3-10-510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-510 Haldusasi E. K.i (K.

lduse nr 28 punkti 1 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja E. K. Vastustaja Keila Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta E. K.i kaebus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 27.08.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD 1. E. K. esitas 04.01.2010. a Keila Vallavalitsusele (edaspidi – Keila VV või vastustaja) avalduse võimaldada talle maamaksuvabastust 2010. aastaks Keila Vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses /tl 7, 39/. 1 2. Keila VV edastas oma 27.01.2010. a kaaskirjaga nr 5-12/10/145 E. K.ile Keila VV 14.01.2010. a

lduse nr 28 „Maamaksust vabastatute nimekirja mitte arvamine" (edaspidi -

ldus või vaidlustatav haldusakt), selgitades E. K.ile, et Keila Vallavolikogu 18.12.2008. a määruse nr 79 „Maamaksusoodustuste määramise tingimuste ja

kehtestamine" (edaspidi - Kord; tl 8) § 3 lg 2 kohaselt esitas E. K. maamaksust vabastamise avalduse

1. a kohta mittetähtaegselt /tl 6, 40 pöördel-41/.
2. E. K. esitas 04.02.
3. a Keila VV-le taotluse kuulutada

ldus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev õigustühine haldusakt, muuta ja täiendada Keila VV

ldust „Maamaksu soodustuse saajate nimekirja kinnitamine", lisades maksusoodustuste saajate nimekirja E. K. Xxxxxx maaüksuse osas, ning edastada see esimesel võimalusel Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Samuti taotles ta, et Keila VV

staks rahvastikuregistriandmed taotleja ja H. K.i elukoha osas ning et Keila Vallavolikogu viiks

vastavusse MaaMS-ga /tl 13-14, 41 pöördel-42 pöördel/.

1. Keila VV oma 17.02.
2. a vastuskirjas nr 5-12/10/145-3 ülalmärgitud taotlusele leidis, et E. K.i palvet ei ole võimalik täita, ja märkis täiendavalt, et nagu haldusakti punktis 2 on märgitud, arvestatakse tema maamaksust vabastamise avaldust
3. a maamaksusoodustust saajate nimekirja kinnitamisel.
4. E. K. (edaspidi - ka kaebaja või kaebuse esitaja) esitas 28.02.
5. a Tallinna Halduskohtusse kaebuse

lduse p 1 tühistamiseks ning p 2 muutmiseks ja kaebaja kandmiseks Keila vallas maamaksusoodustust saajate nimekirja

1. a /tl 2-4/.
2. Tallinna Halduskohus võttis 11.03.
3. a kohtumäärusega E. K.i kaebuse menetlusse

lduse nr 28 p 1 tühistamiseks /tl 20/. 31.03.2010 kohtumäärusega halduskohus määras asja lahendada kirjalikus menetluses /tl 30/.

1. 21.04.
2. a esitas Keila VV halduskohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 35-38/. Täiendavaid seisukohti menetlusosalised määratud ajaks (kuni 02.08.2010) kohtule ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja E. K. leiab, et vaidlustatav haldusakt on vastuolus maamaksuseaduse (edaspidi – MaaMS)§ 8 lõikega 1 ja § 11 lõikega 2, kuna nimetatud seadus ei sätesta tingimusena maamaksuvabastuse avalduse esitamist maksukohustuse tekkimisele eelnenud aastal. Rikutud on kaebajal Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi – PS) ja MaaMS-st tulenevat legaalsuse ehk seaduslikkuse printsiipi. Keila vald on kasutanud seadusandja poolt antud võimalust vastavalt MaaMS § 11 lõikele 2 vabastada riikliku pensionikindlustuse alusel pensionisaaja tema kasutuses olevalt elamumaalt maamaksust (Keila Vallavolikogu
3. detsembri
4. a määrus nr 79 „Maamaksusoodustuste määramise tingimuste ja

kehtestamine“), kuid kaebajat ei arvatud nimetatud soodustuse saajate nimekirja 2010. a ning kaebaja avalduse menetlemine lükati aasta võrra edasi, aastasse 2011, mis ei ole käesoleval juhul seadustest tulenev tegevus. Vastustaja Keila Vallavalitsus peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebuse väited on tõendamata, samuti ei selgu kaebusest, milles seisneb haldusakti vastuolu õigusnormide või õiguse üldpõhimõtetega. 2 Viitega MaaMS § 8 lg 1, § 11 lg 2 ja 3 ning

