selles osas valmis kandma vastutust oma ettevaatamatuse eest. 26.09.
  47. a maksuotsuse nr 12-5/801 kättesaamisel (oktoobris 2008), oli K. M. Soomes oma haiget isa põetamas (kuna K. M.i isa E. S. suri xx.xx.xxxx. a, siis vii b i s K. M. Soomes kauem, organiseerides ka matuseid, tl 29-30). OÜ Westmani Äri juhatuse liige I. S. ei saanud aru, et Maksuotsuses antud tähtaja jooksul dokumentide esitamata jätmisel Maksuotsus jõustub. Kuna tema valduses dokumente ei olnud, ei olnud tal võimalik neid ka esitada. Antud perioodil oli I. S.el ka peresisene konflikt (tütre ja abikaasaga) ning dokumente ei saanud esitada seetõttu ka hiljem. Maksuotsus ei ole tavainimesele mõistetav, sellest ei tulene selgelt, et peale 45 päeva (mis oli määratud muutva tingimuse ajaks) ei saa enam dokumente esitada, Maksuotsus jõustub ja seda ei ole enam võimalik vaidlustada. Taotluse esitaja on seisukohal, et maksuotsus peab olema arusaadav ka juriidilisi teadmisi mitteomavale isikule. Kuna I. S. ei saanud aru Maksuotsusega tekkivast lõplikust kohustusest (ebaõige arusaamine tegelikest asjaoludest), raamatupidamise dokumente tema valduses ei olnud ning ta ei saanud neid esitada, siis leidis ta, et võib teha seda ka hiljem, kui dokumendid on kätte saadud, ja aruandlus taastatud. Samuti on olnud järgmise maksumenetluse käigus maksuhalduri poolt edastatud teave I. S.t eksitav, mistõttu ka taotluse esitamine maksuhaldurile viibis. Maksuotsuse lk 2 tuleneb, et I. S. palus dokumentide esitamise tähtaja pikendust, kuid siiski dokumente ei esitanud. Samas on Maksuotsuses ka märgitud, mis põhjusel dokumente kohe ei esitatud (arvuti viirus) ning et tegeletakse raamatupidamisdokumentide taastamisega. Seega on olnud maksuhaldurile teada põhjus ning asjaolu, et dokumente juhatuse liikme I. S.e valduses sel ajal polnud. Kuna OÜ Westmani Äri raamatupidamine oli arvutiviiruse tõttu hävinenud, pöördus I. S. raamatupidamise dokumentide taastamiseks raamatupidamisefirma poole. Kuna juhatuse liikme valduses ei olnud sel momendil raamatupidamise algdokumente (kogu dokumentatsioon oli K. M.i käes, ei olnud võimalik Maksuotsuses määratud tähtajaks raamatupidamise dokumente taastada. Raamatupidamine sai taastatud veebruaris
  48. a ning need esitati teise kontrolli käigus, mis osaliselt ka läbi vaadati. Kaebuse esitaja märkis oma taotluses, et taotluse esitaja avaldab arvamust, et arvutiviirust on võimalik vajadusel tõendada, kuna seda arvutit ei ole peale arvutiviirust kasutatud. Deklareeritud andmete ja tegelikkuse vastuolu osas selgitab kaebaja, et kuna kogu raamatupidamise dokumentatsioon (st. originaalarved) olid OÜ Westmani Äri juhatuse liikme I. S.e tütre K. M.i käes, andis K. M. telefoni teel või paberkandjal I. S.ele andmed, mida emaksuametis deklareerida. 'Tulenevalt hilisemast kontrollimisest, osutusid deklareeritud andmed ebaõigeks. I. S. tunnistab oma ettevaatamatust deklaratsioonide esitamisel, kuid ei tunnista oma hooletust ega tahtust Maksuotsusega määratud tähtajal dokumentide esitamata jätmisel. Tegemist ei ole tahtlusest ega hooletusest tingitud dokumentide esitamata jätmisega (tegemist oli tehniliste probleemidega (arvutiviirus), arusaamatusega, eksitusega, peresisese konfliktiga ning mistõttu OÜ juhataja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel dokumente esitada) ning on seisukohal, et käesolevas taotluses toodud põhjendused on piisavad Maksuotsuse muutmiseks. 4 Kuna arvutiviiruse tõttu oli hävinud arvutis olev raamatupidamine, seda ei suudetud taastada, siis peresisese konflikti lahenedes originaalarvete oma valdusse saamisel, pöördus OÜ Westmani Äri veebruaris
  49. a raamatupidamise firma poole (EPC Finance), kes taastas raamatupidamise algdokumentide alusel vastavalt raamatupidamise nõuetele ning koostas ka majandusaasta aruanded
  50. -
  51. a eest äriregistrile. Raamatupidamise algdokumentide põhjal koostas raamatupidamisfirma ka koondid ja käibedeklaratsioonid. Tulenevalt raamatupidamise korrastamisest selgus, et OÜ Westmani Äri oli kohustatud deklareerima perioodi
