KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-45945 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi Eesti Haigekassa hagi E.V.i vastu ka

§ 26

lg 1 sõnastusest nähtuvalt ei ole tagasinõudeõiguse tekkimiseks vajalik kindlustusjuhtumi süüline põhjustamine, piisab põhjusliku seose olemasolust kostja teo ja kindlustusjuhtumi tekkimise vahel. Asjaolu, et kostja on vastutav kannatanule kehavigastuse tekkimise eest, on tõendatud hagiavaldusele lisatud Viru Maakohtu 14.05.2008 kohtuotsusega, millest nähtub, et kohtumenetluse käigus tehti kindlaks, et kostja põhjustas külmrelvaga N.K.ile tervisekahjustusi ning seadis ohtu kannatanu elu. Haigekassale esitatud raviarvetel on nähtav nii teenuse kood, kogus, hind ja hüvitamisele kuuluv summa. KOHTUISTUNG 16. veebruaril 2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Ta selgitas kostja suhtes tehtud kriminaalkohtuotsuse siduvust käesoleva tsiviilasjaga. Kostja vaidles sellele vastu. Kostja ei näinud seost isikukoodi ja kannatanu isiku vahel. Haigekassa esindaja selgitas seost, kuna isikukood on ainulaadne ja seotud ainult konkreetse isiku – K.. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud kogutud tõendeid kogumise, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. 14.mai 2008 Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-1276 on tõendatud, et E.V. on toime pannud esimese astme kuriteo, kus kannatanu surma põhjustasid E.V.i teod (tl 5-7). Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning lg 2 kohaselt tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

§ 29

lg 1 ja lg 3 kohaselt Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. SA Narva Haigla ja SA TÜ Kliinikum on Haigekassa lepingupartnerid. Haigekassa lepingupartneriga sõlmitud ravi rahastamise lepingu p 6.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama tasumiseks esmajärjekorras vältimatu abi osutamise raviarved, seejärel lepingumahu olemasolul plaanilise ravi arved. Ravi rahastamise leping on avalikus internetikeskkonnas kättesaadav.

§ 26

lg 1 kohaselt on Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule- N.K.ile tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, on Haigekassal õigus nõuda isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, so E.V.ilt, tervishoiuteenuste osutamise ja ravimite eest raha tagasi. Hageja on dokumentaalsete tõenditena kohtumaterjalile lisanud E.V.i süüdimõistva kohtuotsuse kannatanule K.le kehavigastuste tekitamise kohta (tl 5-7), raviteenuse arved isikule koodiga 38001053714 (tl 8-12). 25.11.2008 on Haigekassa saatnud E.V.ile nõudeavalduse nr. 97 (tl 13), milles nõuab temalt kannatanu ravikulude hüvitamist kuna Haigekassale on tekitatud kahju (tl 13). Kuna kostja viibis sellel ajal vahi all (kohtuotsuses märgitud tõkend- vahi all alates 12.06.2005), on kohtul alust eeldada, et see nõudeavaldus adresseerituna xxx kostjani ei jõudnud. See aga ei võta hagejalt nõudeõigust E.V.i vastu kasutades kohtu abi. Kohus on menetluse käigus uurinud kõiki tsiviilasja menetluse käigus kogutud dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele(tl 26), tema esindaja kirjalikke vastuväiteid hagile, samuti Eesti Haigekassa seisukohta (tl 29-31). Kohus on pooled ära kuulanud ka kohtuistungil

1. veebruaril
2. Kohus, tuginedes kõikidele menetluses kogutud tõenditele ning antud vaidlust reguleerivatele eelpool märgitud seadusesätetele, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud kannab kostja E.V.. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Viru Maakohtu 07.12.2009 määrusega rahuldas kohus E.V.i riigi õigusabi taotluse ja andis E.V.ile riigi õigusabi, õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 190 lg 2, kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud. Kuna kohus rahuldab hagi, kannab E.V. oma esindaja õigusabikulud täies ulatuses. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus määras 26.02.2010 määrusega E.V.ile riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Sergei Politševi õigusabi kulude suuruseks vastavalt vandeadvokaadi esitatud taotlusele 4 140 (neli tuhat ükssada nelikümmend krooni). Lähtudes TsMS § 190 lg 5 sätestatust, mõistab kohus E.V.ilt riigituludesse 4 140 krooni. Esindajatasu 4 140 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606, mõlema konto viitenumber
3. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Marge Tamme Kohtunik