§-de 1-4 sätetele on Keila VV seisukohal, et vaidlustatav haldusakt ei ole kuidagi vastuolus MaaMS-ga. Kaebaja on kaebuse esitamisel esiteks jätnud tähelepanuta, et

lduse aluseks on Keila Vallavolikogu poolt kehtestatud kehtiv Kord. Teiseks on MaaMS-ga kehtestatud tähtaeg, mis ajaks kohalik omavalitsus esitab Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed (1. veebruariks) ning MaaMS ei näe ette kohalikus omavalitsuses andmete muutmiseks vajaliku aega ega ka maamaksuvabastuse avalduse esitamise tähtaega kohalikule omavalitsusele, millest tulenevat otsustab andmete muutmiseks vajaliku aja ja avalduse esitamise tähtaja kohalik omavalitsus. Keila Vallavolikogu

s määranud ära nii avalduse esitamise tähtaja kui andmete muutmiseks vajaliku aja. 1 kuu avalduste esitamise tähtajast kuni Maksu- ja Tolliametile andmete esitamiseni on optimaalne selleks, et vastav ametnik jõuaks kõik laekunud avaldused läbi vaadata, kontrollida ning materjalid vallavalitsusele otsustamiseks ette valmistada ning peale otsustamist soodustatud isikud andmebaasis kajastada. Vastustaja selgitas kaebajale juba enne viimase halduskohtu poole pöördumist 17.02.2010 vastuskirjas nr 5-12/10/145-3: „MaaMS § 11 toodud alustel on kohalikul omavalitsusel õigus, mitte kohustus, teatud tingimustel isikuid maamaksust vabastada. Nimetatud tingimusele vastava isiku maksuvabastuse taotluse vaatab läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan (antud juhul Keila Vallavalitsus) omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja

s." /tl 43-44/.

kohaselt oleks kaebajal olnud võimalus Keila vallas

1. a maamaksusoodustusele, kui ta oleks
2. a
3. jaanuari seisuga olnud registreeritud rahvastikuregistrisse Keila valla territooriumil paikneva elukoha aadressiandmetega ning esitanud maamaksusoodustuse avalduse hiljemalt
4. a
5. detsembriks. Seda, et kaebaja nimetatust aru sai, näitab asjaolu, et ta oli oma 04.02.2010 vastustajale esitatud taotluses märkinud, et kuna ta ei olnud 01.01.
6. a seisuga registreeritud rahvastikuregistrisse Keila valla territooriumil paikneva elukoha aadressiandmetega, ei olnud tal võimalik esitada maamaksusoodustuse taotluse avaldust hiljemalt 31.12.
7. a. Vastava avalduse tähtaegse esitamise võimalus oli kaebajal olemas, kuid tulenevalt Keila vallas kehtivast maamaksusoodustuse määramise

st oleks see jäänud rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei olnud Keila valla elanik 01.10.

1. a seisuga. Nimetatust on kaebaja aru saanud ja seda ise ka möönnud. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi ja kohustusi on rikutud, olnuks tal õigus vaidlustada Keila Vallavolikogu 18.12.2008.a. määrust nr 79, millega maamaksusoodustuste määramise tingimused ja kord kinnitati ning millest talle kui maamaksu soodustuse taotlejale tekkisid teatud õigused ja kohustused. Seda ei ole kaebaja teinud. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada tema arvamine maksusoodustust saajate hulka. Nagu vastustaja juba eelnevalt märkis, ei saaks seda teha isegi siis, kui lugeda tema avaldus tähtaegselt esitatuks, sest valla elanik ei olnud ta 01.01.
2. a seisuga ning seetõttu jääks tema maamaksu vabastuse taotlus rahuldamata uuel põhjusel. Kaebaja leiab kaebuses, et rikutud on temale PS-st ja maamaksuseadusest tulenevat legaalsuse ehk seaduslikkuse printsiipi. Milles see rikkumine seisneb, kaebusest ei selgu. Lisaks soovib vastustaja märkida, et kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust kindla sisuga haldusakti vastuvõtmiseks või muutmiseks, kuna sellise otsuse tegemise pädevus on haldusorganil ning seetõttu ei saaks kohus kaebuse rahuldamise

l kohustada vastustajat võtma vastu otsust, millega tunnistatakse kaebuse esitaja maamaksusoodustust saajaks. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebuse õige lahendamise seisukohalt on oluline piiritleda vaidluse ese, kuna HKMS § 19 lg 7 kohaselt kohus vaatab kaebuse läbi selles sisalduva taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega. Antud juhul on E. K. vaidlustanud Keila VV

lduse, 3 paludes see tühistada osas, millega kaebajat ei arvatud Keila vallas 2010. a maamaksust vabastatute nimekirja. Kaebaja palus kaebuses küll muuta ka

lduse p 2 ja kanda kaebaja Keila vallas maamaksusoodustust saajate nimekirja 2010. a, kuid selles osas ei võtnud kohus taotlust menetlusse. Kohus selgitas kaebajale, et juhul, kui kohus rahuldab kaebuse ja tühistab

lduse p 1, siis sellega koos saavutab kaebaja sisuliselt niigi soovitud eesmärgi, milleks on tema arvamine 2010. aastal maamaksusoodustust saajate nimekirja (vastavalt HKMS § 26 lg 1 p-le 1 on halduskohtul õigus teha vastustajale ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi). Järelikult vaid menetlusse võetud nõude osas kohus vaatabki kaebuse läbi. Seega kohus samuti ei hinda

võimalikku vastuolu MaaMS-ga, mille kindlakstegemine 04.02.