  52. jaanuar - 2008 aprill 18 % müügikäivet 5 452 414 krooni (Maksuotsuses märgitud, et oli deklareeritud 4 713 380 krooni) ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 981 438 krooni (Maksuotsuses märgitud 848 408 krooni) ning sisendkäibemaksu 963 009 krooni (Maksuotsuses märgitud, et enammaksu deklareeritud 2 189 049 krooni). Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et
  53. a ja 2007 a andmeid, mida maksuhaldur kontrollis teise menetluse käigus, on tuvastatud samuti, et tasumisele kuulub käibemaks 2006-
  54. a eest on 56 224 krooni, nagu nähtub ka OÜ raamatupidamise dokumentidest. Seega tegelikult tasumisele kuuluvaks summaks
  55. jaanuar -
  56. aprilli eest on 18 429 krooni. Deklaratsioonides ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks on praktikas kasu saamine enammakstud käibemaksu näol. Käesoleval juhul kinnitab tahtluse ja ka hooletuse mitteolemasolu see, et OÜ Westmani Äri ei ole kasu saanud ega ole kasu saamise eesmärgil deklaratsioonides valeandmeid esitanud, kuna ei ole ekslikult deklareeritud käibemaksu riigilt tagasi taotlenud. Seega ei ole riigil tekkinud kahju ning ebaõiglane oleks jätta jõusse Maksuotsuses kajastatud summad. Maksu määramine ei tohi dokumentide esitamise tähtaja ületamise tõttu muutuda formaalseks, vaid lähtuda tuleb tegelikest asjaoludest. Kaebuse esitajale tähtaegselt dokumentide esitamata jätmise tõttu käibemaksu määramine summas 2 189 049 krooni ebaõiglane. Kaebuse esitaja poolt hilisemalt esitatud dokumentidest nähtub, et tegelikult kuulub seaduse alusel tasumisele käibemaksu vaid 18 429 krooni. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et Westmani Äri OÜ kaebuses esitatud väited ei anna alust PMTK 18.11.
  57. a kirja nr 6-5/2042-3-1 tühistamiseks, paludes jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur ei ole aprillis
  58. a menetlust uuendanud ning taotluse tagastamise kirja puhul on tegemist õiguspärase vastusega Westmani Äri OÜ menetluse uuendamise taotlusele. Vastustaja hinnangul on antud vaidluse lahendamiseks vajalik keskenduda vaid järgnevale, kuna kõik muu kaebuses väljatoodud on asjakohatu ning tuleb jätta tähelepanuta: esmalt on vajalik kindlaks teha, kas PMTK on
  59. a aprillis või hilisemalt menetluse uuendanud; teiseks, kas menetluse uuendamiseks on alus olemas; kolmandaks on vajalik hinnata, kas PMTK taotluse tagastamise kiri on seaduspärane. Vastustaja on seisukohal, et K. M.i ning revidendi vaheliste e-kirjade puhul on tegemist tavalise, igapäevaselt maksukohustuslasega peetava kirjavahetusega. K. M., kes, nagu kaebusest selgub, juhib reaalselt Westmani Äri OÜ tegevust (seaduslik esindaja on äriregistri andmetel I. S., samuti ei ole PMTK-le esitatud K. M.i Westmani Äri OÜ esindusõigust tõendavat dokumenti), pöördus Westmani Äri OÜ maksukontrolli läbi viinud revidendi poole, et saada informatsiooni, kas leidub mingisuguseid juriidilise võimalusi Maksuotsusega määratud summade muutmiseks, millele revident e-kirja teel ka vastas. Revidendi vastuse puhul on tegemist isiku subjektiivse seisukohaga, mitte PMTK kui haldusorgani hinnanguga, mistõttu ei ole seda võimalik käsitleda menetluse uuendamise või mitteuuendamise otsusena. Lisaks juhib PMTK tähelepanu, et revidendi vastusest nähtub, et revident ei ole vaadanud läbi temale esitatud dokumente, vaid teinud enda kirjas märgitud järelduse Westmani Äri OÜ poolt parandatud käibedeklaratsioonide põhjal. Seega ei ole revident asja sisuliselt, st temale esitatud dokumente läbi vaadanud. PMTK peab veel oluliseks viitega MKS § 46 ja HMS
  60. 5 osa
  61. peatükile märkida, et seadusest tulenevalt on haldusaktidele kehtestatud kindlad nõuded nii vormi kui ka sisu osas ning juba seetõttu ei ole ega ka saa olla revidendi e-kirja teel edastatud vastuse puhul haldusorgani kui sellise otsusega menetluse uuendamise või mitteuuendamise kohta. Lisaks, nagu nähtub mainitud kirjavahetusest, ei ole ka K. M. ise pidanud enda 06.04.
