õ 95 lg 1 kohaselt pandiõigus lõppenud. Kostja väitel oli vara koormatud käsipandiõigusega kostja kasuks. Hageja leiab, et kostjal ei saanud tekkida pandiõigust, kuivõrd kostja ei ole sõlminud pandilepingut registerpandi seadmiseks nõutavas vormis. Hageja kirjalikust seisukohast 24.04.2009 nähtub, et hageja arvates on OÜ B käitunud pahauskselt jättes müügilepingu sõlmimisel informeerimata, et vara suhtes kehtib kostja pandiõigus. Kostjal ei olnud õigust vara pandi realiseerimise korras müüa, kuivõrd müügilepingu sõlmimisega ja omandi üleminekuga hagejale lõppesid
Hageja vaidleb vastu kostja vastuhagile, kuivõrd liisinglepingu üles ütlemisel oli kostja kohustatud vara hagejale üle andma. Hageja 18.05.2009 vastuse kohaselt hageja vastuhagi ei tunnista. Hagejal ei ole tekkinud kohustust hüvitada õigusabikulusid. Kohtuistungil 29.06.2010 muutis hageja haginõuet paludes tuvastada hageja omandiõigust vaidlusaluse vara võõrandamisest saadud müügisummale 356 742,48 krooni. Hageja selgituse kohaselt sõlmisid pooled 16.04.2009 kokkuleppe sõiduki võõrandamiseks ja müügihinna deponeerimiseks käesoleva vaidluse ajaks. Pooled võõrandasid sõiduki 14.10.2009 hinnaga 356 742,48 krooni ning deponeerisid müügisumma ühiselt käsutataval arvelduskontol. Kostja seisukohad Kostja 13.02.2009 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ B 30.07.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis kostja OÜ-le B laenu ning pandilepingu, mille esemeks oli laenusaajale kuuluv veok Scania. OÜ B andis 30.07.2008 pandieseme otsese valduse üle kostjale koos võtmete ja registreerimistunnistusega, mille kohta koostati ka üleandmise akt. Kostja hoiustas sõidukit valvega autoparklas Läänemere tee 10 Tallinnas. Kuna laenusaaja ei täitnud oma kohustusi, võõrandas kostja pandipidajana sõiduki 24.10.2008 toimunud enampakkumisel. Enampakkumise võitis kostja ja sõiduki omandiõigus läks üle kostjale. Ekslik on hageja seisukoht, et sõidukit võib pantida üksnes registerpandi sätete alusel. Hageja on olnud hooletu, jättes kontrollimata, kas OÜ-l B oli müügilepingu sõlmimisel sõiduki valdus. Asjakohane ei ole küsimus, kas müügilepingu sõlmimisel läks sõiduki omand üle hagejale, sest omandiõiguse üleminek ei takistanud pandiõiguse teostamist. 2
alusel väljanõudeõiguse loovutamisega, kuivõrd hageja ja OÜ B ei sõlminud vastavat kokkulepet. Isegi kui asuda seisukohale, et omandiõigus hagejal tekkis, jäi kostjale õigus asja kinni pidada ja asi enampakkumisel võõrandada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et kostja ja OÜ B allkirjastasid 30.07.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis kostja OÜ-le B lühiajalist laenu 500 000 krooni ning käsipandi seadmise lepingu, mille esemeks oli laenusaajale kuuluv veok Scania P124. OÜ B andis sõiduki otsese valduse üle kostjale koos võtmete ja registreerimistunnistusega ning kostja hoiustas sõiduki tasulises parklas. Hageja ja OÜ B sõlmisid 28.08.2008 ostu-müügilepingu ja liisinglepingu, millega hageja omandas veoki Scania P124 ja andis selle OÜ B kasutusse liisinglepingu alusel. Hageja ütles liisinglepingu üles 21.10.2008 seoses võlgnevusega ning saatis sellekohase teate OÜ-le B ja kostjale koos nõudega vara valdus viivitamatult üle anda. Kostja keeldus vara valduse üle andmisest, mistõttu volitas hageja hr P üle võtma sõiduki valdust hageja kasuks. Hr P üritas jõuga üle võtta sõiduki valdust hoiukohaks olevas parklas, kuid see ei õnnestunud, sest teda takistas seejuures kostja õigusnõustaja R P. 3
lg 1 ls 1, mis sätestab, et vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Vastavalt
lg 2 pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. Seadusest ei tule sõidukile käsipandi seadmise korral rangemaid vorminõudeid. Kostja ja OÜ B sõlmisid lepingu kirjalikus vormis, seega ei ole leping tühine TsÜS § 83 alusel vormipuuduse tõttu. Tõendatud ei ole, et pandileping või laenuleping oleks olnud näiline. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja pandiõigus lõppes sõiduki võõrandamisel
-1 lg 1 alusel.
-1 lg 4 sätestab, et kui käesoleva seaduse § 93 järgi kuulub õigus kolmandast isikust valdajale, ei lõpe see ka heauskse omandaja suhtes. Nimetatud sätet tuleb mõista nii, et kui võõrandaja kaudse valdajana loovutab väljanõudeõiguse, ei saa selline omandamise viis ühelgi juhul kaasa tuua käsipandi lõppemist. Sellist tõlgendust toetab süstemaatiline argument. Nii sätestab
-1 lg 2 ls 2 alternatiiv 3, et /---/ kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei olnud võõrandaja kaudses valduses, lõpeb kolmanda isiku õigus üksnes juhul, kui omandaja saab asjale otsese valduse. Nimetatud säte kehtestab olukordades, kus võõrandaja ja valdaja vahel puudub õigussuhe, erandi eelmises lõigus viidatud üldreeglist. Sellist tõlgendust toetab ka õiguskirjandus. Väljaandes Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne, autor P.Pärna, lk 201 märgitakse, et paragrahv 93 järgi omandamisel ei lõpe kolmanda isiku õigused koos nõude loovutamisega üldse, kui võõrandaja oli kaudne valdaja (näiteks pandipidaja). Kohus märgib seejuures, et tuvastamaks, kas omandamine toimus § 93 järgi, tuleb lähtuda faktilisest olukorrast.
sätestab, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale.
sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Seega kui müügilepingus märgitakse ekslikult omandamise aluseks
, kuid tegelikult esineb
§-s 93 märgitud olukord, läheb omand üle
Käesoleval juhul avaldas OÜ B sõiduki müümisel hagejale, et sõiduk on tema otseses valduses ja pooled leppisid kokku, et pärast võõrandamist jääb OÜ B sõiduki otseseks valdajaks ja hageja kaudseks valdajaks (
). Tegelikult oli sõiduk müügi hetkel käsipandi õiguse alusel kostja otseses valduses ning OÜ B oli kaudseks valdajaks, seega olukord, mis vastas
Kuivõrd oli ilmne müügilepingu poolte tahe omand üle anda, tuleb lugeda omand üle läinuks
Et omand läks üle
Kohus nõustub kostjaga, et sõiduki omandiõigus läks avaliku enampakkumise tulemusena 24.10.2008 üle kostjale ja kostja sai sõiduki omanikuks. Tulenevalt 16.04.2009 vara võõrandamise kokkuleppe p-st 5 kuulub omandiõigus sõiduki müügihinnale 356 742,48 krooni seega kostjale. Kostja vastuhagi Kostja on esitanud vastuhagi 9163,8 krooni välja mõistmiseks. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja volitatud esindaja Hr P üritas 06.01.2009 jõuga üle võtta sõiduki valdust hoiukohaks olevas parklas, kuid see ei õnnestunud, et vaidluse lahendamisel osalesid kostja seaduslik esindaja hr Toompuu ja õigusnõustaja hr Pärdi ning et kostja on kandnud transpordikulutusi summas 213,5 krooni ja õigusabikulusid 8950,30 krooni, kokku 9163,8 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kulutused olid vajalikud omavoli vältimiseks ja mõistlikud selle eesmärgi saavutamiseks. Hageja on esitanud vastuväite, et hageja volitatud esindaja ei ole käitunud õigusvastaselt, kuivõrd tal oli liisinglepingu alusel õigus saada sõiduki valdus. Vastavalt
Vastavalt
lg 2 kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Nimetatud sätete kohaselt võib valduse omandamiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui kannatanu on valduse kaotanud vägivalla või varguse läbi. Käesoleval juhul ei kaotanud hageja sõiduki valdus vägivalla või varguse läbi, kuivõrd tal ei olnud sõiduki otsest valdust kunagi olnudki, seega olid hageja esindaja katsed sõiduki valdust jõuga omandada ilmselgelt seadusevastased. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus rahuldab vastuhagi ja mõistab hagejalt välja kahju 9163,8 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.