Obsah (4)

§ 61§ 48§ 60§ 70

1 2-09-34576 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-34576 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2010, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi M.O. hagi

§ 61lg 2.

1. veebruaril 2010 esitas kostja vastuse hageja ja eestkosteasutuse arvamuste kohta. Kostja ei nõustunud eestkosteasutuse seisukohaga, et lapsel on parem elada ema juures, kostja arvates on lapsel parem tema juures. Laps omab sissekirjutust oma isa juures, lapse elukeskkonna on eestkosteasutus tunnistanud heaks. Kostja materiaalne olukord on parem kui hagejal. Kostja soovis, et lapse elukohaks määrataks tema elukoht. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud elatise nõudega, kuna antud nõue on alusetu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kulutuste kohta. Kuna laps on poole ajast elanud kostja juures, siis on hageja poolt märgitud kulutused ülepaisutatud. Kostja palus jätta hagi elatise nõudes rahuldamata, määrata lapse elukohaks tema elukoht ja jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 4
2. veebruari 2010 kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 2 700 krooni kuus tagasiulatuvalt, so kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist. Vastavalt kalkulatsioonile moodustavad kulutused lapsele 5 000 krooni kuus, seega peaks kostja maksma elatist 2 700 krooni. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas on hageja põhimõttE.elt nõus eestkosteasutuse poolt pakutud variandiga. Hageja leiab, et isal on õigus võtta laps enda juurde neljapäevast pühapäevani üle 2 nädala, isa tööst vabal nädalal. Vanemate omavahE.el kokkuleppel võib seda korda muuta. Kostja elatise hagiga ei nõustunud. laps on võrdselt pool aega tema juures, ta toidab last, ostab riideid. Laps on piisavalt vana, et otsustada, kelle juures elada. Ajal, mil kostja on tööl, oleks siis laps ema juures. Samuti ei saa kostja aru, miks ei võiks laps olla tema juures terve nädala, nagu siiani, kui tal on vaba nädal. Kostja ei nõustunud eestkosteasutuse seisukohaga, et laps on tema juurse ainult neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Kostja palus määrata lapse elukoht tema juurde, samuti küsima selles osas lapse arvamust, kuna laps on hea meelega tema juures. Kolmanda isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja J. Sala ütluste kohaselt on mõlema vanema elamistingimused head, materiaalsed võimalused on võrdsed. Alaealise lapse arvamuse väljaselgitamiseks kaasati psühholoog. Psühholoogi arvamuse kohaselt on lapse jaoks parem, kui alaealine laps E. hakkab elama oma ema juures. Suhtlemiskorra osas on ettepanek, et alaealine laps E. R. viibib oma isa T.R. juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. Esindaja märkis, et lastevanemate omavahE.ed suhted on halvad ning see soosib lapsega manipuleerimist, mis tekitab lapsele psüühilise trauma. Laps kardab öelda, kelle juures ta soovib elada, lapsel on seda väga raske valida, ta kardab vanematele haiget teha. Lapse jaoks peab olema kõik selge, mitte kahemõtteline. Laps peab teadma, kus ta on külas ja kus ta tegelikult elab. Sellest lähtuvalt palub esindaja määrata lapse elukohaks tema ema elukoht, samuti määrata lapsega suhtlemiskord kindlaks nii, et laps on isa juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. Kokkuleppel võivad lapsevanemad seda korda muuta. Kuna isa osaleb lapse ülalpidamises, siis tuleb elatis välja mõista hagi esitamise päevast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2008. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. E. R. sünnitunnistusest (t.l. 4) nähtub, et M.O. ja T.R. on E. R. vanemad. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb 5 arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde mõista kostjalt välja elatis 2 700 krooni alates 16.07.2008, kuni tütre E. R. täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018.a. Samuti palus hageja kindlaks määrata lapse elukoht ja isa ja lapse suhtlemise kord. Kostja nõustus hagiga osaliselt, suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Elatise hagiga kostja ei nõustunud, samuti ei nõustunud kostja sellega, et lapse elukoht oleks tema ema juures. Kostja arvamuse kohaselt peab laps elama tema juures. Kostja ei nõustunud elatise nõudega põhjendusel, et kuna poole ajast on laps elanud tema juures, siis on ta võrdselt hagejaga kandnud lapse ülapidamiskulusid.

