) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja 1 Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg 1 p-st 2 ning § 95 lg-st 1 ja 4 lähtudes 06.11.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/5451-13 OÜ-le Akaki tasumiseks erinevate maksuliikide lõikes kokku 419 626 krooni (416 653 krooni perioodi eest november 2008-aprill 2009 ning 2 973 krooni perioodi eest august 2008 kuni oktoober 2008). 6. Revisjoni käigus on tuvastatud, et M. K. juhatuse liikmeks olemise ajal on OÜ Akaki teinud perioodil november 2008 kuni aprill 2009 töötasuna tõlgendatavaid väljamakseid töötajatele, mida ei olnud TSD deklaratsioonides deklareerinud ning esitas käibemaksudeklaratsioone, milles oli vähem deklareerinud käibemaksu ja sisendkäibemaksu, kui kontrolli tulemusel tuvastatud. Samuti on OÜ Akaki teinud M. K. juhatuse liikmeks olemise ajal maksustamisperioodil november 2008 kuni aprill 2009 ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis on jäetud deklareerimata ning sellelt tulumaks arvestamata. Maksuhaldur on kontrolli raames tuvastanud, et kuna sularaha inkasseerimisega tegeles OÜ Akaki tegevdirektor I. K., jäi varjatud käibe osa, mis ei läinud töötajatele mitteametlike väljamaksete ja aruandvale isikule avansiliste maksete tegemiseks I. K. kätte. Eeltoodu alusel asus maksuhaldur maksuotsuses seisukohale, et sularaha liikumise eest vastutas kontrollitaval perioodil I. K.. Eeltoodu aga ei vabasta maksuhalduri arvamuse kohaselt M. K.t, I. K. poolt toime pandud õigusvastase käitumise osas, juhatuse liikme vastutusest. Maksuhaldur leiab, et arvestades OÜ-s Akaki toime pandud seaduserikkumiste ajalist ulatust (november 2008 kuni aprill 2009) ning asjaolu, et M. K. oli I. K. seaduslik abikaasa, on maksuhalduri seisukohast tõendatud M. K. informeeritus äriühingus toimunust. Maksuhaldur on veendunud, et M. K. oli I. K. tegevusega OÜ-s Akaki kursis ning kiitis need vaikivalt heaks. Eelnimetatud käitumisega on M. K. rikkunud juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust ning tekitanud nii OÜ-le Akaki, kui Eesti Vabariigile võlausaldajana kahju. 7.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.
§-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu 3 kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 8. Taotleja on algatanud OÜ Akaki juhatuse liikmete M. K. ja M. B. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Vastutusotsusega esitab maksuhaldur M. K.le ja M. B.le nõude tasuda solidaarselt OÜ-ga Akaki äriühingu maksuvõlg summas 419 626 krooni. Maksuhaldur, analüüsinud OÜ Akaki juhatuse liikme M. K. varalist seisu, eesmärgiga tuvastada vastutusotsuses nimetatud summa sissenõutavus maksuhalduri poolt, tuvastas, et M. K. omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt järgmist kinnisvara: 1) ühisomandis I. K.ga maatulundusmaad, registriosa numbriga 1238332, asukohaga Oru vald, Saunja küla, Kalaküla (2,36 h; kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega); 2) ühisomandis I. K.ga elamumaad registriosa numbriga 1452201, asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Tanuma tn 18 (kinnistul lasub hüpoteek summas 4 465 000 krooni); 3) korteriomandit registriosa numbriga 6000201, asukohaga Tallinna linn, Yyyyyyyyy yyy yyy (kinnistul lasub hüpoteek summas 820 000 krooni); 4) korteriomandit registriosa numbriga 9775201, asukohaga Tallinna linn, Kihnu tn 14 (kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega). Võttes arvesse M. K. eelkirjeldatud õigusvastast käitumist OÜ Akaki juhatuse liikmena ning asjaolu, et M. K. õigusvastane tegevus oli kantud eesmärgist tasuda riigieelarvesse vähem makse, on maksuhaldur seisukohal, et M. K. võib asuda ka edaspidi enda nimel olevat vara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise võimatuks. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt
K. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 419 626 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 29 lg 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel (HKMS § 29 lg 3).
maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. Haldustoiminguks loa andmine toimub kiireloomuliselt ja seega mingil määral piiratud informatsiooni tingimustes. 10. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud, mille kohta on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud esitatud taotluse põhjendatust ning tuginedes varasemale Tallinna Ringkonnakohtu praktikale, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse ja faktiväidete alusel on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt OÜ Akaki registreeriti äriregistris 06.07.1999 Harju Maakohtu registriosakonnas. Perioodil 06.07.1999 kuni 16.05.2002 olid OÜ Akaki juhatuse liikmeteks M. K. ja perioodil 4 16.05.2002 kuni 10.02.2004 I. K. (ik xxxxxxxxxxx). Alates 10.02.2004 kuni tänaseni uuesti M. K. ning alates 24.01.2008 kuni tänaseni M. B. (ik xxxxxxxxxxx). 21.09.2010 seisuga on OÜ Akaki maksuvõlg kokku 602 471 krooni. Maksuhaldur on teinud omapoolseid pingutusi OÜ-lt Akaki maksuvõlgade sissenõudmiseks, kuid tulutult. Samuti kohtutäitur Katrin Velleti poolt läbi viidud täitetoimingud ei ole tänaseni tulemusi andnud. OÜ Akaki majanduslikku seisu analüüsides on tuvastatud, et OÜ Akaki ei oma piisavalt rahalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks. Samuti ei oma OÜ Akaki erinevate registrite andmetel registervara, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Kohtutäituripoolne täitemenetlus on kestnud rohkem, kui neli kuud, kuid maksuvõlga ei ole suudetud ka kohtutäitur Katrin Velleti täitetoimingute tulemusel likvideerida. Kontrollides OÜ Akaki maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil november 2008 kuni aprill 2009, tuvastati rikkumised, mille tulemusel määras maksuhaldur
lg 1 p-st 2 ning § 95 lgst 1 ja 4 lähtudes 06.11.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/5451-13 OÜ-le Akaki tasumiseks erinevate maksuliikide lõikes kokku 419 626 krooni. Revisjoni käigus tuvastati, et M. K. juhatuse liikmeks olemise ajal on OÜ Akaki teinud perioodil november 2008 kuni aprill 2009 töötasuna tõlgendatavaid väljamakseid töötajatele, mida ei olnud TSD deklaratsioonides deklareerinud ning esitas käibemaksudeklaratsioone, milles oli vähem deklareerinud käibemaksu ja sisendkäibemaksu, kui kontrolli tulemusel tuvastatud. Samuti on OÜ Akaki teinud M. K. juhatuse liikmeks olemise ajal maksustamisperioodil november 2008 kuni aprill 2009 ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis on jäetud deklareerimata ning sellelt tulumaks arvestamata. Kuna sularaha inkasseerimisega tegeles OÜ Akaki tegevdirektor I. K., jäi varjatud käibe osa, mis ei läinud töötajatele mitteametlike väljamaksete ja aruandvale isikule avansiliste maksete tegemiseks I. K. kätte. Seega sularaha liikumise eest vastutas kontrollitaval perioodil I. K., mis aga ei vabasta M. K.t I. K. poolt toime pandud õigusvastase käitumise osas, juhatuse liikme vastutusest. Arvestades OÜ-s Akaki toime pandud seaduserikkumiste ajalist ulatust (november 2008 kuni aprill 2009) ning asjaolu, et M. K. oli I. K. seaduslik abikaasa, oli M. K. suure tõenäosusega informeeritud äriühingus toimunust. 11. Taotluses esitatud andmete põhjal nõustub kohus taotlejaga selles, et võttes arvesse M. K. eelnevat käitumist juhatuse liikmena, eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on ta ilmselt rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, millega on tekitanud kahju nii OÜ-le Akaki kui ka Eesti Vabariigile. Samas on tehtud kindlaks, et OÜ Akaki on muutunud käesolevaks ajaks maksejõuetuks ega suuda tasuda ühegi võlausaldaja nõudeid ning kohtutäitur Katrin Velleti poolt läbi viidud täitetoimingud ei ole tulemusi andnud. Seega on põhjendatud kahtlus, et M. K. võib asuda edaspidi enda nimel olevat kinnisvara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise võimatuks. Seega leiab kohus, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Neil asjaoludel ja motiividel PMTK taotlus loa saamiseks kinnisasja käsutamise keelumärke kandmise taotlemiseks kinnistusraamatusse M. K.’le kuuluvatele taotluses nimetatud kinnisasjadele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hurma Kiviloo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.