  62. a saadetud e-kirja menetluse uuendamise taotluseks. Nimelt on K. M. edastanud revidendile 14.04.
  63. a taotluse menetluse uuendamiseks word-failina. Seega on esmase K. M.i e-kirja ning revidendi vastuskirja puhul tegemist tavalise kirjavahetusega, millele järgnes taotluse esitamine maksumenetluse uuendamiseks. Mis puudutab 14.04.
  64. a esitatud taotlust, siis PMTK möönab, et nimetatu on arusaamatutel põhjustel jäetud tähelepanuta. PMTK peab vajalikuks osundada, et taoline käitumine ei ole Maksu- ja Tolliametile tavapärane ning kohane ja möönab, et see ei vasta hea halduse tavale. Vastustaja on aga seisukohal, et asjaolu, et PMTK talle esitatud taotluse tähelepanuta on jätnud, ei tähenda, et haldusorgan oleks käesoleval juhul siiski menetluse uuendanud. Kui haldusorgan ei alusta menetluse läbiviimist vaatamata sellele, et ta on selleks kohustatud, on tegu tegevusetusega, mida isik saab vaidlustada vaidemenetluse korras (HMS § 72 lg 3 p 2) või pöördudes kaebusega halduskohtusse (

§ 4lg 2, § 6 lg 2 p 2).

Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (29.04.

  1. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-19-09; 09.05.
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-23-07; 30.10.
  3. a määrus haldusasjas nr 3-3-170-06; 21.12.
  4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00) leidnud, et “kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.” Neis asjades ei ole kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse esitamine peaksid mahtuma üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on rõhutanud, et “haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul ning et sellisel juhul võib kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda”. Antud juhul Westmani Äri OÜ ei ole astunud mingisuguseid samme selleks, et teada saada 14.04.
  5. a esitatud taotluse tulemusi, st kas haldusorgan rahuldas tema taotluse või mitte. Westmani Äri OÜ esitas 19.10.
  6. a hoopiski uue taotluse menetluse uuendamiseks ning kuna PMTK leidis, et menetluse uuendamise aluseid ei esine, vastas PMTK taotlusele seaduses sätestatust ning Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.
  7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-80-04; 10.11.
  8. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-36-04) tulenevalt 18.11.
  9. a taotluse tagastamise kirjaga. Vastustaja on seisukohal, et Westmani Äri OÜ, esitades uue taotluse menetluse uuendamiseks, on taoliselt käitudes minetanud õiguse PMTK tegevusetuse (ehk haldusakti andmise taotluse tähelepanuta jätmise) vaidlustamiseks. Lisaks, kuigi PMTK ei käitunud 14.04.
  10. a taotluse tähelepanuta jätmisel kooskõlas hea halduse tavaga ning jättis temale esitatud taotluse tähelepanuta, oleks PMTK ka nimetatud taotluse tulenevalt HMS § 14 lg 6 p-st 2 ja § 14 lg-st 7 sätestatust tagastanud Westmani Äri OÜ-le läbi vaatamata, kuna nii aprillis kui ka oktoobris
  11. a puudusid Westmani Äri OÜ-l HMS § 44 lg-s 1 ning MKS § 102 lg 1 p-s 2 toodud alused menetluse uuendamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on erinevates lahendites (16.12.
  12. a määrus haldusasjas nr 33-1-80-04; 10.11.
  13. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-36-04) leidnud, et “kui maksuhaldur on seisukohal, et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, siis peab ta menetlema maksukohustuslase pöördumist tavalise märgukirjana ning vastama maksukohustuslasele kirjaga, milles selgitatakse, et menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kui maksukohustuslase taotluses esitatud andmed või seisukohad ajendavad maksuhaldurit haldusakti muutma või kehtetuks tunnistama, siis uuendab maksuhaldur 6 haldusmenetluse”. Antud juhul ongi PMTK nimetatud põhimõttest juhindunud ning vastanud Westmani Äri OÜ-le 18.11.
  14. a kirjaga. PMTK ei ole taotlust ja sellele lisatud dokumente sisuliselt analüüsinud. Taotlusega tutvudes nähtus, et nii HMS-s kui ka MKS-s märgitud alused menetluse uuendamiseks puuduvad ning seega, lähtudes Riigikohtu eespool viidatud seisukohast, tagastaski PMTK Westmani Äri OÜ 19.10.
  15. a taotluse äriühingule kirjaga jättes selle läbi vaatamata. Lisaks nähtub taotluse tagastamise kirjast, et PMTK hinnangul ei esine selliseid uusi asjaolusid ning ei ole esitatud selliseid uusi tõendeid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. PMTK hinnangul raamatupidamisprogrammi hävinemine arvutiviiruse tõttu, peresisene konflikt ja muud taotluses väljatoodud asjaolud ei põhjenda, miks Westmani Äri OÜ jättis PMTK korraldused maksuhalduri juurde ilmumiseks ja dokumentide esitamiseks täies ulatuses täitmata. Seetõttu puudub alus menetluse uuendamiseks. Kokkuvõtlikult on vastustaja seisukohal, et olgugi, et PMTK on käesoleval juhul eksinud hea halduse tava vastu, jättes Westmani Äri OÜ poolt 14.04.
  16. a esitatud taotluse tähelepanuta, siis lõppkokkuvõttes puudub Westmani Äri OÜ-l ikkagi seadusest tulenev alus äriühingu suhtes juba lõppenud maksumenetluse uuendamiseks. PMTK 18.11.
  17. a taotluse tagastamise kiri on seaduspärane. Samuti, kuna ei esine aluseid maksumenetluse uuendamiseks, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks ja maksuotsuse muutmiseks. Lisaks, kuna antud vaidluse keskseks küsimuseks on siiski PMTK taotluse tagastamise kirja õiguspärasus ning Westmani Äri OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluse uuendamine, on vastustaja seisukohal, et muud kaebuses väljatoodud seisukohad (põhjused, miks kaebaja ei saanud muutva tingimuse ajal PMTK-le dokumente esitada, lisaks selgitus, kuidas on tekkinud deklareeritud ja tegelike asjaolude vastuolu jms) on käesoleval juhul asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. KOHTU PÕHJENDUSED
  18. Halduskohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et Westmani Äri OÜ kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja PMTK argumentatsiooniga ja ei pea vajalikuks kõike üle korrata. Kohus rõhutab oma seisukoha põhistamisel eelkõige järgmist.
  19. Kaebuse õige lahendamise seisukohalt on oluline piiritleda vaidluse ese, kuna

§ 19

lg 7 kohaselt kohus vaatab kaebuse läbi selles sisalduva taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega. Antud juhul on Westmani Äri OÜ vaidlustanud PMTK 18.11.

  1. a kirja nr 6-5/2042-3-1, millega vastustaja tagastas kaebajale tema poolt 19.10.
