Tsiviilasi nr 2-09-54515 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- september
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-54515 Tsiviilasi ALhagi AS’i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja AL(isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Menetluse liik Kostja AS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista AS’ilt igakuine elatis tütrele SS’ile (XXX) tema ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval hetkel on 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, alates 01.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused ALesitas 20.10.2009 kohtule hagi AS’i vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps SS (sündinud XXX). Kuna kostja ei osale lapse ülalpidamises palub hageja kostjalt välja mõista 1
(3)Tsiviilasi nr 2-09-54515 igakuine elatusraha miinimumsummas, s. o 2 175 krooni alates augustist
- Hageja leiab, et tema nõue saada elatist miinimumsummas ei ole ülepaisutatud. Hageja arvates ei saa kostja aru, kui palju tegelikult maksab lapse kasvatamine ja kuidas suurenevad lapse vajadused koos vanusega. Hageja igakuiseks sissetulekuks on 8 433 krooni ja tema ülalpidamisel on peale poolte ühise lapse veel kaks last. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile avaldab, et ei ole nõus asja menetlusse võtmisega, kuna kostja on juba oma seisukoha hagejale avaldanud ja osaleb aktiivselt lapse kasvatamisel. Kostja ei pea hagi õigeks, kuna nõuded on ülepaisutatud ja kostja sõnade kohaselt toetab ta last igakuiselt. Oma sõnade kinnitamiseks tal kviitungeid esitada ei ole, tema sõnu võivad kinnitada tunnistajad. Kostja on töötu ja töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas. Kostja sissetulekuks on 900 krooni kuus ning seega ei ole ta hetkel võimeline maksma lapsele elatist. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PkS § 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1
- lause ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte ühine alaealine tütar elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevas mahus. Kostja leiab, et hageja nõue on ülepaisutatud, kuna kostja sõnade kohaselt toetab ta oma last igakuiselt. Kostja on töötu. Mis puudutab kostja töötu seisust ja sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise PkS sätestatud miinimumsummas, s. o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 101 lg 1), mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.08.
- Kohtumenetluse ja sellele eelnenud ajal alates augustist 2009 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-09-54515 Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik 3
(3)