§ 70

lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palus nii hagiavalduses kui kohtuistungil kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 16.07.2008 (hagi on esitatud 16.07.2009), summas 2 700 krooni kuus. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Samas arvestab kohus asjaolu, et kostja on vabatahtlikult osalenud lapse ülalpidamises. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid. Hageja poolt elatise nõue summas 2 700 krooni ei ole kohtu arvamuse kohaselt põhjendatud, kuna hagile lisatud kalkulatsioonist nähtub, et lapse E.`e ülalpidamiseks kulub keskmiselt 2 845 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Koos hagejaga elavad veel tema poeg ja vanemad, seega kokku 5 inimest. Hageja ei ole täpsustanud, kas kommunaalkulud 2 700 krooni hõivavad ka tema vanematega seotud kulutusi. Isegi kui nimetatud kulud jagada hageja ja tema 2 lapse peale, moodustab see 900 krooni ühe inimese kohta, seega moodustavad lapse E.`e ülalpidamiskulud keskmiselt 3 745 (2845+900) krooni kuus. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et laps E. veedab piisavalt aega koos isaga, kes sellel perioodil kannab lapse ülalpidamisega soetud kulutusi. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, seadusega ettenähtud määras ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 16.07.2008 summas 2 175 krooni kuus, kuni tütre E. R. täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018. Lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes pidas kohus vajalikuks TsMS § 552 sätete kohaselt küsida kohaliku omavalituse (eestkosteasutusena) arvamust. Eestkosteasutus on oma arvamuse andnud nii lapse elukoha kui ka suhtlemiskorra suhtes (tl.41-46). Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt peaks lapse elukoht olema tema ema M.O. juures. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (

) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. 6 Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on

1. aastane. Laps käib koolis ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ärakuulamisel psühholoogi poolt avaldas laps arvamust, et ta soovib elada ema juures. Kuna lapse vanemad ei suuda iseseisvalt jõuda kokkuleppele ei lapse elukoha ega mõlemat poolt rahuldava suhtlemiskorra suhtes, siis määrab lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaks kohus. Lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus eestkosteasutuse arvamusega. Kohus määrab kindlaks lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelselt ja lapse huvisid kõige enam arvestades. Kohus leiab, et poolte omavahE.ed ebakõlad ei tohi ega saa piirata kostja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib hagejale, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus loodab, et vanemad suudavad lapsega suhtlemise korda omavahE.te kokkulepetega reguleerida, sest omavahE.ed kokkulepped toimivad reaalselt paremini, kui kohtu poolt määratud kord. Siiski märgib kohus vanematele, et kui neil peaks tekkima probleeme lapsega suhtlemise korraldamisel, siis on huvitatud isikul võimalik pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 alusel lepitusmenetluse läbiviimiseks. Johannes Külaots Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 06.septembril 2010.a. otsustas:
2. Tühistada Viru Maakohtu 08.03.
3. a otsuse p. 2 elatise suuruse osas ja p.
4. Teha elatise väljamõistmise osas perioodil 16.07.2008.-16.07.2009 uus otsus, millega mõista välja elatis 500 kr kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
7. 1 M.O. hagi rahuldada osaliselt. 4.
8. Välja mõista T.R.`lt (isikukood xxx; elukoht: xxx) M.O. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis tütre E. R. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 16.07.2008 kuni 16.07.2009 summas 500 (viissada) krooni kuus. 7 4.
9. Välja mõista T.R.`lt (isikukood xxx; elukoht: xxx) M.O. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks alates 17.
10. 2009 kuni tütre E. R. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2018.a. elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus. 4.
11. Määrata alaealise lapse E. R. elukohaks tema ema M.O. elukoht aadressil: xxx. 3.5.Määrata T.R. suhtlemise kord alaealise lapse E. R.`ga järgmiselt: alaealine laps E. R. viibib oma isa T.R. juures isa vaba nädala neljapäeva õhtust kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. 3.6.Lapsevanemate omavahE.el kokkuleppel võib üks lapse vanematest osa võtta lapse kasvatamisest ka teistel päevadel. 4.
12. T.R. ja alaealise lapse E. R. kohtumised peavad toimuma isa eelneval kokkuleppel M.O.`ga. 4.
13. Lapse vanemad ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel. Menetluskulude jaotus Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsus jõustus 07.oktoobril 2010.a. Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina