2-10-30237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2010. a Pärnu kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-
§ 60lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4 ning Ts
MS § 434436, § 438, § 442, § 630-633. Rahuldada A.L.’i hagi osaliselt. Suurendada Pärnu Maakohtu 17.02.2009.a maksekäsu määrusega ts.asjas nr. 2-08-85984 R.B.’ult A.L.’u kasuks tütar M.B. sünd. xx xx xxxx.a., ülalpidamiseks makstavat igakuist elatusraha
(325)kolmesaja kahekümne viie krooni võrra kuus. Välja mõista R.B.’ilt elatusraha summas
(2175)kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni kuus A.L.’i kasuks tütar M.B. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 21. juunist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx.a. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1
(3)2-10-30237 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja A.L.’i (end. perek.nimega A.) ja kostja R.B.’i kooselust sündinud üks laps: xx xx xxxx.a tütar M.B.. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada, kostja ei ole lapse ülalpidamisest osavõtnud alates 2008.a. veebruarist. Hageja igakuine töötasu on 5000-6000 krooni. Hageja andmetel töötab kostja xxxxxx ja talle kuulub kinnisvara Pärnus. Arvesse võttes lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatusraha 2175.- kr kuus ja tulumaks 21% kuus, alates 13.06.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavaldusele on dokumentaalsete tõenditena lisatud: lapse sünnitunnistuse koopia. Menetluse käik Kostja kirjalikus vastuses 19.07.2010.a tunnistas hagiavaldus 2175 krooni nõudes, kuid leidis, et ei ole nõus hageja väitega, et ta ei ole lapse ülalpidamisest osavõtnud. Kostja on täitnud kohtumäärust 1850 kr maksmiseks kuus. Kostja on olnud pikalt töötu, seetõttu on tema eest tasunud igakuiselt lapse ülalpidamiseks kostja ema T.H. ja vanaema V.B.. Kostja ei tööta xxxxxx ja talle ei kuulu kinnisvara Pärnus. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub jätta kohtukulud hageja kanda, kes on valeandmeid esitanud. Kostja on tõendanud oma vastuväiteid maksekorralduste koopiatega ja pangakonto väljavõtetega ning täitedokumentidega kohtutäitur Rocki Albert’ilt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Vastavalt 01.07.2010. a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lg 2 rakendussättele kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavaldus on esitatud kohtule 21.06.2010.a. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadus. Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 49 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, s.h.
§ 60lg.
1 tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist last.
§ 61
lg.4 määratakse lapsele elatusraha igakuise kindla summana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a kuni käesoleva ajani moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Kohus tegi kindlaks, et Pärnu Maakohtu 17.09.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-0885984 on koostatud maksekäsk, millega R.B.’i kohustati maksma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 1850.- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maksekäsk on jõustunud kohtulahend ja see on pööratud täitmisele. Seega on tegemist mitte esmase elatise nõudega, vaid juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamise nõudega. Hageja väide, et kostja ei ole elatist maksnud, ei vasta tõele, sest R.B.’i, T.H. ning V.B. maksekorraldustega ja A.L.i pangakonto väljavõttega on tõendatud elatise maksmine M.ülalpidamiseks nii 2009.a kui ka 2010.a. 2
(3)2-10-30237 Hageja taotleb käesoleval ajal lapse ülalpidamiseks elatusraha 2175 krooni kuus + tulumaks 21% alates hagi koostamisest 13.06.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on märkinud enda sissetulekuks 5000-6000 krooni ja lapse vajadustena kokku 2175.- krooni. PS § 61 lg. 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Õigustatud vanem saab nõuda kohtulahendi alusel makstava elatise suurendamist alates uue hagi esitamise ajast, kui elatise suurust mõjutavad asjaolud on muutunud. Arvestades lapse vajadusi, hageja ja kostja seisukohti ning poolte varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks suurendada maksekäsuga väljamõistetud elatusraha 1850 kroonilt kuus miinimummäärani - 2175 kroonini kuus. Arvesse võttes hageja poolt esitatud andmeid lapse kasvatamisel kuluvate summade kohta ning põhimõtet, et kumbki vanem peab üldjuhul kandma pool kuludest, ei pea kohus põhjendatuks hageja nõuet tulumaksu osas. Kohus on seisukohal, et kuni hagi esitamiseni kehtis Pärnu Maakohtu 17.02.2010.a määrusega väljamõistetud suuruses elatis, mis on ka praegu täidetav kohtutäituri kaudu.
§ 70lg.
1 alusel kuulub elatis suuruses 2175 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele mitte alates hagi koostamisest, vaid alates hagi esitamisest 21. juunist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, samuti TsMS § 163 lg.1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda. Käesolevas asjas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Ingrid Hallas Kohtunik 3
(3)