  2. a esitatud taotluse menetluse jätkamiseks või uuendamiseks ja maksuotsuse muutmiseks ning jättis selle läbi vaatamata. Sisuliselt on Kirja näol tegemist reaaltoiminguga, mis kahtlemata sisaldab otsustuse vastuvõtmist. Seetõttu on kohtupraktikas aktsepteeritud ka sellekohaseid tühistamiskaebusi. Alternatiivina oleks olnud võimalik lahendada kohustamiskaebust toimingu peale. Kuivõrd vaidlustatud otsustus vastab põhimõtteliselt HMS § 51 lg-s 1 toodud haldusakti tunnustele (haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt), siis on kohus antud juhul nõustunud kaebajaga ja võtnud menetlusse tühistamiskaebuse Kirja (selles sisalduva otsuse) peale ning vastustaja ei ole sellele käsitlusele vastu vaielnud. Eelmärgitut (kaebuse eset) arvestades on asjakohatud kaebaja väited, mis puudutavad jõustunud Maksuotsuse väidetavalt tavainimesele mittemõistetavust, sellega topeltmaksustamist (kaebaja ei ole Maksuotsust seaduses ettenähtud korras üldse eelnevalt vaidlustanud), kaebaja ja maksuhalduri vahelist e- 7 kirjavahetust ja maksukohustuslase PMTK poolt väidetavalt eksitusse viimist, Westmani Äri OÜ (täpsemalt K. M.i) 14.04.
  3. a taotluse vastustaja poolt tähelepanuta jätmist, mida Westmani Äri OÜ ei ole samuti vaidlustanud. Samuti on kohatu kaebaja väide, et maksuhaldur on jätnud ebaõigesti kaalumata, kas tähtaja ennistamise alused esinevad, kuna PMTK ei ole lahendanud Westmani Äri OÜ tähtaja ennistamise taotlust ega kaebaja seda käesolevas asjas vaidlustanud. Kohus peatub eelmärgitud küsimustel üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik Kirja õiguspärasuse hindamisel.
  4. Et Westmani Äri OÜ taotles oma 19.10.
  5. a esitatud taotluses menetluse jätkamist ja on ka kohtukaebuses seisukohal, et menetlus oli juba eelnevalt uuendatud, siis on PMTK õigesti märkinud, et kõigepealt on vajalik kindlaks teha, kas PMTK on
  6. a aprillis või hilisemalt menetluse uuendanud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Vastupidi, kaebaja on ise lisanud kaebusele PMTK 03.06.
  7. a kontrolli lõpetamise teate nr 12.2-3/2042-3, milles teatati 11.02.
  8. a korraldusega OÜ Westmani Äri suhtes alustatud kontrollmenetluse
  9. a mai - detsembri käibemaksu arvestuse ja tasumise õigsuse osas lõppemisest. Maksuotsus oli koostatud aga kaebaja
  10. a jaanuari kuni
  11. a aprilli käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli tulemuste põhjal. Seega, esiteks, kuna kontrolliperioodid ei lange kokku, ei saa rääkida menetluse uuendamisest. Teiseks, revidendi 14.04.2009 e-kirjast nähtub, et vanemrevident M. Kull ei ole vaadanud läbi PMTK-le 06.04.2009 esitatud dokumente (sh arveid pangaväljavõtteid ja kasS.vestusi; tl 31-32), vaid ta on teinud kirjas märgitud järeldused Westmani Äri OÜ poolt parandatud (uute andmetega) 2006-2007 käibedeklaratsioonide põhjal. Kohus nõustub vastustajaga, et revident ei ole asja (kõiki) esitatud dokumente sisuliselt uuesti läbi vaadanud ega teatanud kaebajale seadusega haldusaktidele kehtestatud vormis menetluse uuendamisest (tal puuduks selleks ka pädevus). Kaebajal ei saanud tekkida mulje menetluse uuendamisest ka seetõttu, et tema 14.04.
  12. a taotlus menetluse uuendamiseks jäi vastustaja omaksvõtu kohaselt ekslikult üldse tähelepanuta, mistõttu kaebajale ei saadetud sellekohast haldusakti menetluse uuendamise kohta ega käesolevas asjas vaidlustatud Kirjaga analoogilist kaebajale negatiivset vastust. Tulenevalt MKS §-st 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseadustes või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Kohus rõhutab, et kaebaja osundatud HMS § 35 lg 1 p-st 1 (haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile) ei saa teha järeldust, et maksumenetlus uuendati. Sellega sai alata üksnes menetlus kaebaja 14.04.
  13. a taotluse rahuldamiseks või tagasilükkamiseks. Seega Westmani Äri OÜ 19.10.