1. a Keila VV-le esitatud taotlusest nähtuvalt võis samuti olla kaebaja eesmärk.
2. E. K. peab vaidlustatud

ldust vastuolus olevaks MaaMS § 8 lg-ga 1 ja § 11 lgga 2 põhjusel, et nimetatud seadus ei sätesta tingimusena maamaksuvabastuse avalduse esitamist maksukohustuse tekkimisele eelnenud aastal. Kaebaja väitel on rikutud PS-st ja MaaMS-st tulenevat seaduslikkuse printsiipi. Et PS § 113 järgi riiklikud maksud (sh maamaks ja võimalikud soodustused/vabastused) sätestab seadus ning PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas seadusega, siis olukorras, kus MaaMS näeb ette võimaluse teatud juhtudel isiku maamaksust vabastamiseks/maamaksusoodustuse saamiseks, võib kaebaja sellest ebaseaduslikult ilmajätmine rikkuda tõepoolest tema subjektiivseid õigusi (varalised õigused, õigus heale haldusele). Järgnevalt kohus asubki kontrollima

lduse õiguspärasust. 3. Vaidlustatud haldusakt on antud kohaliku omavalitsuse

lduse seaduse (edaspidi – KOKS) § 6 lg 4 p 1 ja § 7 lg 2, Keila valla põhimääruse § 27 lg 1 p 4 ning

§ 3lg 2 alusel.

Vastavalt KOKS § 6 lg 4 p-le 1 omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega. Tulenevalt KOKS § 7 lg-st 2 volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda

ldusi (kohus märgib, et vallavalitsuse haldusakti andmisel osundamine volikogu õigusele jääb küll arusaamatuks, aga see eksitus ei saa olla

lduse tühistamise aluseks). Keila valla põhimääruse § 27 lg 1 p 4 kohaselt vallavalitsus lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on vallavolikogu delegeerinud vallavalitsusele.

§ 3lg 2 kohaselt maamaksusoodustuse taotlemise avaldus esitatakse hiljemalt eelneva aasta 31. detsembriks. Maa

MS § 8 lg 1 järgi maamaksukohustus tekib jooksva aasta

1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes
2. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Sama seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 selle paragrahvi 2., 21 ja
3. lõikes sätestatud maksuvabastuse taotluse vaatab isiku kirjaliku avalduse alusel läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja

s. Ülaltoodust ilmneb, et MaaMS ei sätesta isiku absoluutset õigust maksuvabastusele, vaid on jätnud selle kohaliku omavalitsuse volikogu suvaõiguseks, mida viimane kasutab oma valla või linna elanike huvides. Samuti ei tulene kõnealusest maksuseadusest konkreetseid (ammendavaid) tingimusi taotlejatele ega tähtaegu vastavate avalduste esitamiseks, otsuste langetamiseks ja nimekirjade kinnitamiseks: kõik see on jäetud vallavolikogu otsustada. 4 Kahtlemata jäävad volikogule vastava

kehtestamisel orientiiriks MaaMS-st tulenevad muud tähtajad (nt maamaksukohustuse tekkimine jooksva aasta

1. jaanuaril; kui maksuvabastuse alus tekib
2. jaanuaril, kohaldatakse maksuvabastust samast päevast, muul juhul kohaldatakse maksuvabastust vabastuse aluse tekkimisele järgneva aasta
3. jaanuarist; Maksu- ja Tolliameti poolt maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta väljastamine hiljemalt
4. veebruariks jms). Keila Vallavolikogu on kehtestanud

muu hulgas MaaMS § 11 lg 1, 2, 21 ja 3 alusel. Seega on Kord antud seadusest tuleneva volitusnormi alusel, tegemist on volikogu kehtiva määrusega, mis sellisena on täitmiseks kohustuslik kohaliku omavalitsusüksuse täitevorganile, antud juhul Keila VV-le. Vastustaja pädevus teha

alusel sellesisulisi otsuseid tuleneb aga otse MaaMS-st, nagu eelnevalt viidatud.

ldus vastab formaalselt ka haldusaktidele esitatavatele vormi- ja sisunõuetele. 4.

§-s 1 on toodud ära maamaksusoodustuse õigustatud isikud, sh p 2 kohaselt riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavad isikud.

§-s 2 on sätestatud maamaksusoodustuse õigustatud isikutele esitatavad tingimused, sh lg 1 kohaselt maamaksusoodustuse õigustatud isikud peavad olema avalduse esitamise aasta 01. jaanuari seisuga registreeritud rahvastikuregistrisse Keila valla territooriumil paikneva elukoha aadressiandmetega. Sama

§ 3

määratleb maamaksusoodustuse taotlemise

, sh lg 2 kohaselt on maamaksusoodustuse taotlemise avalduse esitamise tähtajaks maksusoodustuse saamisele eelneva aasta 31. detsember.

§ 4

sätestab maamaksusoodustuse määramise, sh lg 2 kohaselt Keila Vallavalitsus kinnitab maamaksusoodustuse saajate nimekirja hiljemalt maamaksusoodustust hõlmava aasta

1. jaanuariks.
2. Kohus, arvestades ülalviidatud õigusaktide sätteid ning hinnanud poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vaidlustatav haldusakt on ka sisuliselt õiguspärane ja E. K.i kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Dokumentaalselt on tõendatud, et kaebaja koostas avalduse
3. a maksuvabastuse saamiseks 04.01.2010 ning see jõudis vallavalitsusse ja registreeriti sissetuleva postina alles 07.01.
4. Järelikult esitas E. K. maamaksust vabastamise avalduse
5. a kohta mittetähtaegselt, nagu

lduse põhjendustes on õigesti märgitud. Isegi kui eeldada, et vastustajal oli võimalus ja kohustus möödalastud menetlustähtaeg haldusmenetluse seaduse §s 34 ettenähtud

s mõjuval põhjusel ennistada, ei mõjuta selle kasutamata jätmine kaebaja jaoks lõpptulemust. Esiteks, kaebaja ei ole oma pöördumistes haldusorgani poole ega kaebuses kordagi väitnud, et tal oleksid üldse olnud taotluse õigeaegseks esitamiseks objektiivsed takistavad asjaolud, mida saab käsitada mõjuva põhjusena. Teiseks aga, kui Keila VV pidanuks ja saanukski ennistada kaebaja poolt mööda lastud tähtaja, jäänuks tema maamaksu vabastuse taotlus ikkagi rahuldamata juba teisel põhjusel: E. K. ei olnud 01.01.

1. a seisuga (s. o avalduse õigeaegse esitamise aasta
2. jaanuari seisuga) valla elanik ning seetõttu ei olnud kaebaja puhul maamaksusoodustuse õigustatud isikutele esitatav oluline tingimus täidetud. Selles osas puudub vaidlus, sest kaebaja on vastavat asjaolu ise oma 04.02.2010 taotluses Keila VV-le kinnitanud /tl 13 pöördel/. Kohus rõhutab, et

§ 2

lg-t 1 tuleb lugeda ja mõista koosmõjus sama

§ 3

lg-ga 2, st kui isik hilineb avalduse esitamisega, ei saa ta sellest rikkumisest tuletada endale soodustust, et ta võib olla valla elanikuna registreeritud alles selle hilisema aasta alguse seisuga. Selleks, et saada Keila vallalt maksuvabastust või –soodustust alates 01.01.2010, mil tekkis ka jooksva aasta maamaksukohustus, pidi isik olema sama valla elanik juba 01.01.2009. a seisuga (ehk vähemalt aasta enne soodustuse saamist) ja esitama avalduse enne maamaksukohustuse tekkimist, so hiljemalt 31.12.2009. Andmata lõplikku hinnangut

vastavusele seadusele, leiab kohus põhimõtteliselt, et see on igati loogiline nõue ja kooskõlas KOKS-st tulenevate 5 omavalitsusüksuse ülesannetega

ldada valla elu eri valdkondi ja tagada valla elanike õiguste ja huvide realiseerimine antud (konkreetses) vallas (vt ka Keila valla põhimääruse § 2). Põhjendatud ja proportsionaalne on nõudmine, et mingi soodustuse saamiseks peab isik olema vastavas vallas elanud (peamine elukoht registreeritud) teatud pikema perioodi vältel, mis näitab isiku seotust just selle kohaliku omavalitsusüksusega ja isiku enda teatavat panust valla toimimisse, sh eelarvesse. Järelikult on vastustaja neil asjaoludel jätnud õiguspäraselt kaebaja

1. aastaks maamaksust vabastatute nimekirja arvamata ja on pidanud õigeks tema avaldust arvestada alles järgmise, s.o
2. a nimekirja kinnitamisel. Õiguspärane haldusakt ei saa rikkuda isiku õigusi ega kuuluda sel motiivil tühistamisele.
3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et antud juhul jääb E. K.i kaebus rahuldamata ning Keila VV ei ole omapoolset kohtukulunõuet kooskõlas HKMS § 93 lg-ga 1 esitanud, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 6