  14. a taotlus menetluse jätkamiseks oli juba iseenesest põhjendamatu.
  15. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas kaebaja alternatiivtaotluse (st menetluse uuendamise taotluse) rahuldamiseks oli vastustajal alus olemas. Asja materjalidest nähtuvalt Maksuotsus oli tehtud muutva tingimusega, mille kehtivusajaks määrati 45 kalendripäeva. MKS § 93 lg 1 kohaselt, kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 maksukohustuslane võib tingimuse kehtivusajal taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist. Seega oli Westmani Äri OÜ-l 45 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamisest õigus esitada maksuhalduri nõutud täiendavaid dokumente
  16. a jaanuari -
  17. a aprilli sisendkäibemaksu arvestamise kontrollimiseks ja taotleda Maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vabanemaks kohustusest tasuda Maksuotsusega määratud maksusummad. Asjas on tuvastamist leidnud, et kaebaja, olgu põhjus selleks milline tahes, nimetatud ajal PMTK-ga ei kontakteerunud, ei selgitanud põhjusi, miks ta ei saa määratud ajal dokumente esitada, ega taotlenud Maksuotsuse muutmist 8 ja pikema tähtaja määramist. Ometi olid nii perekondlikud probleemid kui ka muud dokumentide esitamist takistanud asjaolud (arvutiviirus ja dokumentide taastamisvajadus) kaebaja seaduslikule esindajale (I. S.) ja äriühingut sisuliselt juhtinud isikule (K. M.) teada. Sealjuures nähtuvalt Maksuotsusest ja kaebuses rõhutatust oli Westmani Äri OÜ maksumenetluse kestel juba teavitanud PMTK-t arvutiviiruse tekitatud kahjudest ja sellest johtuvast takistusest dokumentide esitamiseks. Et vastustaja oli korduvalt kaebajale vastu tulnud ja uusi tähtaegu andnud, siis võinuks kaebaja eeldada, et PMTK, arvestades ka juhatuse liikme perekonnas 02.10.2008 aset leidnud surmajuhtumit, annab kaebajale veel täiendava võimaluse. Samuti eri üritanud Westmani Äri OÜ saavutada maksusumma tasumisest vabanemist näiteks menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamisega. Selle asemel hoopis pärast 15.09.2008 ei võtnud juhatuse liige enam ise PMTK-ga kontakti ega saanud ka vastustaja teda kätte. HMS §-s 44 on sätestatud menetluse uuendamisega seonduv. Westmani Äri OÜ tugines oma 19.10.
  18. a taotluses menetluse uuendamiseks nimetatud paragrahvi lg 1 p-le 2, mille kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Samuti on kaebaja osundanud MKS § 102 lg 1 p-le 2, mille järgi maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Seega on eeltingimuseks nii menetluse uuendamisele kui ka maksuotsuse muutmisele see, et on ilmnenud uued olulised asjaolud ja tõendid, mis ei olnud isikule (antud juhul – kaebajale) maksumenetluse ajal teada, sh nende teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid uusi asjaolusid ja tõendeid, millest ta polnud teadlik enne Maksuotsuse jõustumist, kaebaja menetluse uuendamise ja Maksuotsuse muutmise alusena silmas peab. Isegi maksuhaldurile oli veel enne Maksuotsuse koostamist teada arvutiviirusest põhjustatud raamatupidamisdokumentide esitamise takistus ja nende taastamise vajadus. Nii OÜ Westmani Äri juhatuse liige I. S.ele kui ka äriühingut sisuliselt juhtivale tema tütar K. M.ile oli Maksuotsuse muutva tingimuse kehtivusajal teada nii vajadus E. S.t Soomes põetada kui ka viimase surm xx.xx.xxxx, samuti väidetav peresisene konflikt (I. S.el tütre ja abikaasaga). Mistõttu kaebuse esitaja väited uutest, seni teadmata asjaoludest ning selle kohta, et hilisem dokumentide esitamine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest, on ilmselgelt alusetud. Oskamatus õigesti hinnata asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh tähtaegu, ei ole samuti käsitatav uue asjaoluna. Seaduse mittetundmist ei käsita kohtupraktika ka mõjuva põhjusena möödalastud tähtaja ennistamisel. Antud juhul ei ole kõne all aga isegi mitte ennistamistaotluse lahendamine, liiatigi on I. S.e näol tegemist äriühingu juhatuse liikmega, kelle puhul eeldatakse tavainimesest oluliselt erksamat meelt ja paremat seadusnõuete tundmist, eriti oma tegutsemisvaldkonnas. Kuivõrd äriühing tegutseb oma esindusorganite kaudu, siis neil asjaoludel on PMTK oma Kirjas õigesti asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei esine selliseid uusi asjaolusid ning ei ole esitatud selliseid uusi tõendeid, mis ei olnuks isikule (st OÜ-le Westmani Äri) haldusmenetluse ajal teada. Järelikult puudus kaebaja väidetud alus menetluse uuendamiseks. Ühtlasi on eeltoodut arvestades väär ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole taotluse tagastamisel põhjendatud, miks ei ole taotluses toodud põhjused aluseks menetluse uuendamiseks.
  19. Lõpuks peatub kohus PMTK taotluse tagastamise kirja vormilisel õiguspärasusel. HMS §-s 43 on toodud nii haldusakti andmise kui ka toimingu sooritamise menetluse lõppemise alused, sh lg 1 p-st 1 tulenevalt haldusakti andmise menetlus lõppeb haldusakti 9 teatavakstegemisega, sama lõike p 3 kohaselt aga haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega. Vaidlustatud Kirjas on märgitud OÜ Westmani Äri taotluse tagastamise ja läbivaatamata jätmise alusena HMS § 14 lg 6 p 2 (haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel) ja HMS § 14 lg 7, mille kohaselt taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. „Teise seadusega ettenähtud juhtumina“ võib nimetada näiteks HMS § 15 lg-t 2 ja 3, mis näevad ette (tähtaegselt kõrvaldamata jäetud) puudustega taotluse läbi vaatamata jätmise. Antud juhul võib käsitada kaebaja taotluse kõrvaldamatu puudusena tõika, et taotluses ei ole märgitud uusi asjaolusid, mis võiksid olla aluseks menetluse uuendamisele. Niisugune puudus ei oleks olnud kõrvaldatav ka kaebajale tähtaja andmisega. Analoogselt võib kohus jätta kaebuse ilma seda käiguta jätmata koheselt läbi vaatamata ja kaebuse tagastada, kui on ilmselge, et kaevatav haldusakt või toiming ei saa rikkuda isiku õigusi. Vastustaja on osundanud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele, mille kohaselt “kui maksuhaldur on seisukohal, et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, siis peab ta menetlema maksukohustuslase pöördumist tavalise märgukirjana ning vastama maksukohustuslasele kirjaga, milles selgitatakse, et menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kui maksukohustuslase taotluses esitatud andmed või seisukohad ajendavad maksuhaldurit haldusakti muutma või kehtetuks tunnistama, siis uuendab maksuhaldur haldusmenetluse”. Seega on PMTK toiminud kooskõlas kohtupraktikaga. Kaebaja ei ole iseenesest ka seadnud kahtluse alla talle antud vastuse vormi ega selle resolutsiooni ja on käsitanud seda haldusaktina. Kohus märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud hoopis andma haldusakti menetluse uuendamisest keeldumise kohta, ei oleks kõnealune vorminõude rikkumine aluseks tehtud otsustuse tühistamisele ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks OÜ Westmani Äri taotlus uuesti läbi vaadata. Tulenevalt HMS §-st 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka kohtupraktikas on juurdunud põhimõte, et pelgalt vorminõuete rikkumise tõttu ei tühistata otsust, mis tuleks sisuliselt samasugusena uuesti vastu võtta. Seega, sõltumata kaebajale antud vastuse vormist ja resolutsioonist jääks tagajärg talle ikkagi samaks: menetlus ei kuuluks uuendamisele ega Maksuotsus muutmisele, kuna puuduvad uued, seniteadmata asjaolud. Seda ei muudaks ka fakt, kui maksuhaldur oleks võtnud Kirjas seisukoha selle kohta, kas menetlus oli juba eelnevalt uuendatud või mitte. Järelikult puudub alus Kirjas sisalduva otsuse tühistamiseks.
  20. Tulenevalt

§ 92lg-st 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole

§ 93lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud.

Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.